Tagasi üles
Tunnikavad - Eesti Väitlusselts

Tunnikavad

Kategooria: Harjutuste pank


Siit leiad harjutusi erinevatel teemadel, mida kasutada kas ainetunni või väitlustreeningu raames.

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Rolli kohta sisu puudub.

Rolli kohta sisu puudub.

Puberteet – muutuste aeg

Õpilased arutavad puberteedi ajal toimuvaid muutuseid. Õpilased üritavad leida argumente, miks teismeiga on hea aeg ning põhjuseid, miks see ei ole kõige parem eluetapp. Õpilased töötavad gruppides, et dramatiseerida ühte muutust, mis puberteedi ajal aset leiab.

Kestus on 2×45 minutit.

Eesmärgid:

1) õpilased on võimelised seletama teismelisena toimuvad muutuseid;

2) õpilased arendavad argumentatsiooni ja ümberlükke oskuseid.

Ettevalmistus:

1) õpetaja valmistab ette klassiruumi niiviisi, et klassis oleks piisavalt avatud ruumi, et jagada õpilased kaheks reaks, mis on nägudega üksteise suunas;

2) õpetaja paneb valmis vajalikud õpikud ja käsilehed.

Kirjeldus:

1) Õpetaja teatab õpilastele teema ning tunni eesmärgid ja defineerib puberteedi kui aja, mil inimene saab suguküpseks ning erinevad muud füüsilised ja emotsionaalsed muutused toimuvad.

2) Õpetaja seletab väitlusmeetodit “Jah, aga”:

    1. Jaga klass kaheks: grupp A ja grupp B.
    2. Palu õpilastel võtta nende gruppide järgi kahte ritta, mis on näoga üksteise suunas.
    3. Loosi, kumb grupp alustab.
    4. Ütle üks argument, millele mõlemad grupid peavad vastuargumendi leidma.
    5. Alustava grupi reast esimene hakkab argumenti ümber lükkama. Ta kordab esmalt üle algse argumendi ning seejärel lisab ümberlükke alustades seda väljendiga “Jah, aga”.
    6. Seejärel peab järgneva grupi esindaja ütlema omakorda ümberlükke eelmisena kõnelenud õpilase argumendile.
    7. Mäng lõpeb, kui kõik õpilased on saanud öelda ühe argumendi.


3) Õpetaja jaotab õpilased neljastesse gruppidesse. Õpetaja seletab, et nad hakkavad tööle väikestes gruppides, et leida järgnevat informatsiooni puberteedi kohta:

Mis vanuses see toimub?

Millised füüsilised muutused leiavad aset tüdrukutel?

Millised füüsilised muutused leiavad aset poistel?

Miks sellised muutused toimuvad?

Millised emotsionaalsed muutused puberteedi ajal aset leiavad ja miks?

Milliste hormoonide mõjul muutused toimuvad?

4) Õpetaja palub igal grupil ette valmistada väikese sketši, mis kujutaks ühte või mitut muutust, mille kohta nad on infot otsinud ning seda, kuidas noored sellises vanuses ennast tunnevad. Sketšid peaksid puudutama nii füüsilisi kui ka emotsionaalseid muutuseid. Näiteks:

  • Kuidas tunneb klassi kõige väiksem poiss olukorras, kus tema klassivennad kiirelt kasvavad ning täiskasvanumaks muutuvad?
  • Mida teha olukorras, kus tabab suur aknehoog enne esimest kohtingut?


Järgmise tunni ajal saab iga grupp enda etteaste esitada. Õpilased võivad kasutada visuaalseid abivahendeid, näiteks graafikuid, et informatsiooni paremini edasi anda.

Hindamine:

Õpetaja kontrollib õpilaste omandatud teadmisi arutledes järgmiste küsimuste üle:

  • Milline on kõige keerukam osa puberteedi läbi elamisel?
  • Milline on positiivsem osa füüsiliselt täiskasvanu ikka jõudmisel?

Planeet, katastroofid

Õpilased kordavad üle viimati õpitud sõnavara. Antud tunnikava kasutab näitena katastroofide teemat, kuid sobib kasutamiseks ka erinevate muude teemade puhul. Õpilased vaatavad videot, märgivad üles teemakohased sõnad ja väljendid ning teevad improkõnesid teema kohta.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased kinnistavad temaatilist sõnavara.
  2. b) Õpilased kasutavad kolme sõna kõnelemisharjutust ning improkõnesid.

Ettevalmistus:

Õpilastele antakse kodune ülesanne külastada internetilehti, et koguda ja lugeda lisainfot katastroofide kohta.

http://www.ecenglish.com/learnenglish/lessons/in-news-natural-disasters; http://www.bbc.com/ news/magazine-32348749

Õpetaja valmistab ette 10 sõna või väljendit katastroofide kohta, mis on kirjutatud eraldi paberitük- kide peale. Lisaks sellele seab õpetaja klassile näitamiseks valmis video “15 Most destructive natural disasters in history” (www.youtube.com/watch?v=nmdwmtIg4ow).

Kirjeldus:

1) Õpetaja kirjeldab tunni eesmärke, ülesandeid ning hindamisreegleid. Õpetaja valib õpilaste hulgast ajamõõtja. Enne video vaatamist annab õpetaja õpilastele ülesande kuulata ning märkida üles 10 sõna, mis viitavad erinevatele katastroofiliikidele. Õpilased vaatavad videot.

2) 10 vabatahtlikku õpilast valivad õpetajalaualt ühe paberilipiku, millel on kirjas üks katastroof. Õpilastele antakse kaks minutit ettevalmistusaega. Pärast ettevalmistust on igal vabatahtlikul üks minut aega, et rääkida paberil olevast katastroofist. Õpetaja annab kõnede kohta tagasisidet.

3) Järgnevalt kutsutake kolm uut õpilast klassi ette ja igaühele antakse klassi uus sõna katastroofide kohta. Esimene õpilane räägib enda sõnast ühe minuti. Järgmine õpilane peab rääkima enda sõnast, kuid ühtlasi integreerima ka eelmise õpilase sõna enda kõnesse. Kolmas kõneleja peab rääkima enda sõnast ning samuti teise kõneleja sõnast. Õpetaja annab kõnede kohta tagasisidet.

4) Õpetaja palub ühel õpilasel pidada improkõne. Õpilasele antakse paber, millel on üks väide või tsitaat katastroofide teemal. Õpilasele antakse kahe minutit ettevalmistuseks. Selle aja jooksul kirjutab õpetaja antud väite või tsitaadi ka tahvli peale ja ülejäänud õpilastel palutakse samuti mõelda teema peale ning selle peale, millise kõne nemad teeksid.

Algselt valitud õpilane teeb kõne ning õpetaja annab tagasisidet. Õpetaja palub õpilastel koduse ülesandena korrata ning olla valmis sõnadetööks katastroofide teemal.

Hindamine:

Kõik õpilased, kes tegid tunni jooksul kõnesid, saavad hinde. Ajamõõtja saab näiteks ühe boonuse järgmiseks suuliseks esituseks.

Festivalid ja pidustused

Õpilased analüüsivad valentinipäeva tähendust foorumväitluse kaudu. Klass arutleb selle üle, kas valentinipäev peaks saama vähem tähelepanu.

Kestus on 45 minutit.

Eesmärgid:

  1. a) Õpilased arendavad infootsimise oskuseid, uurides ja lugedes lisamaterjali internetist.
    b) Õpilased kordavad temaatilist sõnavara kasutades sõnu ja väljendeid foorumväitluses.

Ettevalmistus:

Õpetaja palub õpilastel lugeda valentinipäeva kohta erinevatest interneti allikatest (näiteks Wikipedia, cbn. com/st.valentine).

Iga õpilane valmistab ette kaks jaatavat ja kaks eitavat argumenti teemal “Valentinipäev peaks saama ühiskonnas vähem tähelepanu”.

Kirjeldus:

1) Õpetaja kuulutab välja teema, tunnieesmärgid ning seletab harjutuse käiku ja hindamispõhimõtteid. Valitakse välja kaks õpilast, kes hakkavad vastaspooltel väitlema, kolm õpilast määratakse kohtunikeks. Väitlejatele antakse mõned minutit ettevalmistuseks, samal ajal arutavad ülejäänud õpilased teemat koos õpetajaga ning valmistavad ette küsimused, mida väitluse jooksul esitada.

2) Foorumväitlus:

Jaatav kõne (3 minutit)

Klassipoolsed küsimused (3 minutit)

Eitav kõne (3 minutit)

Klassi küsimused (3 minutit)

Kohtunikud hindavad väitlust ja kuuldud argumente. Ülejäänud klass ning väitlejad avaldavad oma arvamusi antud teema kohta, õpetaja modereerib diskussiooni. Arutelu võib lähtuda ka väitluse jooksul küsitud küsimustest.

3) Õpetaja annab koduseks ülesandeks kirjutada lühike arvamuslugu antud teemal (umbes 90 sõna). Õpilased võivad alustada koduse tööga.

Hindamine:

Õpilased, kes osalesid väitluses ja kohtunitöös saavad hinde tulenevalt nende argumentide kvaliteedist ning esitusest. Õpetaja hindab ka arvamuslugusid.

 

Peresuhted ja lahutus

Tunniteema on “Lahutus”. Õpilased teevad ajurünnaku ja arutlevad erinevate abielu situatsioonide üle ning kasutavad foorumväitluse meetodit, et küsimust laiemalt lahata.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased analüüsivad seda, kas lahutus on kõige parem lahendus purunenud abielus.
  2. b) Õpilased arendavad foorumväitluse käigus argumenteerimis- ja analüüsioskusi.

Ettevalmistus:

Õpilased peavad teadma foorumväitluse reegleid. Õpilased teavad De Bono mõttemütse (kuue mõttemütsi meetod) (http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html).

Eelmistes tundides peaksid õpilased olema lugenud ja vaadanud erinevaid videoid lahutuse teemal. Õpetaja valmistab ette järgnevad asjad: paberilipikud, kus on erinevate perekonna situatsioonide kirjeldused igale õpilasele ringis, reflektsioonilehed, paber ja pastakad ajurünnaku jaoks.

Kirjeldus:

1) Õpilased istuvad ringis. Igaüks saab paberi, kus on peal üks perekonna situatsioon. Õpilased loevad vaikselt neile antud kirjeldusi ning igaüks ütleb “Kollane” või “Must” vastavalt olukorrale, mis neile anti. Õpetaja märgib ära selle, kui erinevad võivad inimesed, nende elud ja perekonnad olla ning kuidas igaüks peab siiski käima koolis, tööl ning õppima, töötama ja elu nautima ükskõik, milline olukord võib tema peres parasjagu olla.

2) Õpilased jaotatakse kahte gruppi ning nad peavad tegema ajurünnaku selle kohta, mida inimesed teevad raskes perekondlikus olukorras, näiteks kui abielu on jooksmas karile. Üks inimene grupist presenteerib klassile nende arutelu tulemused.

Järgnevalt arutlevad grupid seda, kuidas sellised olukorrad mõjuvad ümbritsevatele inimestele. Uus inimene grupist kannab klassile ette arutelu tulemused.

3) Foorumväitlus

Väitluse teema: “Lahutus on katkises abielus kõige parem lahendus”

Kahele võistkonnale antakse nende väitluspool (jaatus või eitus) ning kõnelemisjärjekord. Jaatav kõne (5 minutit). Kõneleja toob argumente teemas sõnastatud väite toetuseks. Ristküsitlus (2–3 minutit). Klassi küsimused kõnelejale.

Eitav kõne (5 minutit). Kõneleja toob argumente teemas sõnastatud väite ümber lükkamiseks.

 

Ristküsitlus (2–3 minutit). Klassipoolsed küsimused kõnelejale. Üldine arutelu (2-3 minutit).

Jaatav kõne (2 minutit)

Eitav kõne (2 minutit)

Klass hääletab väitlusele tuginedes selle üle, kas lahutus on kõige parem lahendus. 4) Õpilastele antakse reflektsioonilehed küsimustega:

Miks läks hästi?

See ei töötanud!

Ideed järgmiseks korraks…

Õpilased annavad tunni lõpus lehed õpetajale täidetult tagasi.

Hindamine:

Väitluses osalejad saavad hinde. Aktiivseid õpilasi premeeritakse (näiteks lisapunktid järgmiseks arvestuseks või tunnihinne).

Vaktsineerimine: poolt või vastu

Õpilased õpivad ja arutlevad vaktsineerimise üle. Õpilased vaatavad videot ja selle pinnalt teevad märkmeid selle kohta, kas olla vaktsineerimise poolt või vastu.

Kestus 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased oskavad veenvalt argumenteerida, miks vaktsineerimine on vajalik.
  2. b) Õpilased õpivad eristama jaatava ja eitava poole argumente ning neid videost leidma.

Ettevalmistus:

Õpetaja paneb valmis video vaktsineerimise positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest, mida klassile näidata (http://www.pbs.org/wgbh/pages/frontline/teach/vaccine/ . Video eeldab inglise keele oskust, vajadusel võib otsida asemele eestikeelse video). Õpetaja valmistab ette käsilehed. Eelnevalt peaks õpilased olema õppinud vaktsiinide ajalugu ning peaksid aru saama sellest, kuidas vaktsiinid töötavad.

Kirjeldus:

1) Õpetaja küsib õpilastelt, mille vastu nemad ise vaktsineeritud on, nt lastehalvatus, tuberkuloos. Õpetaja tuletab õpilastele meelde vaktsiinide teooriat ning miks mõnele haigusele on vaktsiin ja teisele mitte. Õpetaja tutvustab tunniteemat ning eesmärke.

2) Õpetaja annab õpilastele käsilehed ja kirjeldab ülesannet: õpilased vaatavad videot ning peavad täitma argumenditabelit. Õpilased vaatavad videot “A visit to Ashland, Oregon” ning täidavad tabelit. Õpetaja peaks vahepeal video pausi peale panema, et õpilastel oleks aega argumente üles kirjutada. Õpetaja palub õpilastel kirjutada üles nende enda arvamused vaktsineerimise kohta. Kindlasti peaksid õpilased oma arvamusi põhjendama. Seejärel palub õpetaja oma arvamusi klassiga jagada.

3) Õpetaja kontrollib seda, kuidas ja kui palju õpilased on teemat ja videot mõistnud, küsides järgmisi küsimusi:

  • Miks ei ole vaktsineerimine vaid isikliku tervise küsimus vaid puudutab ka teisi inimesi?

Võimalik vastus: “Mitmed nakkushaigused on äärmiselt nakkavad. Inimene võib ennast haiguse vastu vaktsineerida, kuid vaktsineerimata inimesed võivad haigusega kokku puutuda ja seda teistele vaktsineerimata inimestele edasi kanda. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda rohkem on haiguselevik piiratud. Seetõttu hoiab karjaimmuunsus ära epideemiaid. Tänapäeva maailmas, kus reisimine on võrdlemisi lihtne ja osav, võib haigestunud inimene viia haiguse 24 tunni jooksul teise maailma otsa.”

  • Mida tuleks teha, et täielikult lahti saada nakkushaigusest?

Võimalik vastus: “Ainuke viis ühe haiguse täielikuks kadumiseks on vaktsineerimisprogramm, mis suudab jõuda kõikide sihtgruppideni vajalikus ajaraamis. Siiski ei ole võimalik igast haigusest sellisel viisil lahti saada, sest mõned nakkushaigused pesitsevad ka inimesest väljaspool.”

Õpilased lõpetavad laused käsilehtede tagaküljele ning annavad need õpetajale.
Hindamine: suuline.

Arvamus ja reflektsioon:

Täna ma õppisin… Olen olnud edukas… Usun, et…

Loomad

Õpilased arutavad grupis jahipidamise ja karusnahakasvatuse üle. Ajurünnakut ja foorumväitlust kasutatakse teemal “Metsloomade tapmine karusnaha jaoks ei ole humaanne”.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased teavad asjakohast sõnavara ning harjutavad tuleviku ajavormide kasutavast.
  2. b) Õpilased harjutavad probleemi püstitamist, lahenduste leidmist ja tagajärgede analüüsimist.

Ettevalmistus:

Õpetaja paneb vajadusel valmis õpikud ja käsilehed. Õpilastele võib anda eelnevaks koduseks ülesandeks valmistada ette jaatavaid ja eitavaid argumente.

Kirjeldus:

1) Õpetaja kuulutab välja teema ning tunnieesmärgid. Õpetaja selgitab peamisi aruteluküsimusi: mis on humaanne, miks on lubatud jahipidamine, kas ja millised õigused on loomadel?

2) Õpetaja modereerib õpilaste ajurünnakut – kõik ideed, nii poolt kui vastu, kirjutatakse tahvli peale. Ajurünnaku tulemusel peaks olema vähemalt 4–5 teemat jaatavat ning 4–5 teemat eitavat väidet.

3) Õpilased jagunevad paaridesse ning igale paarile määratakse ettevalmistamiseks kas jaatav või eitav pool. Õpilased peaksid tegema vähemalt kolm argumenti.

4) Õpetaja valib esimese jaatava paari, kes presenteerib ühe oma argumentidest klassile. Seejärel valib õpetaja eitava paari, kes peaks jaatavale argumendile vastama ning esitama enda argumendi. Sama jätkub, kuni kõik erinevad argumendid on klassis esitatud.

Hindamine:

Õpetaja analüüsib väitlust ning tagasisidet õpilaste toodud argumentidele ja ümberlüketele. Õpilased võivad üle vaadata peamised vaidluspunktid, mis klassis tekkisid. Klass võib valida parimad argumendid ja hääletada, milline paar tegi kõige paremat tööd.

 

Linnaelu, liiklus

Õpilased valmistavad ette linnavolikogu kohtumiseks, et arutada ummikumaksu kehtestamise plaani. Õpilased töötavad gruppides, et esindada erinevate huvigruppe ning analüüsida erinevaid vaateid.

Kestus 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased laiendavad oma sõnavara ning arendavad kuulamis- ja kõnelemisoskust. 
  2. b) Õpilased peavad eristama probleemi erinevaid külgi ja oskama neid analüüsida.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette simulatsioonikirjeldusega käsilehed. Õpetaja jagab õpilased erinevatesse huvigruppidesse.

Kirjeldus:

1) Õpetaja teatab tunniteema ja eesmärgid. Õpetaja seletab simulatsioonireegleid ning kirjeldab õpilastele olukorda, mille kohta simulatsioon on üles ehitatud.

Sa elad oma riigi pealinnas. Pealinna elanike arv on viimastel aastatel järsult kasvanud ning kesklinna liiklus on muutunud aina hullemaks. Linnapea tahab tööpäevadel kehtestada autodele ummikumaksu. Linnas on hea ühistranspordi süsteem, kuid bussid jäävad sageli liiklusummikute tõttu hiljaks. On olemas ka rongisüsteem, kuid rongid on sageli eriti tipptundidel ülerahvastatud. Täna leiab aset avalik rahvakoosolek, et arutada linnapea plaani.

2) Klass jagatakse kahte võistkonda (A ja B), et valmistada ette enda argumendid plaani poolt ja vastu. Õpilased mõlemas võistkonnas jagatakse omakorda eraldi gruppidesse vastavalt neile määratud huvigrupile (linnapea, keskkonnakaitsjad, kohalikud ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid jne). Oluline on märkida, et mõlemas võistkonnas võib sama huvigrupp olla erineval seisukohal, kas olla plaani poolt või vastu (nt kohalikud elanikud). Võib näiteks ära jagada, et võistkond A on plaani poolt ja võistkond B on plaani vastu.

Õpilased võivad võimalusel ettevalmistamisel kasutada internetti või muid vahendeid.

3) Õpilased mõlemast võistkonnast esitavad oma argumendid vastavalt enda huvigrupi seisukohale.

4) Õpilastel palutakse kirjutada jaatavad ning eitavad kõned plaani kohta, mida esitatakse järgmises tunnis. Teema on, et pealinnades tuleks kehtestada ummikumaks.

Hindamine:

Õpetaja analüüsib diskussiooni ning annab tagasisidet õpilaste poolt kasutatud argumentide kohta. Õpetaja võib korraldada klassis ka hääletuse selle kohta, kas ummikumaks tuleks kehtestada või mitte.

Genotsiid 20. sajandil

Õpilased töötavad gruppides, et leida informatsiooni genotsiidi kohta 20. sajandil. Õpilased esitavad leitud info klassikaaslastele ning kasutavad näiteid, et tugevdada oma argumente.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased õpivad tundma kolme peamist genotsiidi tunnust.
  2. b) Õpilased arendavad oskust esitleda ning hinnata infot, mida nad internetist leiavad ning pakkuda oma väidete toetuseks näiteid.

Ettevalmistus:

Igal õpilaspaaril peaks olema ligipääs internetile. Alternatiivselt võib õpetaja ette valmistada neli artiklit, mida õpilastele informatsiooniks jagada. Õpetaja valmistab tabeli, mida õpilastele jagada (vt lisadest).

Kirjeldus:

1) Õpilastel palutakse kirjutada enda sõnadega genotsiidi definitsioon. Seejärel palub õpetaja otsida genotsiidi definitsiooni õpikust või internetist. Õpilastel enda kirjutatud ja leitud definitsioone võrreldakse.

2) Õpilased jagatakse nelja gruppi. Kõigile gruppidele antakse tabel. Nende ülesanne on leida internetist infot ning tabel täita. Igale grupile antakse üks näide, millele nemad keskenduksid ning mille kohta hiljem klassile ettekanne tehakse. Õpilased valmistavad ette 3-minutilise kõne genotsiidi kohta. Nad peavad katma ära kõik tabeliread. Ülejäänud klass täidab tabelit kasutades infot, mida teised grupid esitavad.

3) Õpetaja korraldab õpilastega arutelu info kohta, mida nad varasemat leidsid. Miks genotsiid juhtus? Milline genotsiid on olnud kõige hirmsam? Mida teha, et vältida genotsiidi tulevikus?

Hindamine:

Õpetaja kontrollib seda, kui palju õpilased infot omandasid järgmisel tunnil.

Online-väitlus

Õpilased harjutavad online-väitluse kaudu infootsimise, argumentatsiooni ja ümberlükkega seonduvaid oskuseid. Väitlusteema võib olla parasjagu õpitava teemaga seotud. Onlineväitlust võib kasutada pikema perioodi jooksul koduse ülesandena või organiseerida seda mitme tunni vältel, kui arvuti kasutamise võimalus on olemas.

Kestus on umbes 3×45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased otsivad infot ja analüüsivad tunniteemat süvitsi.
  2. b) Õpilased arendavad infootsimise, kriitilise mõtlemise, argumentatsiooni ja ümberlükke oskuseid.

Ettevalmistus:

Õpetaja valib väitlusteema kas iseseisvalt või koos õpilastega. Õpetaja valmistab ette online-väitluseks platvormi, soovituslikud võimalused on Google Drive või Dropbox. Õpetaja loob dokumendi, mida õpilased saavad hiljem väitluse tarbeks täita.

Kirjeldus:

1) Õpetaja selgitab õpilaste online-väitluse formaati, tähtaegu ning teemat. Moodustatakse neljaliikmelised grupid. Igas grupis on kaks inimest, kes on teema poolt ning kaks õpilast teema vastu.

2) Õpilased koguvad ja uurivad väitlusteema kohta informatsiooni.

3) Jaatav pool alustab väitlust, kirjutades oma argumendid kõigiga jagatud dokumenti. Järgmisena lükkab eitav pool jaatava poole argumendid ümber ning kirjutab juurde enda argumendid. Seejärel tugevdab jaatus oma argumente.

Väitlus lõpeb kas teise eitava õpilasega, kes lükkab ümber jaatava poole argumendid ja toob uued argumendid või kokkuvõtvate kõnedega, mille mõlemad pooled kirjutavad, et välja tuua peamised vaidluskohad. Kõnede pikkused võib enne väitluse algust kokku leppida.

Hindamine:

Väitlust tuleks hinnata hindamiskeemi järgi.

Argumendid peaksid olema struktureeritud ja seletatud. Argumendil peaks olema neli osa: väide, seletus, tõestus ja järeldus. Kui kõik osad on olemas, tuleks argumendile anda neli punkti. Iga puuduoleva osa arvelt kaotatakse üks punkt.

Igal ümberlükkel peaks samuti olema neli osa: vastuväide, vastuväite seletus, vastuväite tõestus, järeldus. Kui kõik osad on olemas, saab ühe ümberlükke eest neli punkti. Iga puuduv osa võtab punkte alla.

Väitlust võivad hinnata ka õpilased kasutades samasugust hindamisskeemi.

 

Tööstusrevolutsiooni tagajärjed - lapstööjõud

Õpilased arutlevad lapstööjõuga seonduvate probleemide ja põhjuste üle. Tunni eesmärk on jõuda konsensuseni, millal, kus ja miks on lapstööjõud vajalik. Õpilased kujundavad enda arvamuse küsimuse kohta kasutades arvamuskaalude meetodit.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased õpivad tundma tööstusrevolutsiooni ja lapstööjõu vahelisi seoseid.
  2. b) Õpilased harjutavad kriitilise mõtlemise oskust ning analüüsivad enda arvamusi, õppides enda mõtteid argumenteeritult kaitsma.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette väited, mis puudutavad lapstööjõu kasutamist tööstusrevolutsiooni ajal ja tänapäeval. Õpetaja paneb klassiruumi valmis viisil, et seda oleks võimalik kasutada arvamuskaalude meetodi jaoks.

Kirjeldus:

1) Õpilased tutvuvad tunniteemaga – lapstööjõud kui industriaalrevolutsiooni tagajärg. Teemat võib tutvustada õpetaja ja õpilaste vahelise arutelu käigus, loenguvormis või õpiku abil. Õpilaste ülesanne on moodustada lapstööjõu definitsioon ning seda ülejäänud klassile esitleda.

2) Arvamuskaalude meetod: üks klassiruumi sein on märgitud sildiga “Olen täiesti nõus”, teisel seinal on silt “Ei ole üldse nõus”. Õpetaja selgitab arvamuskaalude põhimõtet. Õpetaja hakkab lugema ette erinevaid väiteid, mille puhul peavad õpilased valima enda seisukoha. Mida lähemale õpilane vastavale seinale seisab, seda rohkem nad väitega nõus või mitte nõus on. Õpilased peavad seisukoha valima isikliku arvamuse järgi. Pärast igat väidet palub õpetaja mõnel õpilasel oma seisukohta seletada.

Võimalikud näited väidetest:

Lapstööjõud peaks olema keelatud.

Lapsed ei peaks töötama, et oma peret toita.

Igal peaks olema taskuraha.

Lastel peaks olema lubatud töötada, et nad saaksid teenida lisataskuraha.

Keskkooli õpilased peaksid käima tööl, et harjuda tulevase elukorraldusega.

3) Kõik õpilased peaksid koostama mõistekaardi nende isikliku arvamuse kohta lapstööjõu kohta.
Hindamine:

Õpilased kirjutavad lühiessee lapstööjõu kohta, mida õpetaja saab hinnata.

Raudne eesriie

Õpilased üritavad mõista raudse eesriidega kaasnevat elukorraldust ja liikumispiiranguid. Õpilased kujundavad enda arvamust antud teemal arvamuskaalude meetodit kasutades.

Kestus on 2×45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased otsivad informatsiooni raudse eesriide, Külma sõja ning teiste sarnaste näidete kohta tänapäeval.
  2. b) Õpilased arutlevad kauba ja inimeste vaba liikumise positiivseid ja negatiivseid külgi (Euroopas).

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab klassiruumi ette viisil, et oleks võimalik kasutada arvamuskaalude meetodit – klassiruumis peaks olema piisavalt ruumi, et õpilased saaksid kahe seina vahel liikuda.

Kirjeldus:

1) Õpetaja valib kaks õpilast, kelle ülesanne on käituda kahe inimesena, kes elavad raudse eesriide taga. Ülejäänud õpilased seisavad ruumi keskel reas imiteerides n-ö raudset eesriiet või piiri. Õpilastele antakse ülesanne mitte lasta kedagi läbi. Harjutus võib kesta umbes ühe minuti, pärast mida peaks õpetaja uurima õpilastelt, mis tunne see on, kui nad ei saa minna üle piiri teisele poole klassi.

2) Õpilased jagatakse olenevalt klassi suurusest kolme kuni kuute gruppi. Igale grupile antakse erinev roll. Kui õpilased jagatakse rohkem kui kolme gruppi, võib rolle dubleerida.

Esimese grupi ülesanne on otsida internetist informatsiooni raudse eesriide kohta ning osata seda klassile seletada – miks loodi füüsilised barjäärid inimeste liikumisele, kui efektiivsed need olid, kuidas töötas raudne eesriie siis, kui füüsilisi takistusi ei olnud.

Teise grupi ülesanne on kirjeldada elu raudse eesriide taga erinevate elualade esindajate näitel: muusikud, kunstnikud, sportlased, ärimehed, lihttöölised jne. Kuidas mõjutasid takistused nende elu? Kolmas grupp peab leidma ja analüüsima liikumispiiranguid tänapäeva maailmas, õpetaja võib abistavate näidetena nimetada järgnevaid: Euroopa Liidu kodanik, kes elab riigis, kus ei kehti Schengeni ruum; Süüria põgenik; Mehhiko immigrant USA ja Mehhiko piiril. Kõik grupid peavad ette valmistama vähemalt kuus väidet, mida õpetaja saab esitada hiljem arvamuskaalude meetodit kasutades.

3) Igal grupil on 5–10 minutit aega, et esitada oma ülesandele vastavad tulemused.

4) Arvamuskaalud: üks sein klassiruumis on märgitud kui “olen täielikult nõus”, teisel seinal on silt “ei ole üldse nõus”. Õpetaja seletab arvamuskaalude põhimõtet. Õpetaja hakkab esitama väiteid, mis on eelnevalt gruppide poolt ette valmistatud. Õpilased peavad valima oma eelistuse. Mida lähemale õpilane vastavale seinale seisab, seda rohkem on ta väitega nõus või mitte nõus. Õpilased peavad valima oma seisukohad vastavalt isiklikule arvamusele. Õpetaja palub iga väite juures mõnel õpilased oma seisukohta seletada.

Hindamine:

Aktiivset osavõttu võib premeerida, grupitööd võib samuti hinnata.

Militarism ja patsifism

Õpilased üritavad mõista militarismi ja patsifismi kontseptsioone, kasutades pilte ja postreid. Lisaks sellele käsitletakse konkreetseid tänapäeva konflikte vaadates pilte ja inimeste biograafiaid.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased õpivad tundma peamisi militarismi ja patsifismi tunnuseid. Õpilased kujundavad enda arvamuse tänapäeva konfliktide kohta.
  2. b) Õpilased kasutavad pilte ja visuaalseid materjale, et väljendada mingisuguseid probleeme või arvamusi. Seeläbi arendavad õpilased kriitilise mõtlemise ja loogilise analüüsi oskusi.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette piltidega presentatsiooni. Õpetaja valmistab ette väited, mis puudutavad sõda ja rahu tänapäeva maailmas.

Kirjeldus:

1) Õpilasted jagatakse nelja gruppi ning neile näidatakse presentatsiooni. Õpilaste ülesandeks on panna iga perioodi postrile pealkiri. Õpetaja annab õpilastele paar minutit aega mõelda. Kõigil gruppidel palutakse tutvustada oma pealkirju ja seleta nende tausta.

2) Kahele esimesele grupile antakse ülesandeks otsida postreid ja olulisi pilte või fotosid tänapäeva konfliktide või sõdade kohta. Õpilased peavad analüüsima, kuidas on konflikti või sõda nendel piltidel kujutatud. Kahele ülejäänud grupile antakse väljavõtted või lühikesed osad sõjas osalenud tuntud inimeste biograafiatest. Õpilaste ülesanne on analüüsida seda, kuidas nende biograafiate kaudu on sõda kujutatud.

3) Kõik grupid esitlevad enda grupitöö tulemusi. Õpilased teistest gruppidest võivad küsida küsimusi ning õpetaja modereerib diskussiooni.

Hindamine:

Õpetaja teeb klassis hääletuse selle üle, milline grupp mõtles postritele kõige parema pealkirja. Võitvale grupile võib anda positiivse hinde.

Antiikkultuur

Õpilased uurivad erinevate antiikkultuuride leiukohti ning argumenteerivad teemadel, mis tekitavad ühiskonnas diskussiooni.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased õpivad antiikkultuuride kohta.
  2. b) Õpilased arendavad argumenteerimisoskust.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette tabeli (vaata lisad). Õpetaja paneb valmis lauamängu Dixit kaardid.

Kirjeldus:

1) Viis või kuus Dixiti kaarti laotatakse lauale laiali ning õpilastel on ülesanne valida kaart, mis kõige rohkem nende jaoks seostub kultuuripärandiga. Kõik õpilased peavad seletama, miks nad just sellise kaardi valisid.

2) Õpilased töötavad paarides. Õpetaja annab igale paarile tabeli, mille nad peavad täitma, otsides informatsiooni internetist.

3) Õpetaja jagab klassi kaheks. Esimene pool klassist koostab argumente teemal: “Kas on õige, et mujalt pärinevad kultuuri artefakte hoitakse Euroopa muuseumites?” Teine pool klassist koostab argumente teemal: “Euroopa valitsused peaksid juhtima rohkem inimeste tähelepanu UNESCO kultuuripäranditele”. Õpilased esitavad oma argumente.

Hindamine:

Õpetaja kontrollib ja hindab õpilaste poolt täidetud tabeleid.

 

Napoleon ja tema aeg

Õpilased käituvad kui uurivad ajakirjanikud, kirjutades artiklit Napoleoni kohta. Õpilased püüavad mõista seoseid Napoleoni iseloomu ja tegude vahel.

Kestus on 2×45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased teavad peamisi fakte Napoleoni iseloomu, elu ja poliitikate kohta.
  2. b) Õpilased hindavad ja analüüsivad Napoleoni iseloomujooni ning tema otsuseid.

Ettevalmistus:

Õpilased on õppinud Napoleoni elu ja välispoliitika kohta. Igal grupil peaks olema juurdepääs arvutile.

Kirjeldus:

1) Õpilased jaotatakse gruppidesse. Iga grupp peab kirjutama ajaleheartikli Napoleoni kohta. Õpilased võivad valida, kas nad soovivad kirjutada Napoleoni elu ja suhete kohta, tema sõdade ja teiste poliitikate kohta sõltuvalt sellest, mida on varem tunnis arutatud. Artikkel võib olla intervjuu, arvamuslugu, uudisartikkel jne. Artikkel peaks olema illustreeritud ja toimetatud nagu tõeline ajaleheartikkel.

2) Kõik grupid valivad endi hulgast ühe, kes esindavad nende ajalehte Napoleoni pressikonverentsil. Õpetaja võtab Napoleoni rolli ning vastab õpilaste küsimustele.

3) Kõik grupid presenteerivad oma artikleid. Artiklid köetakse kokku ning neist moodustub ajaleht Napoleoni kohta.

Hindamine:

Õpetaja hindab artikleid nende ajaloolise täpsuse ja stiili järgi.

 

Pluralism

Õpilased kasutavad turncoat-väitlust, et mõista pluralismi kontseptsiooni.
Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased teavad peamisi tunnuseid pluralismi kontseptsiooni kohta. Õpilased kujundavad enda arvamuse õpetaja antud teemal.
  2. b) Õpilased tutvuvad turncoat-väitlusega. Õpilased arendavad kriitilist mõtlemist ja loogilist analüüsi väitluse kaudu.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette esitluse pluralismi kohta. Õpetaja annab vajadusel ülevaate argumendi ülesehituse kohta. Õpetaja valmistab ette väited, mis puudutavad erinevaid seisukohta pluralismi kohta.

Kirjeldus:

1) Õpetaja annab ülevaate pluralismi kohta. Õpetaja esitab õpilastele väiteid erinevate eelistuste kohta mingisuguste gruppide osas (nt kassid on paremad kui koerad, vasakukäelised inimesed on paremad kui paremakäelised inimesed jne).

2) Kõik õpilased valmistavad viie minuti jooksul antud väite poolt argumente. Järgmise viie minuti jooksul valmistavad õpilased argumente väite vastu. Seejärel on õpilastel viis minutit, et teha järeldusi poolt- ja vastuargumentide osas, mis tasakaalustaks mõlemat poolt.

3) Moodustatakse neljaliikmelised grupid. Õpilased esitavad üksteisele enda argumente, et valida välja see, kellel olid kõige paremad argumendid teema tasakaalustamist või mõlema poolega arvestamist silmas pidades.

Hindamine:

Õpetaja teeb hääletuse, et selgitada välja, kellel (millised grupil) olid parimad argumendid. Võitvale grupile võib anda positiivse hinde.

Neljas võim

Õpilased kasutavad sokraatiline meetodit, et paremini mõista ajakirjanduse rolli tänapäeva ühiskonnas.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased teavad ajakirjanduse rolli ja olulisust meie ühiskonnas. Õpilased küsitlevad erinevaid seisukohti ja ideid, mis on kaasõpilaste ja õpetaja poolt esitatud.
  2. b) Õpilased õpivad kasutama sokraatiline meetodit. Õpilased õpivad esitama kriitilisi küsimusi ja analüüsima selle kaudu sisulist materjali.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette esitluse ajakirjanduse kohta meie ühiskonnas. Õpetaja on selgitanud õpilastele, milline on argumenteeritud seisukohta ja milline on mitteargumenteeritud seisukoht ning kuidas koostada argumenti. Õpetaja valmistab ette väited, mis puudutavad avalikku arvamust.

Kirjeldus:

1) Õpetaja annab ülevaate ajakirjanduse ja meedia olulisusest ühiskonnas. Õpetaja presenteerib õpilastele loogiliselt seletatud seisukoha mingis küsimuses (nt miks valida poliitikuid, kes toetavad keskkonnateadlikke ja keskkonda kaitsvaid poliitikaid). Seejärel presenteerib õpetaja seisukoha, mis on vähem loogiliselt põhjendatud (nt miks usaldada poliitikuid, kellel on habe). Õpetaja on võimalik ka asendada õpilasega, kes on eelnevalt seisukohtade seletused ette valmistanud.

2) Õpilased võtavad endale ajakirjaniku rolli ning valmistavad kaheksa minuti jooksul ette küsimusi, mille kaudu üritada õpetaja esitatud seisukohti kõigutada. Õpilased peaksid küsimusi koostades lähtuma lisas viidatud materjalidest.

3) Õpilased esitavad õpetajale küsimused, õpetaja üritab seisukohti kaitsta. Tunni lõpus analüüsivad õpilased küsimuste ning õpetaja antud vastuste põhjendatust alguses gruppides ning seejärel üle klassi koos õpetajaga.

Hindamine:

Õpetajad hääletavad parima küsitud küsimuse poolt, kriteeriumiks võib olla ka küsimus, millele oli õpetajal (või õpilases, kes seisukohti esitas) kõige keerulisem vastata. Parim küsimus saab positiivse hinde või võib seda lihtsalt välja tuua, kui head eeskuju sellest, kuidas küsida efektiivseid küsimusi.

Lisad

Hea materjal küsimuste küsimise kaardi kohta on leitav raamatust “Thinker’s Guide to the Art of Socratic Questioning” (Dr. Richard Paul ja Dr. Linda Elder).

Euroopa Parlament

Õpilased õpivad tundma Euroopa Parlamenti ja selle tööprotsessi minisimulatsioonis osalemise kaudu.
Kestus on 2×45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased õpivad tundma Euroopa Parlamendi põhilisi tunnuseid. Õpilased peavad kaitsma selle riigi vaateid, mida nad esindavad.
  2. b) Õpilased arendavad avaliku esinemise ja argumenteerimise oskusi etteantud vaatepunkti kohta.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette esitluse Euroopa Parlamendi kohta. Õpetaja annab vajadusel ülevaate argumendi ülesehituse kohta. Õpetaja valib välja simulatsiooni teema. Õpetaja valib välja 10 erinevat riiki ning valmistab nende vaated simulatsiooni teemal (vaated peaksid olema erinevad, kuid neis peaks olema ka mingil määral ühisosa).

Kirjeldus:

1) Õpetaja annab ülevaate Euroopa Parlamendi kohta. Õpetaja teatab simulatsiooni teema (nt millises suunas peaks Euroopa Liit liikuma Venemaale kehtestatud sanktsioonide osas).

2) Õpilastele määratakse riik, mida nad peavad esindama. Õpilased jaotatakse kahe- või kolmeliikmelistesse gruppidesse ning neil on 15 minutit aega, et valmistada ette argumendid, mis vastavad selle riigi vaadetele, mida nad esindavad. Simulatsioonis ei kajastu parteilised eelistused, vaid riigi esindaja põhimõtted.

3) Õpetaja modereerib (Euroopa Parlamendi presidendina) avatud debatti simulatsiooni teemal. Sellele järgneb 5-minutiline mitteformaalne lobitöö, mille jooksul üritavad õpilased teiste meelt muuta, et nad toetaksid nende vaateid.

4) Pärast lobisessiooni toimub taas 10-minuti pikkune avatud debatt. Seejärel koostatakse parlamendi resolutsioon, mille osas riigid saavad gruppides nõustuda. Iga grupi resolutsioon pannakse hääletusele.

5) Hääletus terve resolutsiooni osas. 

Hindamine:

Õpetaja annab klassile tagasisidet simulatsiooni kulgemise kohta. Õpetaja toob välja erinevused Euroopa Parlamendi reaalse töö ja simulatsiooni vahel.

 

Maailma kultuurid, keskendudes Hiinale

Õpilased õpivad Mao reformide kohta Hiinas, vaadates dokumentaalfilmi, tehes märkmeid ning leides olulise informatsiooni, mida õpilased on võimelised hiljem klassile esitama.

Kestus on 90 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased õpivad Mao reformide kohta Hiinas.
  2. b) Õpilased arendavad märkmete tegemise oskust, argumentide koostamist ning nende esitamist.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette ülevaate ja visuaalsed materjalid Mao reformide kohta Hiinas.Õpetaja paneb valmis dokumentaalfilmi “Declassified Chairman Mao”. Õpetaja valmistab ette märkmepaberid, millel on argumendi struktuur, et õpilased teeksid märkmeid ja kirjutaksid need koheselt argumentidena üles. Õpetaja on mõelnud välja sissejuhatavad küsimused ning on valmis diskussiooni modereerima.

Kirjeldus:

1) Õpetaja annab ülevaate Mao’ suurest hüppest ja kultuurirevolutsioonist. Õpetaja näitab õpilastele dokumentaalfilmi. Ajaloolased ja poliitikud räägivad filmis Mao poliitilistest reformidest ning üritavad kirjeldada tema iseloomu ja poliitikaid. Õpilased teevad filmi vaatamise ajal märkmeid. Õpilased peaksid märkima üles erinevaid arvamusi Mao iseloomu ja poliitikate kohta.

2) Õpetaja tekitab klassis arutelu, mis käsitleb Mao võimu erinevaid tahke. Filmis esitletud erinevad nägemused peaksid olema puudutatud. Õpilased saavad jagada filmi ajal tehtud märkmeid ning oma arvamusi. Õpetaja teeb järeldused õpilaste arvamuste ja Mao reformide mõju kohta Hiinas ja terves maailmas.

Hindamine:

Õpetaja võib hinnata õpilaste üleskirjutatud argumente. Aktiivne osalemine arutelus peaks olema positiivselt hinnatud.

Usk

Õpilased õpivad tõlgendama ja mõistma erinevaid uske, kasutades infootsimis-, argumentatsiooni, avaliku esinemise ja analüütilise kirjutamise oskuseid. Tunni lõpuks suudavad õpilased välja tuua ja eristada erinevaid uske maailmas.

Kestus on 80 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased analüüsivad erinevaid uske maailmas.
  2. b) Õpilased arendavad kriitilise infootsimis- ja argumentatsiooni oskuseid.

Ettevalmistus:

Arvutite kasutamise on vajalik. Õpetaja valmistab ette sissejuhatavad ja suunavad küsimused, mida arutelu läbiviimiseks kasutada.

Kirjeldus:

1) Õpetaja tutvustab olulisi märksõnu: organiseeritud usu vorme: kirik, sekt, kultused; peamised usundid maailmas (kristlus, judaism, hinduism, budism, islam, konfutsianism).

Õpetaja palub õpilastel otsida erinevate uskude kohta informatsiooni internetist.

2) Õpetaja loob diskussiooni, et arutada järgmiste teemade üle: millisel viisil erinevad kirik, sekt ja kultused; millised on sarnasused peamiste uskude vahel maailmas (kristlus, judaism, hinduism, islam, budism, konfutsianism)?

3) Toimub grupiväitlus teemal “Usk on inimkonnale kasulik”. Õpilastele antakse positsioon, mida nad peavad kaitsma (teema jaatamine või eitamine) ning nad peaksid kasutama infot, mida nad kogusid internetist ning eelnenud grupiarutelust.

4) Õpilased peavad eelnimetatud uskude seast kaks ning kirjutama nende kohta ühe lehekülje pikkuse lühiessee. Õpilased peaksid toetuma arutelus ja väitluses üles kerkinud materjalile.

Hindamine:

Õpetaja hindab esseesid, võttes arvesse seda, kui palju eelnevalt tunnis läbitud materjali on õpilased essees kasutanud. Samuti võib hinnata aktiivset osavõttu.

II maailmasõda

Õpilased kordavad iseseisvalt II maailmasõja materjali, võrreldes erinevate riikide olukordi Euroopas ja Aasias. Õpilased koostavad neile määratud riikide kohta gruppides esitlusi.

Kestus on 90 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased õpivad II maailmasõja mõjude kohta Aasia riikidele.
  2. b) Õpilased arendavad grupitöö ja esitluste tegemise oskusi, samuti kiiret reageerimist küsimustele.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette küsimused, et korrata II maailmasõja materjali peamiselt sõja tulemuste kohta. Õpetaja valmistab ette ülevaate II maailmasõja mõjudest Aasta riikidele. Õpetaja valmistab õpilaste esitluste jaoks ette struktuurilehe.

Kirjeldus:

1) Õpetaja esitab õpilastele kordamise eesmärgil olulisi küsimusi II maailmasõja tulemuste kohta. Vastav materjal peaks olema eelmistel tundidel läbitud.

2) Õpetaja seletab Aasia rolli II maailmasõjas ja Külma sõja ajal. Õpetaja jagab õpilased gruppidesse ning määrab igale grupile ühe Aasia ja ühe Euroopa riigi.

3) Õpilastel on umbes 15 minutit aega, et uurida neile määratud kahe riigi kohta. Sellele järgnev grupiarutelu, mille jooksul grupis tekib üldine ülevaade riikide olukorrast II maailmasõjas ja Külma sõja ajal.

4) Igal grupil on neli minutit aega, et teha esitlus, mis tutvustaks Euroopa ja Aasia riikide olukorda, nende sarnasusi ja erinevusi. Õpilased teevad teiste gruppide esitluste ajal märkmeid ning valmistavad ette küsimusi. Pärast esitlust esitavad õpilased grupile oma küsimused.

Hindamine:

Hindamisel tuleks silmas pidada aktiivset osavõttu, relevantsete küsimuste esitamist, võrdlusaluste väljatoomist ning esitluste struktuuri.

Sõjaväeteenistus

Õpilased arutlevad selle üle, mis tähendab sõjaväeteenistusest keeldumine ning väitlevad kolme erineva aspekti üle, mis puudutavad sõdurite õigusi. Tund hõlmab ka lugemis- ja kirjutamisülesandeid.

Kestus on 90 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased hindavad kaheksa erineva inimese arvamust sõdurite kohta, kes on deserteerinud ja on väitnud, et nad on sõjavastased.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab lugemisülesandeks ette käsilehed. Õpetaja jagab klassi paarideks. Teiseks osaks tuleb moodustada neljased grupid.

Kirjeldus:

1) Õpilased loevad arvamuslugu “Does Gunner Williams deserve this sentence?” ning kirjutavad üles enda arvamuse. Seejärel jagavad õpilased oma arvamusi paarilisega ning üritavad jõuda konsensusele.

2) Õpilased peavad neljastes gruppides muutma järgmisi väiteid, kuni iga inimene grupis on väitega nõus.

Sõduritel peaks olema õigus sõjategevusest keelduda ka aktiivse konflikti ajal.

Sõduritel peaks olema õigus keelduda osalemisest spetsiifilistes konfliktides, hoolimata sellest, kas nad on vabatahtlikud või ajateenijad.

Sõduritel peaks olema õigus avalikult küsitleda valitsuse otsuseid konflikti ajal ning enne ja pärast seda.

3) Iga grupp üritab teisi veenda enda grupiga liituma. Iga grupp selgitab ja muudab oma väiteid niikaua, kuni kõik õpilased on liitunud sama grupiga. Iga grupp esitab klassile oma versiooni väidetest. Ülejäänud õpilased liituvad gruppidega, kelle väidetega nad kõige enam nõustuvad. Grupid, kellel on sarnased väited, liituvad üheks suuremaks grupiks. Iga järgnev grupp veenab teisi inimesi enda grupiga liituma ning muudab vastavalt sellele oma väiteid. Nii kui õpilane väidetega nõustub, peab ta selle grupiga liituma. Selline arutelu jätkub, kuni kõik õpilased on ühes grupis ning on valmis toetama samu väiteid.

Hindamine:

Õpetaja jälgib õpilaste sõnavõtte ja kompromissivalmidust. Keeleõppe puhul märgib õpetaja keelelisi süsteemseid vigu, mida järgmisel tunnil klassis arutada.

Lisad

Inglise keele tunni korral peaks eelnevalt olema õpitud sõnavara, mis puudutab sõda, distsipliini, seaduseid ja õiguseid.

Paluküla - juhtumi analüüs

Õpilased arutavad juhtumit, mis puudutab kohaliku elanikkonna erinevaid huvigruppe. Õpilased antakse positsioonid, mida nad peavad toetama ja kaitsma. Tunnis peetakse kohalik koosolek, et lahendada juhtumis välja toodud probleem. Antakse mitmeid kodutöid ja grupitöö ülesandeid.

Kestus on 180 minutit (4×45 minutit). Eesmärgid:

  1. a) Õpilased arendavad oskusi, mis puudutavad ajurünnakut, suulist ja kirjalikku eneseväljendust, argumenteerimist, grupitööd ja avalikku esinemist.
  2. b) Õpilased tutvuvad ja õpivad arvestama seisukohtadega, millega nad igapäevaselt ei pruugi kokku puutuda.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette käsilehed juhtumikirjeldusega. Õpetaja võiks ette valmistada ka kaamera, et väitlust/koosolekut filmida.

Kirjeldus:

1) Õpetaja jagab õpilased gruppidesse ning igale grupile määratakse huvigrupi, mida nad peavad esindama. Õpetaja tutvustab õpilastele juhtumit, mida arutlema hakatakse. Õpilased peavad tegema grupisisese ajurünnaku, et selgitada välja enda huvigrupi positsioon suusakeskuse rajamise osas ning millised argumendid nende positsiooni toetavad. Ajakirjanike grupp peaks ette valmistama küsimused, millega nad saavad küsida selgitusi või otsida nõrku kohti huvigruppide seisukohtade osas. Moderaatori ülesanne on välja mõelda täpne formaat avalikuks väitluseks. Kui tunnikava on jagatud erinevateks osadeks võib anda koduseks ülesandeks ette valmistada kõned, mis selgitavad gruppide positsioone ja argumente, mida nad enda seisukohtade toetuseks kasutavad

2) Õpilased analüüsivad enda kõnesid ning teevad viimased ettevalmistused, et olla valmis teisi oma seisukohas veenma.

3) Toimub lindistatud avalik väitlus klassis. Moderaator peaks juhtima väitlust. Igal grupil peaks olema määratud aeg, mille jooksul nad saavad esitada oma argumendid. Samuti peaks olema aeg, mil grupid saavad teiste argumente ümber lükata. Ajakirjanikel peaks olema debati viimases osas võimalus küsida huvigruppidelt küsimusi. Väitluse lõppedes peaks moderaator panema juhtumis esitatud küsimuse hääletusele.

4) Klassiruumis analüüsitakse videot väitlusest. Õpetaja peaks juhtima diskussiooni, kus arutatakse huvigruppide argumentide tugevaid ja nõrku külgi, ajakirjanike küsimusi ning moderaatori paika pandud väitlusformaati. Järgmiseks tunniks võib õpetaja anda koduse ülesande kirjutada avaliku väitluse kohta uudislugu või artikkel.

Hindamine:

Õpilasi tuleks hinnata nende osaluse ja huvigruppide esindamise järgi, samuti võib hinnata koduseid ülesandeid (kõned ja artiklid).

Lisad: juhtum

Rapla maakonnas Kehtna vallas asub Paluküla hiiemägi. Tegu on ajaloolise Harjumaa kõrgeima mäega. Siinse liigirikka looduse kaitseks on loodud Kõnnumaa maastikukaitseala. Hiiemäel asub Tõnniauk, kuhu tuuakse siiani ohvriande. Taarausulistel on suur austus selle mäe vastu. Hiiemäele soovitakse rajada suusakeskust, mis pakuks tööd ja edendaks eesti rahva tervislikke eluviise. Huvigrupid on kogunenud vallamajja koosolekule.

Huvigrupid:

  • suusakeskuse rajajad, looduskaitsjad
  • kohalikud elanikud
  • vallavalitsuse liikmed, koosoleku juhataja
  • ajakirjanikud

 

Determinant

Õpilased harjutavad astakuga kolm determinandi väärtuse leidmist. Õpilased kasutavad argumenteeritud suulist eneseväljendust ning üritavad mõista argumendistruktuuri ja loogikat võrreldes erinevaid argumente.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased leiavad ja töötavad erinevate matemaatiliste andmetega ning kontekstualiseerivad neid.
    b) Õpilased analüüsivad ja tõlgendavad probleemülesande matemaatilist sisu.

Ettevalmistus:

Õpilased jagatakse kolme rühma:

  • Kolmnurga reegel
  • Sarruse reegel
  • Järelduste rühm (kolm õpilast ja õpetaja)

Kirjeldus:

1) Õpetaja kontrollib, mida õpilased mäletavad determinandi väärtuse leidmise kohta.

2) Õpetaja jagab kätte ülesanded. Kaks esimest rühma töötavad 15 minutit, et tuua välja selle meetodi eeliseid, mis nende rühmale määrati. Kolmandal rühmal alguses roll puudub. Iga rühm valib enda seast esindaja, kellel on viis minutit aega, et esitleda rühmatöö tulemusi. Esitlused peavad hõlmama ka vähemalt ühe ülesande lahenduskäiku. Kui mõlemad rühmad on oma ettekande lõpetanud, asub tööle kolmas rühm, kes toob välja ettekannete tugevused ja nõrkused ning vastavalt neile valib, kumb on parem meetod.

Hindamine:

Õpetaja võib positiivselt hinnata aktiivset osavõttu, ettekannete tegemist ja ülesannete korrektset lahendamist.

Ajalugu sai täis

Õpilased kordavad eelmisel õppeaastal ajalootunnis õpitut ja otsustavad, milline ajalooline isik neile kõige rohkem meeldis. Tund võib olla õppeaasta viimane tund, mis annab võimaluse teha järeldusi ja võtta kokku aasta jooksul õpitut.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased on võimelised arutama erinevate ajalooliste isikute üle, keda tundides on käsitletud.
  2. b) Õpilased arendavad argumenteerimis- ja ümberlükkeoskuseid.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette käsilehed, kus on kirjas isikud, kelle üle arutletakse.
Kirjeldus:

1) Õpetaja tutvustab tunniteemat ning eesmärke ja annab kätte käsilehed. Õpilased töötavad paarides. Igale grupile antakse ajalooline isik, keda nad peavad kaitsma, et neid ei eemaldataks ajaloost (vt lisad). Õpilased valivad ühe isiku, kelle nende meelest võib ajaloost välja võtta. Õpilased koostavad vastavalt enda isikutele argumente, mis peavad põhinema infol, mida nad on aasta jooksul ajaloo tunnis õppinud.

2) Iga paar esitleb neile määratud isikut ning argumente, mis toetavad tema jäämist ajalukku. Samuti esitab iga paar argumente ühe isiku vastu.

3) Õpetaja korraldab hääletuse, et otsustada, millised isikud peaksid ajalukku jääma. Hindamine:

Õpetaja saab kasutada seda harjutust, et hinnata ise enda tööd ning seda, kui palju on õpilastel aasta jooksul õpitust meelde jäänud.

Ajalugu sai täis – käsileht

Töötada või mitte? - alaealiste töötajatega seonduvad reeglid

Õpilased õpivad alaealisena töölkäimist puudutavaid seaduseid. Õpilased arutavad konkreetset juhtumit, et näha, kuidas seadust päriselus rakendatakse.

Kestus on 90 minutit (2×45 minutit). Eesmärgid:

  1. a) Õpilased saavad teada töötamist puudutavate regulatsioonide kohta.
  2. b) Õpilased arutavad juhtumit, millega nad kergesti suhestuvad, et mõista probleemistikku.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette käsilehed juhtumikirjeldusega. Õpetaja valmistab ette ligipääsu (paberil või internetis) vajalikele õigusaktidele ning märgib ära relevantsed paragrahvid ja/või lõigud.

Kirjeldus:

1) Õpilased loevad juhtumit ja töötavad paarides, et arutleda ja leida vastused küsimustele. Sellele järgneb suuremas ringis arutelu.

2) Õpilased hakkavad kontrollima oma vastuseid, kasutades õigusakte. Õpetaja suunab õpilasi õigete paragrahvideni, et vältida liigset ajakulu seadusest vajalike kohtade väljaotsimisele.

3) Järgneb arutelu klassis. Õpetaja suunab vestlust, et kõik õpilased leiaksid õiged vastused küsimustele.

Hindamine: 

Õpetaja võib hinnata õpilaste vastuseid küsimustele.

Töötada või mitte – Käsileht

Valitsuse koosolek

Õpilased portreteerivad valitsuse ministreid. Ministrite arvust sõltuvalt arutavad õpilased majanduskriisist tulenevat olukorda, mille tõttu on vaja riigieelarvet kärpida. Ministrid peavad mõtlema välja nende haldusalas olevad tuluallikad ning kohustused, et nad saaksid enda valdkonda koosolekul hästi esindada.

Kestus on 135 minutit (3×45 minutit). Eesmärgid:

  1. a) Õpilased otsivad infot selle kohta, kuidas valitsus töötab.
  2. b) Õpilased väitlevad eelarvekärbete üle ning üritavad põhjendada, miks nende valdkond peaks saama just sellise summa, nagu vaja on.

Ettevalmistus:

Õpetaja jagab eelnevalt välja ülesande lugeda ja uurida valitsuse töö ja erinevate ministeeriumite kohta. Klassi suurusest ja valitsuskabineti suurusest tulenevalt tuleb klass jagada kolmestesse või neljastesse gruppidesse. Õpilased peavad enda seast valima ühe, kes on minister ning teised on tema nõunikud. Õpetaja valmistab klassiruumi ette niiviisi, et tekiks üks suur koosoleku laud. Kõik valitsuskabineti liikmed peavad laua taha ära mahtuma.

Õpetaja valmistab iga ministri jaoks ette ka nimesildi.

Kirjeldus:

1) Kõik ministrid istuvad kabinetilaua taga. Nõunikud istuvad ministrite selja taga, et neile nõu anda. Igal ministril on 4–5 minutit aega, et esitleda oma vastutusvaldkonda ning milliseid kärpeid on nad valmis tegema, samal ajal säilitades oma põhiliste kohustuste täitmise. Samuti võivad ministrid välja tuua viise, kuidas tulusid suurendada.

2) Pärast iga esitlust võivad teised ministrid küsida kuni kolm küsimust. Seda modereerib peaminister, kelleks võib olla nii õpetaja või ka mõni teine õpilane. Ainult ministritel on lubatud koosolekul rääkida, nõunikud võivad sosistada ministritele küsimusi.

3) Pärast ettekandeid tehakse kokkuvõtte ning on tõenäoline, et kulud ületavad tulusid. Peaminister modereerib järgnevat debatti ja hääletusi, et leida plaan, kuidas jõuda tasakaalus eelarveni.

Hindamine:

Grupid võivad saada hindeid nende esitluse taseme ja aktiivsuse eest tunnis. Lisad

Ettenägematute asjaolude tõttu on riigitulud üheks eelarveaastaks vähenenud umbes 10-kordselt (nt Eesti riigieelarve on 9,5 miljardist eurost 1 miljardi peale). Iga valitsuskabineti liige peab ette valmistama kriisieelarve, et täita ettenähtud kohustused, kuid samal ajal vähendada liigseid kulutusi. Ei ole soovituslik praegust eelarvet lihtsalt kümnega jagada, sest siis võib juhtuda, et ministeerium ei suuda täita ühtegi oma kohustust.

Näide:

Sotsiaalminister (vastutab nt sotsiaaltoetuste ja pensionite eest). Praegune eelarve on 3,6 miljardit (10-miljardilisest riigieelarvest). Kui küsida 360 miljonit, siis tuleb kärpida peaaegu igalt poolt – ei ole võimalik maksta pensioneid ega sotsiaaltoetusi). On võimalik küsida ka rohkem, kui sotsiaalministeeriumi proportsioon varasemast eelarvest, sest võib väita, et see valdkond on olulisem kui näiteks kaitsekulutused.

Paberraamatus vs e-raamatud

Õpilased võrdlevad e-lugereid ja tavalisi paberraamatuid ning üritavad leida eeliseid ja puuduseid mõlema puhul. Seda tehes loevad õpilased ka ühte raamatut ning õpivad tundma selle omadusi, hoolimata sellest, kas see on paberil või mitte.

Kestus on 90 minutit (2×45 minutit). Eesmärgid:

  1. a) Õpilased reageerivad tänapäeva ühiskonna probleemidele ja avaldavad oma arvamust.
  2. b) Õpilased arendavad koostööoskuseid, et lahendada probleemi ja et koostada argumente, et väljendada oma seisukohta.

Ettevalmistus:

Õpetaja otsib välja mõned raamatud ning vähemalt ühe e-raamatu.
Kirjeldus:

1) Klastrimeetodit kasutades palub õpetaja leida õpilastel kõik sõnad, mis seostuvad raamatuga. Õpetaja märgib kõik sõnad tahvlile/ekraanile. Õpilased võrdlevad, kas antud sõnad kehtivad nii paberraamatute kui ka e-raamatute puhul. Õpetaja küsib õpilastelt, millist raamatut nad viimati lugesid ning kas see raamat oli paberkujul või mitte. Õpetaja annab õpilastele paberraamatuid ning e-lugereid.

2) Õpetaja jagab klassi nelja gruppi (ideaalis on grupis 6 inimest) ning palub õpilastel mõelda paberraamatute ja e-raamatute eeliste ja puuduste üle. Kasutatakse meetodit 6/3/5: kuus õpilast leiavad kolm lahendust viie minutiga.

Esimene grupp kirjutab üles paberraamatute eelised, teine grupp kirjutab üles paberraamatute puudused, kolmas grupp kirjutab üles e-raamatute eelised, neljas grupp kirjutab üles e-raamatute puudused. Pärast viie minutit möödumist kogub iga grupi esindaja enda grupiliikmete ideed kokku. Iga grupp esitleb ideid kordamööda.

Näide:

Grupp 1 – Paberraamatute puhul pole tarvis akut või elektriühendust (eelis)
Grupp 2 – Paberraamatud võtavad kotis palju ruumi (puudus)

Grupp 3 – E-raamat on/võib olla tasuta (eelis)

Grupp 4 – E-raamat võidakse varastada (puudus)

3) Samad grupid peavad seejärel valmistama raamatule plakati, hoolimata sellest, kas tegu on paberraamatu või e-raamatuga. Oluline on, et plakatil oleks märgitud raamatu pealkiri, autori nimi, kirjastus, linn ja aasta, hind ning mingisugune illustratsioon. Õpilased esitlevad enda tehtud plakateid klassile, et igaüks saaks plakatit tutvustades sõna. Klass hääletab kõige inspireerivama plakati poolt.

Hindamine:

Õpilased peavad kirjutama sõbrale kirja, kus nad arutlevad viimasena loetud raamatu üle. Samuti võib hinnata grupitööd ja/või plakateid.

Armastus kirjanduses

Õpilased loevad Shakespeare’i raamatut “Romeo ja Julia” ning väitlevad selle üle, miks armastusest nii palju raamatuid kirjutatakse. Seeläbi arendavad õpilased avaliku esinemise ja argumenteerimise oskuseid.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased kasutavad raamatut “Romeo ja Julia”, et arutleda selle üle, miks on oluline oma tundeid väljendada.
  2. b) Õpilased arendavad jaatava ja eitava positsiooni poolt argumenteerimist.

Ettevalmistus:

Õpetaja jagab klassi jaatavaks ja eitavaks grupiks. Õpilased peaksid olema varasemalt lugenud Shakespeare’i raamatut “Romeo ja Julia” ning oleks hea, kui klassiruumis oleks ka mõned eksemplarid.

Kirjeldus:

1) Õpetaja kirjutab tahvlile küsimuse “Miks on oluline jagada enda isiklikku kogemust raamatu kirjutamise kaudu?”. Järgneb avatud arutelu selle üle, miks tunnevad kirjanikud vajadust oma kogemusi sellisel moel jagada ning millised on lugejate ootused raamatutele. Õpilastel on mõned minutit aega, et kirjutada üles antud teemal eelised ja puudused. Seejärel jagab õpetaja klassi kaheks võrdseks osaks.

2) Üks osa on jaatav pool ja teine osa on eitav pool. Õpetaja kirjutab tahvlile teema: kas see on hea, et armastusest kirjanduses nii sageli juttu on. Mõlemad pooled peavad mõtlema välja argumente, mis toetavad nende positsioone. Mõlemad grupid määravad kaks õpilast neid esindama.

3) Järgneb väitlus:

  • Jaatuse esimene kõne (5 minutit)
  • Ristküsitlus ja ettevalmistusaeg (5 minutit) – eitava pool saab küsida jaatava poole esimeselt kõnelejalt küsimusi
  • Eituse esimene kõne (5 minutit)
  • Ristküsitlus ja ettevalmistusaeg (5 minutit) – jaatav pool saab küsida eitava poole esimeselt kõnelejalt küsimusi
  • Jaatuse teine kõne (5 minutit) – teine kõneleja peaks selgelt ümber lükkama eelmise eituse kõne
  • Ristküsitlust ei toimu, eitusel on 3 minutit ettevalmistusaega.
  • Eituse teine kõne (5 minutit) – teine kõneleja peaks selgelt ümber lükkama eelmise jaatuse kõne

Hindamine:

Väitlusele järgnevalt peaks õpetaja kaasama ülejäänud õpilasi, et teha järeldusi. Väitlejaid tuleks hinnata argumentide ja ümberlükete selguse ja kvaliteedi järgi.

Kolmnurga pindala

Õpilased harjutavad kahte viisi, kuidas arvutada kolmnurga pindala. Õpilased rikastavad oma mõtlemist erilise koostöö kaudu, suheldes kaaslaste ja õpetajaga.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased otsivad koostööd kaaslastega matemaatilistele probleemidele lahendusi. 
  2. b) Õpilased väitlevad, milline kolmnurga arvutamise meetod on kõige efektiivsem.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette paberist väljalõigatud värvilised kolmnurgad.
Kirjeldus:

1) Õpetaja tutvustab tunni peamist ülesannet: leida kolmnurga pindala, selle kuju muutes.

Kõige esimese asjana, aga alustatakse ajurünnakuga. Õpetaja rõhutab, et oluline pole mitte ainult lahendus, vaid ka erinevad viisid, kuidas õpilased lahendusteni jõuavad. Õpilasi julgustatakse ideid jagama. Õpilastelt oodatakse erinevate kolmnurkade lõikumist ja kleepimist, et mõista, milline meetod kolmnurga pindala arvutamiseks on kõige loogilisem ja lihtsam just nende jaoks. Õpilased on oma valikutes vabad.

2) Õpilased ja õpetaja jagavad oma ideid, tutvustades neid klassile ja ideed pannakse hoolikalt tahvlile kirja. Õpetaja juhib diskussiooni küsides suunavaid ja arutelu arendavaid küsimusi. Õpetaja palun õpilastel jagada kuuldud meetodid kahte gruppi: need, mis muudavad kasutatud kolmnurga teiseks kujundiks, säilitades algse kolmnurga kuju ja need, mis loovad uue kujundi, duubeldades kolmnurga pindala.

3) Dünaamiline grupiväitlus. Selle arutelu keskmeks on leida parim meetod kolmnurga pindala arvutamiseks: kõik grupid jagavad oma lahendust, õpilased valivad, millise grupi meetodiga nad tahaksid liituda. Kõik grupid esitavad oma argumendid ning proovivad ümber lükata teise grupi mõtteid. Lõpuks hääletavad õpilased parima meetodi.

Hindamine:

Hinnata võib seda, kui hästi suudavad õpilased leida kolmnurga pindala valitud meetodi abil.

Võim ja rikkus

Õpilased õpivad simulatsiooni kaudu jõukuse jaotuse kohta maailmas. Kiireloomuline mäng aitab õpilastel mõista raha, võimu, vaesuse ja jõukuse vahelisi suhteid. Mängule järgneb pikk arutelu, mõistmaks mängu eesmärke ja teemapüstitust.

Kestus on 90 minutit (2×45 minutit). Eesmärgid:

  1. a) Õpilased mõistavad ebaõiglust, mis on tekkinud ebavõrdse vara- ja võimujaotuse tulemusel ning kasutavad kriitilist mõtlemist, et leida vaesuse põhjuseid ja tagajärgi.
  2. b) Õpilased propageerivad inimväärikust ja õiglust.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab ette 120 šokolaadimünti või -medaljoni (või kuldse paberiga komme), 4–5 paari sokke; 3 plakatit, mis kujutavad kolme gruppi: “On”, “Ei ole”, “On natuke”. Kirjutab väitlusküsimused tahvlile/ekraanile.

Klassiruumis peaks olema toolid pandud ringi ning toolide keskel peaks olema vaba ruumi.

Kirjeldus:

1) Õpetaja selgitab, et mängu puhul on tegemist simulatsiooniga. Õpilased jaotavad maailma jõukuse enda vahel ära. Mündid ei tähenda ainult raha, vaid viitavad ka eluasemele, toidule, haridusele, tervishoiule, poliitilisele mõjuvõimule jms.

2) Mängu eesmärk on koguda võimalikult palju münte. Reegel on, et mängu ajal ei tohi puudutada teisi inimesi. Reegli rikkumisel võetakse nt üks münt rikkujalt ära.

Eksisteerivad mitmed erilised mängijad:

  1. a) Õpetaja võtab 20 münti ja jagab need neljale kuni viiele mängijale.
  2. b) Õpetaja annab neljale kuni viiele õpilasele sokipaari. Nad peavad panema need sokid endale kätte ning hoidma käsi sokkides mängu lõpuni. Õpetaja ei seleta sokkide eesmärke või põhjuseid enne mängu lõppu. Õpetaja puistab 100 münti ringi keskele, see tähistab kogu maailma jõukust. Õpilaste eesmärk on õpetaja märguande korral krabada endale võimalikult palju münte. Kui kõik mündid on maast korjatud, palub õpetaja kõigil oma mündid üle lugeda. Seejärel astuvad nad ühe sammu ringi keskele. Õpilased peavad võtma uued istekohad selle järgi, kui palju münte nad kogusid alustades ringis sellest, kes kogus kõige vähem münte ning lõpetades kõige rikkama mängijaga.

3) Õpetaja tuletab õpilastele meelde, et mündid esindavad jõukust ja võimu maailmas. Müntide arv mõjutab tugevalt nende elu. Õpetaja tutvustab järgnevat infot:
Ei ole (osalejad, kellel on kaks münti või vähem): sul on raskusi ellujäämisega haiguste, nälja ja puhta joogivee puuduse tõttu. Paljud lapsed surevad. Sul puudub vajadustele vastav eluase. Sul on kas väga madal või puudub igasugune haridus. Sul on väga raske oma põhivajadusi katta. Sinu hääl loeb 0,5-kordselt.

On natuke (osalejad, kellel on 3–5 münti): sa suudad katta oma baasvajadused, sul on juurdepääs haridusele, sul on piisavalt toitu, sul on ligipääs tervishoiule, sul on mõistlik eluase. Sinu hääl loeb 2-kordselt.

On (osalejad, kellel on 6 või rohkem münti): sul on võimalus katta baasvajadused ning enamus oma soovid, sul on juurdepääs haridusele k.a kõrgharidusele, sul on piisavalt toitu, sul on hea tervishoid ning eluase. Sul on mänguasjad, telekad, autod, arvutid ning muud luksusesemed. Sinu hääl loeb 5-kordselt.

4) Õpilased istuvad väikestes gruppides neljakesi või viiekesi, võimaluse korral teiste õpilastega samast majanduslikult grupist (on, ei ole, on natuke). Õpetaja loeb ette küsimused.

  • Kuidas sa tunned selles osas, kuidas sa mündid endale said? Mis tundeid sinus tekitas see, kuidas mündid jaotati? Kas süsteem oli kõigi suhtes aus?
  • Kes kuuluvad päriselt mängus kujutatud majanduslikesse gruppidesse (on, ei ole, on natuke) maail- mas/meie riigis/meie koolis?

Pärast 10 minutit arutelu, jagavad õpilased erinevaid arvamusi küsimustele. Õpetaja peaks laskma õpilastel enda vastuseid jagada. Grupp peab vastama küsimusele: kas maailmas peaks jõukus ja võim ümber jaotuma? Õpilased saavad küsimusele vastata minnes ühte klassinurka. Klassinurgad on märgitud siltidega “Kindlasti jah”, “Kindlasti ei”, “Pigem jah”, “Pigem ei”. Osalejad põhjendavad enda seisukohti, õpetaja seisab ruumi keskel ning liigub selle grupi poole, kellel on parasjagu kõige tugevamad argumendid.

 

Hindamine:

Õpilased sõnastavad peamised asjad, mida nad tunnist kaasa võtavad. Õpetaja võib näidata videot “If the earth were a village”. Iga õpilane saab süüa ühe šokolaadimündi, ülejäänud antakse grupile, kellel olid kõige tugevamad argumendid.

Lisad

  1. Majanduslik olukord ei pruugi olla midagi, millest teismelised hoolivad või millest 10-aastased õpilased aru saavad. Seega võib õpetaja eelnevalt välja mõelda näiteid olukordadest, kus üks perekond või sõpruskond peab tulema toime vastavalt sellele, kui rikkad või kui suure mõjuvõimuga nad on.
  2. Tagasihoidlikel õpilastel võib olla keeruline oma mõtteid avaldada. Seetõttu võib neid motiveerida mõne šokolaadimündiga või anda neile rohkem mõtlemisaega.
  3. Õpetajal tasuks kindlasti mängu reeglit korduvalt üle rääkida, sest võib eksisteerida üsna agressiivseid osalejaid, kes vastasel korral võivad teistele väga haiget teha.

Kasulikud lingid:

http://educativpgm.wordpress.com/2013/10/21/global-education-week-2013/ http://eycb.coe.int/compass/en/chapter_2/2_41.asp http://www.odt.org/pop.htm

http://www.miniature-earth.com/ http://www.toby-ng.com/graphic-design/the-world-of-100/

Ole teadlik, mitte sõltuv

Õpilased mõtlevad välja erinevaid konstruktiivseid lahenduskäike riskiolukordades: suitsetamine/alkoholi liigtarbimine/narkootikumid ning analüüsivad nendesse sattumise põhjuseid.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased toovad näiteid sõltuvusainete tarbimise peamistest põhjustest teismeliste hulgas.
  2. b) Õpilased argumenteerivad ning otsivad ka teiste argumentides nõrku kohti.
  3. c) Õpilased arendavad veenmisoskuseid.

Ettevalmistus:

Õpetaja valmistab narkootikumide teemal esitluse. See hõlmab narkootikumide olemust, mõjusid, riske.

Kirjeldus:

1) Õpetaja joonistab lisades näidatud skeemi tahvlile. Õpilased peavad mõtlema välja kõik võimalikud detailid, mis antud sõnadega seostuvad. Õpetaja lisab need skeemile ning tutvustab tunni teemat – põhjused, mille tõttu mõned inimesed tarbivad narkootikume.

2) Õpetaja annab õpilastele narkootikumide kohta taustinfot, keskendudes sellele, miks ennetustöö on narkootikumide tarbimise probleemi juures eriti oluline.

3) Õpetaja moodustab nelja või viie liikmelised grupid. Iga grupp peab mõtlema välja kolm kõige olulisemat põhjust, miks nende meelest inimesed tarbivad narkootikume. Õpilased peavad jõudma ühisele arvamusele ning seejärel määravad nad enda seast ühe esindaja, kes nende põhjused hiljem klassile ette kannab. Õpilased teevad märkmeid erinevate gruppide ideede kohta. Võimalikud vastused on informatsiooni puudus, uudishimu, vanemlike eeskujude puudumine, perekondlikud probleemid, sõprade surve, kooliga seonduvad probleemid.

4) Igale grupile antakse laused (vaata lisad), mida nad peavad täitma. Grupiesindaja tutvustab klassile nende töö tulemusi. Õpetaja hindab ideede originaalsust, esindaja esitlusviisi ning ideede võimet veenda teisi. Teised grupid võivad küsida küsimusi lahenduste efektiivsuse kohta.

Hindamine:

Õpetaja hindab õpilaste ideid ja argumente vastavalt õpilaste varasematele oskustele ja tulemustele.

Ole teadlik, mitte sõltuv. – Käsileht

Seksuaalvähemused

Õpilased osalevad rollimängus, esindades poliitikuid LGBT-õigustega seondavas debatis.

Kestus on 90 minutit (2×45 minutit). Eesmärgid:

  1. a) Õpilased õpivad LGBT-õiguste ning tervishoiuteenuste kohta oma riigis.
    b) Õpilased tutvuvad poliitiliste protsessidega.

Ettevalmistus:

Õpilastega jagatakse käsilehed (vaata lisad). Info võib edasi anda ka suuliselt. Soovitatav on, et õpilastel on juurdepääs internetile. Õpetaja peaks teadma, kui palju kohti igal erakonnal parlamendis on.

Kirjeldus:

1) Õpetaja selgitab klassile, et rollimängus ei esinda keegi enda isiklikku seisukohta ning õpilastel tuleb olla võimalikult veenev selles rollis, kes talle määratakse.

Õpetaja määrab õpilastele rollid:

  • Haigekassa esindaja
  • Võrdõiguslikkuse volinik
  • Erakondade esindajad

Täpne arv õpilasi, kes mingit rolli esindab, võib varieeruda vastavalt õpilaste arvule ning erakondade arvule, mis sel hetkel parlamendis esindatud on. Õpetaja tutvustab õpilastele sündmustiku, jagades laiali käsilehed, näidates seda ekraanilt või ette lugedes.

2) Õpilased saavad vastavalt enda rollile ülesanded. Esimene ülesanne on kirjalik ülesanne ning vastata tuleb järgmistele küsimustele:

  • Mil viisil maksab Haigekassa meditsiiniteenuste eest?
  • Nimeta 5 protseduuri, mida Haigekassa toetab?
  • Milline on Sinu erakonna poliitiline seisukoht LGBT-õiguste osas?
  • Milline Sinu seisukoht – kas Haigekassa peaks katma selle protseduuri kulud või mitte? Miks?

3) Õpilased peavad oma mõtteid esitlema.

Tutvusta oma erakonna arvamust teistele (kuni 2-minutiline kõne). Toimub hääletus, kas Haigekassa peaks maksma antud operatsiooni eest. Igal erakonnal on nii palju hääli, kui palju neil reaalselt erakonnas hääli on.

Hindamine:

Õpilaste arusaama saab hinnata küsimuste kirjalike vastuste järgi. 

Seksuaalvähemused. Ajaleheartikkel. – Käsileht

Töö leidmine

Õpilased analüüsivad noore Moslemi tüdruku ja tema tööleidmisega seonduvaid probleeme, et arutleda riigi töötuspoliitika üle. Õpilased peavad leidma infot ja seda kontekstualiseerima arvestades usklikke erinevusi.

Kestus on 45 minutit. Eesmärgid:

  1. a) Õpilased tutvuvad tööõiguste, töötustoetuste süsteemi ning vähemusõigustega oma riigis.
  2. b) Õpilased harjutavad infootsimise oskuseid.
  3. c) Õpilased harjutavad argumenteerimise ja ümberlükkamise oskuseid.

Ettevalmistus:

Õpilastel peaks olema juurdepääs internetile.
Kirjeldus:

1) Õpetaja jaotab õpilased nelja grupp. Igale grupile määratakse pool (jah, ei). Õpetaja tutvustab õpilastele juhtumit (vaata lisad). Õpilastele määratakse kirjalikud ülesanded. Ülesannete eesmärk on süvendada õpilaste arusaama töötusega seonduvate toetuste kohta riigis.

Küsimused õpilastele:

  • Millistel alustel saab töötu riigilt toetust?
  • Kui kaua on võimalik töötul saada riigilt toetust?
  • Mida peab inimene tegema, et saada töötu abiraha?
  • Kas juhtumis käsitletud inimene peaks saama töötu abiraha? Õpilased peavad vastama küsimusele lähtuvalt neile määratud positsioonile ning mõtlema välja võimalikult palju põhjuseid ja neid seletama.

2) Pärast küsimustele vastamist korraldab õpetaja avaliku väitluse, kus jaatavad õpilased ja eitavad õpilased esitavad vaheldumisi oma argumente. Jaatav kõneleja esitab oma argumendid, eitav kõneleja üritab need ümber lükata ja seejärel esitab enda omad, see süsteem peaks kestma nii kaua, kuni kõik õpilased on sõna saanud, kuni peamised ideed on kaetud või kuni tunni lõpuni aega on.

Hindamine:

Kirjalikud vastused küsimustele annavad õpetajale aimdust, kui palju õpilased on tunniteema kohta informatsiooni omandanud. Vastuseid võib ka hinnata.

Töö leidmine – Käsileht

Does Gunner Williams deserve this sentence?

On Wednesday 11th September 1991, Gunner Williams of the 27th Field Regiment of the Royal Artillery, was tried by court martial on one charge of desertion and two charges of conduct prejudicial to good order and military discipline, after having gone absent without leave from his regiment in Germany the day before he was due to leave for active service. He was found guilty on all charges, sentenced to fourteen months in jail and dismissed “with disgrace” from the army.

Dr. Alan Borg, director general, Imperial War Museum: “A couple of hundred years ago, I think he would have been shot – in those days they didn’t take too kindly to soldiers disobeying orders. He was pre- sumably aware of the possible consequences of his actions, so he must accept them.”

Ian Lavender, Dad’s Army actor: “I sympathize with him, though I think his timing was very poor. Why wait for a time of conflict to make his feeling known? But I don’t think anyone should go to prison for a moral judgment. I wouldn’t like to lose 14 months of my life.”

Penny Dunman, counselor and mother of Gulf serviceman: “I was staggered by my son’s courage, which came through in the letters he sent to us from the Gulf. Gunner Williams is also a brave man to act according to his conscience. I admire anybody who stands up for to be counted against popular opinion.”

Tom Slizelki, assistant editor, Soldier of Fortune magazine: “He’s getting off pretty lightly. I’m just about sick of cry-babies who join up for the educational and training benefits then cry off and say “oh, no, no, no” when they are actually asked to do something. You can’t join the Army then demand to be reclassified as a conscientious objector when things get rough.”

Violet Oliver, WRVS volunteer: “He should have thought about it before he joined. I was 17 when I was conscripted into the ambulance service in the last war. There were man working with us who were conscientious objectors, but they made their minds up early on. They didn’t join the army and then walk out.”

Dr Barrie Paskins, senior lecturer in war studies: “People who object to a particular war traditionally do get short shrift: there has always been more leniency to those who believe all wars are unjust. People can’t be picky about obeying orders, but I think the Army have handled this in a pretty flat-footed way. Celia Pease, editor, Far East Prisoner of War newsletter: “Why on earth did he join the Army if he didn’t expect to face action? People say it wasn’t our war, that it wasn’t our country that was invaded, but Poland wasn’t our country in the last war either.