Tagasi üles
Iseseisev faktikontroll - Eesti Väitlusselts

Iseseisev faktikontroll

Kategooria: Meediapädevus


Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Igal pool meedias levib palju väiteid, mis paistavad kui faktid. Andmete uurimine ja näiteks meediaväljaannetes ilmuvad faktikontrollid näitavad aga, et tihti pole faktiväited tõesed. 

Iseseisva faktikontrollimise eesmärk on vaadata, kas faktidena esitatud väited on tegelikult tõesed.

Iseseisval faktikontrollimisel on kaks erinevat suunda: esiteks, kui väitja on viidanud mõnele allikale, ning teisel juhul, kui faktiväitel viide puudub.

Kui poliitik on teinud faktiväite ja sellele ka viite lisanud on argument juba tugevam kui ilma viiteta. Ent üks osa infokriitilisusest on ka oskus analüüsida viiteid, uuringuid ja statistikat. Tihtipeale on võimalik uuringut ära kasutada mitmes erinevas kontekstis ning allikas ise ei pruugi olla kõige usaldusväärsem. 

Mida allikate kontrollimisel meeles pidada?

  1. Kes on uuringu tellija? Uuringu autor või rahastaja võib suuresti mõjutada uurimuse tulemust. Näiteks kliimamuutuste teemalistel uuringutel mängib väga suurt rolli, kas uuringu tellija on rohelise energia firma või hoopis naftafirma. Kui tellijal on kindlad huvid, saab uurimuse tulemusi esitada viisil, mis oleks just tellija huvidele kõige sobivam. Seetõttu on selliste teemade puhul alati kasulik vaadata uuringuid erinevatelt tellijatelt või võimalikult sõltumatutelt institutsioonidelt, et saada kõige ülevaatlikum arusaam.
  2. Uuringu usaldusväärsust mõjutab ka selle tegemise aeg. Näiteks uuringud inflatsiooni, ebavõrdsuse või muu majandusliku näitaja kohta võivad väga suuresti varieeruda ka kõigest viie aasta lõikes. Ka rohkem teaduslike artiklite puhul tasub seda silmas pidada, kuna uematel uuringutel võivad olla teaduslikest edasiminekutest tingitud täpsemad andmed.
  3. Uuringu teguviis mõjutab suuresti tulemust ning selle autoriteetsust. Avaliku arvamuse kohta tehtud küsitlustes on oluline, et küsitletud grupp oleks võimalikult suur. Kui uuring väidab midagi terve Eesti ühiskonna arvamuse kohta, aga on küsitlenud vaid sadat inimest, ei ole see tõenäoliselt kõige täpsem ülevaade tegelikust olukorrast. Siin mängivad ka rolli küsitletud inimeste taust, elukoht, vanus, sugu ja ka muud tegurid.
  4. Kas kasutatud uuring on sellel alal ainuke, mis ühte vaadet kinnitab, või on sellele palju toetavat materjali? Mitmel alal on tehtud palju uuringuid, kus enamus teadlasi soosib ühte vaadet ja vaid mõni üksik läheb enamusele vastu. Üksikute erandite puhul tuleb väga kriitiline olla nende metoodika ja usaldusväärsuse osas, et mõista, miks enamus teadlasi seda vaatenurka ei poolda. Seetõttu on kasulik alati leida lisaks veel teine või kolmas allikas.
  5. Kas kasutatud näide tegelikult tõestab seda, mida väitja soovib, et see tõestaks? Ka statistikat on võimalik võtta kontekstist välja, või väita, et kahe fenomeni vahel eksisteeriv seos on kausaalne (üksteisest põhjustatud), mitte juhtunud kogemata.

 

Kui allikas puudub, tuleb ise teha kontrolli, kas väide on ikka tõene. Faktina esitatud väited ei ole üldsõnalised, vaid võimalikult täpsed. Ent neid on tihti võimalik kontrollida kas Eesti või välismaiste allikatega. Iseseisvat faktikontrolli tehes tasub samamoodi meeles pidada ülal toodud näpunäiteid allikatega ümberkäimisel. Ei tasu ka alati kasutada ainult esimest leitud allikat, vaid otsida ka vastanduvaid arvamusi. Tõestusena saab kasutada nii statistikat kui uuringuid, aga mõnikord piisab ka ekspertide hinnangutest.



Kuidas poliitikud faktivigu teevad?

 

Rolli kohta sisu puudub.

Rolli kohta sisu puudub.