Tagasi üles
II kõne - Eesti Väitlusselts

II kõne

Kategooria: Keskkooliväitlus


Teiste kõnede eesmärk on lükata ümber vastaste argumente, taastugevdada enda omi vastaste ümberlüketele vastates ja laiendada väitlust uute mõtetega. Kui esimene kõneleja esitas kaasuse esimesed argumendid, siis teine kõneleja peaks kaasust laiendama, näiteks tooma välja veel ühe täiendava argumendi. Teiste kõnede lõpuks peavad olema kõik argumendid kõlanud ja kogu oluline tõestusmaterjal esitatud.

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Jaatuse teine kõne

Jaatuse teine kõne algab sissejuhatusega nagu esimene kõnegi. Definitsioonide, probleemi ja plaani osa sõltub sellest, mida eitus väitluses ütles. Parim on juhinduda lihtsast põhimõttest: kui peale Eituse esimest kõnet miski Jaatuse kaasuses logiseb, siis teine kõneleja peaks esitama täiendavaid selgitusi.

Ümberlüketeni jõudes peaks teine kõneleja vastama Eituse kaasusele ja argumentidele. Seejuures on oluline mõelda, millised Eituse ümberlükked ja argumendid vaidlesid otseselt Jaatuse mõtetele vastu. Teisel kõnelejal on tarvis kaitsta oma teemapoole esimese kõneleja materjali, lükates ümber vastaspoole ümberlükked, tuues vajadusel täiendavaid selgitusi ja näiteid.

Teine kõneleja peaks umbes kolmandiku oma kõnest kulutama laiendava argumendi selgitamisele. Kaasuse alustalad saavad tavaliselt seletatud esimeses kõnes, seega kolmas argument võiks toetada kaasust uue nurga alt.

Eituse teine kõne

Kõne algab sissejuhatusega nagu esimenegi kõne. Peale sissejuhatavaid osasid on kõneleja roll taaskord ümber lükata Jaatuse kaasus ning uuesti jalule seada enda poole argumendid.

Kui esimeses kõnes esitatud ümberlükked said Jaatuselt vastuse, peaks teine kõneleja neid täiendama, näidates, miks need ümberlükked on jätkuvalt tõesed. Lisaks peaks teine kõneleja esitama uusi ümberlükkeid, vastates Jaatuse teises kõnes esitatud uutele mõtetele.

Viimane kolmandik kõnest tuleks kulutada täiendava argumendi selgitamisele. Selleks võib olla näiteks täiendav kasu/kahju, mis esimese kahe argumendi alla ei mahtunud.

Edasijõudnule

Teisel kõnelejal tasub tähele panna, millistele argumentidele vastasvõistkond vastas, millistele mitte. Kui vastaspoole kõneleja jättis mõnele olulisele esimese kõneleja mõttele vastamata, tasub see välja tuua, et argument püsiks väitluses relevantne. 

Selle asemel, et asuda üksikuid punkte ümber lükkama, tasub teisel kõnelejal mõelda, kas vastaste kaasusele oleks võimalik esitada üldist kriitikat. Kuidas on vastaspool väitlusele lähenenud? Millele on nad keskendunud? Kas tegelikult peaks keskenduma millelegi olulisemale? Vastaste lähenemise kritiseerimine aitab vähese ajakuluga efektiivselt nõrgestada kogu vastaspoole kaasust.

Mõnikord on kaasust ettevalmistades raske laienduse peale tulla. Kolmas argument ei peaks olema tükk esimesest või teisest argumendist, vaid see peaks olema eraldiseisev mõtteliin. Kolmanda argumendi tegemiseks kasutatakse sageli seda, et mõeldakse tagajärgedele, mis mõjutavad mõnda väitluse pealiinist kõrvalisemat, kuid siiski olulist (ehk isegi kõige olulisemat) osapoolt, näiteks haavatavat vähemusgruppi ühiskonnas.

Levinud veakoht teiste kõnelejate seas on liigselt esimese kõneleja materjali kordamine. Vastaste ümberlükkeid ümberlükates peaks mõtlema, mida annab esimese kõneleja materjalile lisada, et argument uuesti kehtiks. Kas on võimalik midagi paremini seletada, näiteks lisada argumendile loogilisi seoseid? Täiendavaid selgitusi esitades saaks argumenti illustreerivat näidet paremini mõttega siduda.

MM-treeneri nipinurk

Eituse teise kõnesse on strateegiliselt kaval jätta mõni laiendav mõte või täiendav tõestusmaterjal, mis panustab väitlusesse olulisel määral. Kuna Jaatusel on sellele võimalik vastata vaid kolmandas kõnes, on lootus, et uus mõte tuli ootamatult ja vastus jääb napiks. Eituse kolmas kõneleja saab seejärel mõtet kaitsta ja selle olulisust veelgi rõhutada.

Individuaalsed harjutused

  1. Laienduste harjutamiseks saab vaadata mõne väitlusvideo esimesi kõnesid ja proovida mõelda laiendavaid argumente. Sama võib teha ka videota, võttes ette erinevaid teemasid ja mõeldes, milliste huvitavate nurkade alt saaks argumenteerida. 
  2. Ümberlükete harjutamiseks saab vaadata mõne väitlusvideo esimesi kõnesid ja proovida kõneleja argumente ümber lükata. 
  3. Kogu kõne harjutamiseks sobib väitlusvideo esimeste kõnede vaatamine ning teise kõne ettevalmistamine ja esitamine.

Viited lisamaterjalile

Otsingusõnad: second proposition, second opposition, rebuttal, reconstruction, extension

Teiste kõnede puhul tuleks hinnata, kui palju kõneleja väitlusesse täiendavalt panustas. Kas väitleja täiendas juba laual olevaid argumente ja ümberlükkeid? Kui olulised olid need täiendused võrreldes kõnele eelneva ja järgneva materjaliga? 

Jälgima peaks ka seda, kui hästi sobis teine kõne kokku esimesega. Teine kõne peaks sobituma väitluseks seatud konteksti, mitte kalduma liigselt kõrvale nii-öelda tiimijoonest – väitluses võetud lähenemisest.

Juhised juhendajale

Teiste kõnede puhul võib väitlejal probleemiks osutuda selge ja loogilise struktuuri hoidmine, sest mõtteid ja materjali võib olla palju. Kohtuniku/juhendajana väitlust kuulates tasub jälgida, kas kõneleja tutvustas oma kõne ülesehitust kõne alguses ja kas ta pidas kõne jooksul struktuurist kinni. Veel on kasulik tähelepanu juhtida kõne efektiivsele ajajaotusele. Õpilastelt võib küsida, kuidas nad hindaksid erinevate punktide olulisust/kaalu oma kõnes. Eesmärgiks on kulutada rohkem aega kaalukatele argumentidele ja vähem aega mõtetele, mis väitluse tulemuse otsustamisel nii olulist rolli ei mängi. 

Kui õpilastel on struktuuri hoidmisega raskusi, võib aidata paremate märkmete tegemise harjutamine. Tunnis saab arutada, kuidas võtta argumente ja ümberlükkeid kokku mõnesõnaliste punktidena, mida on lihtsam üles märkida, või kuidas lühendada korduma kippuvaid sõnu sümbolitena.

Täiendava harjutusena võib argumente rääkida erinevate ajavahemike jooksul, proovides rääkida sama argumenti algul kaks minutit, seejärel neli minutit. Oskus argumendi pikkust vastavalt vajadusele muuta aitab nii liiga lühikesi kui ka liiga pikki kõnesid vältida.

Teistest kõnedest saab enne väitlust ette valmistada ainult oma laienduse, ülejäänud osad tuleb välja mõelda väitluse käigus vastavalt vastaspoole räägitule.

Grupiharjutused

Tõenäoliselt parim viis teiste kõnede harjutamiseks on väitlemine. Individuaalsete harjutuste all selgitatud harjutusi võib teha ka grupis. Täiendavaks harjutuse ideeks vaata näidistunnikava.

Näidistunnikava

45 minutit

Kokkuvõte Teiste kõnede harjutamine
Õpieesmärgid Õpilased teavad, mis peaks sisalduma nii Jaatuse kui ka Eituse teises kõnes. Õpilased oskavad ümberlükkeid ümber lükata ning kaitsta esimese kõneleja argumente.
Ettevalmistus Juhendaja peab tundma argumendi ja ümberlükke ülesehitust ning olema lugenud peatükki “Teine kõne”. Ette tuleks valmistada üks väitlusteema (valida teema ning mõelda peamistele argumentidele-ümberlüketele). Abiks võib olla mõne olemasoleva väitlusvideo/kaasuse kasutamine.

Tegemist on õpetaja jaoks võrdlemisi keerulise harjutusega, sest harjutus eeldab õpilaste argumentidele reageerimist. Kui õpilaste seas on kogenud väitlejaid, võib õpetaja enne tunni algust väitlejaga kokku leppida, et see väitleja võtab õpetaja abilise rolli. See õpilane võiks enne tunni algust saada teemaga tutvuda ning veidi eeltööd teha.
Kirjeldus 15 minutit – õpetaja tutvustab nii jaatuse kui eituse teise kõne eesmärki ja ülesehitust. Õpetaja selgitab harjutust.
15 minutit – õpetaja kirjutab tahvlile väitlusteema ja laseb õppijatel pakkuda ühe argumendi teema kaitseks. Seejärel lükkab õpetaja (või õpetaja abiline) argumendi ümber ja küsib õppijatelt, kuidas nad ümberlükke ümber lükkaksid ning oma algset argumenti kaitseksid. Seejuures on vaja jälgida, et õpilased ei kalduks kõrvale oma algsest argumendist ning vastaksid ümberlükkele.
15 minutit – sama harjutus kordub uue argumendiga.
Hindamine Kui aktiivselt osalesid õppijad arutelus? Kas nad suutsid jääda korraga ühe argumendi juurde, käsilolevast punktist kõrvale kaldumata?

Viited lisamaterjalile

Otsingusõnad: second proposition, second opposition, rebuttal, reconstruction, extension

Teine kõne slaidiesitlus