Tagasi üles
Väitlusõpetajale - Eesti Väitlusselts

Väitlusõpetajale

Kategooria: Õpetajale


Sellest peatükist leiad tunnikava, mida väitlusklubi alustades õpilastega läbi viia.

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Rolli kohta sisu puudub.

Esimene tund

Mis on väitlus? 

Mida õpetab väitluskursus?

* Argumenteerimist

* Väitluskõne tegemist

* Oponendile reageerimist

* Kaasust koostamist

* Keskkoolide väitlusformaati

* Võistkonnatööd väitlusturniiril

 

Niisiis – hakkame aga kõige väiksematest asjadest pihta ning lõpetame kursuse, kui õpilasi nii palju jagub, väitlusturniiriga.

 

Arutleva harjutuse sisu on erinevates vormides mingisuguste seisukohtade üle arutamine: nende põhjendamine ja neile vastu vaidlemine. Seda oskust nimetatakse argumenteerimiseks.

 

Milleks on argumenteerimisoskust tarvis?

 

Argumenteerimisoskusest on igale õpilasele kasu. See aitab oma mõtetele selgeid ja mõjuvaid põhjendusi leida, paremaid kirjandeid ja esseesid kirjutada ning enda huvide eest paremini seista. Kui mõelda ühiskonna peale laiemalt, siis on raske leida eluala, kus argumenteerimisoskus vajalik ei oleks – igal ametikohal tuleb teha otsuseid, mille tegemiseks on mõistlik kaaluda argumente ühelt ja teiselt poolt. Samuti tuleb oma seisukohti põhjendada koosolekutel ja aruteludel. Tööintervjuul või motivatsioonikirjas oma sobivuse põhjendamine ja ülemusele esitatud palve palgatõusu saamiseks on samuti olukorrad, kus argumenteerimisoskus kasuks tuleb.

 

Mis on väitlus?

 

Väitlus ja vaidlus, kaks sarnase kõlaga sõna, ei ole ka tähenduselt üksteisest mägede kaugusel. Ometi – väitleja oskab vaielda, kuid vaidleja tihtilugu väidelda ei oska.

 

Nii, nagu korvpall pole juhuslik palliloopimine, vaid sport oma reeglite, traditsioonide ja entusiastidega, on ka väitlus omamoodi klaaspärlimäng. 

 

Väitlus on võistluslik reeglitega ala. Ent mis kõige olulisem: väitluses on tõe kriteeriumiks tugevam argument. Vaidluse võib võita ka kõige tugevam hääl – seal ei jälgi keegi, kui hästi on mõte argumenteeritud.

 

ARGUMENT

 

Kui seisukohtade põhjendamist võrrelda müüriladumisega, siis telliseid, millest müür koosneb, nimetatakse argumentideks. Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnd seisukohta. Argument vastab alati küsimusele „Miks?”. Võttes mingi seisukoha ja küsides selle kohta: „Miks see on tõsi?”, siis kõik vastused sellele küsimusele ongi argumendid.

 

HARJUTUS. Kus on argument? 

 

Aeg. 15 minutit

Vahendid. Tahvel, õpilased

Formaat. Arutelu

 

SAMM 1. Kus sai viimati argumenti kasutatud? Laske õpilastel mõelda välja üks olukord, kus nad viimati argumente kasutasid ning kirjutage see tahvlile.

 

SAMM 2. Kus võib argumenti vaja minna? Las õpilased nimetavad teoreetilised olukorrad, kus neil võib tulevases elus argumenteerimist vaja minna. Kirjutage need samuti tahvlile, eraldi tulpa.

 

SAMM 3. Kus ei ole argumenti vaja? Las õpilased nimetavad ka neid olukordi, ameteid või kohti, kus argumenteerimisel pole mingit väärtust. Kirjutage need kolmandasse tulpa tahvlile.

 

SAMM 4. Kas tekkis mingi muster? Kas mõni situatsioon kordus eri tulpades?

 

Teine tund

 VÄIDE

 

Aeg: 15 minutit

 

Jõudmaks kõige tugevama argumendini, tuleb esmalt paika panna väide – teemakohane seisukoht, millest kasvab selgituste ja tõestuse abil argument.

 

Püstitatud väitlusteema on seisukoht, väide aga põgus mõte, mis põhjendab teemat. Näiteks kui püstitatakse väitlusteema „Eestis tuleks kehtestada koolivorm”, siis väide on selgitus, mis vastab küsimusele “Miks?”. Väitleja saaks väita, et see vähendab koolides ebavõrdsust.

 

Juhuslikud väited. Ekstreemsport on tervisele kahjulik; Radiohead on äge bänd, sest neil on kõige paremad lood; riigi kohustus on kaitsta kodanike privaatsust; Maa tiirleb ümber Päikese; taimetoitlus on kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik.

 

Küsimus klassile. Kas nende hulgas oli mõni väide, millega keegi ei nõustunud? Miks?

 

Need on täiesti erinevad väited, kuid midagi on neil ühist: kõik vajavad edasist selgitust, et saada tõeseks. Mõnda väidet – näiteks “Mis siis on kõige parem bänd?” – ei olegi võimalik selgeks vaielda, sest see on maitse asi. Samas on ka vaieldud (ja ka kirikuvande alla ja vangi pandud) iseenesest mõistetava väite pärast, et Maa tiirleb ümber Päikese. Vajab seegi väide ju abi matemaatikast ja füüsikast, et olla alternatiivsetest väidetest õigem, tõene.

 

2) Väitlus tähendab, et kõik väited tuleks esitada ühise teema all. Et need kas jaataksid või eitaksid esitatud teemat. Väide vastab küsimusele “Miks?”.

 

Näide.

 

Teema. Eestis tuleks sotsiaaltoetuste asemel kehtestada kodanikupalk. 

 

Märkus: kui tegemist oleks väitlusega, tuleks kindlasti defineerida, mida kodanikupalga ja sotsiaaltoetuste all mõeldakse. Näite lihtsustamiseks võtame eelduseks, et sotsiaaltoetused on pensionid, lastetoetused, töötu abiraha jms ning kodanikupalk oleks igale Eesti kodanikule garanteeritud 1000 euro suurune sissetulek kuus.

 

Väited, mis vastavad küsimusele “Miks?” (loetelu ei ole ammendav)

…sest kõigil on õigus inimväärikale elule.

sest siis kaoks tarbetu bürokraatia.

sest siis … rohkem individuaalsele arengule.

sest see tagaks elanikkonna suurema ostujõu.

 

Vastuväited, mis ütlevad, miks ei peaks Eestis sotsiaaltoetuste asemel kehtestama kodanikupalka.

 

…sest raha saaksid ka need, kellel poleks seda vaja.

sest inflatsioon kaotaks kodanikupalga väärtuse.

sest Eestil poleks kodanikupalga jaoks piisavalt raha.

sest inimestel poleks motivatsiooni tööle minna.

 

—–

 

HARJUTUS: Väidetemeri

 

Aeg. Kokku 30 minutit: 10 minutit gruppides, 20 minutit aruteluks kogu klassiga

Vahendid. Klass, tahvel, paberid ja pastakad

Formaat. Grupitöö

Eesmärk. Koguda väiteid, et nende üle arutledes juba salamahti argumenteerimist proovida

 

SAMM 1. Grupid. Jaga õpilased pisikestesse gruppidesse, kolm kuni viis inimest ühe grupi kohta on piisav. Jaga grupid pooleks: ühed mõtlevad jaatavaid väiteid, teised eitavaid; iga grupp iseseisvalt.

 

Grupeerimise näide: klassis on 20 õpilast. Jaga nad nelja gruppi. Kaks gruppi mõtlevad üksteisest eraldi jaatavaid väiteid, kaks gruppi üksteisest eraldi eitavaid väiteid.

 

SAMM 2. Teema. Klassile tuleks anda teema, millele väiteid luua. Teema eeldus on, et sellele oleks lihtne mõelda nii jaatavaid kui ka eitavaid väiteid. Väidetele pole piiri.

 

Teemade näited: Kõikides Eesti koolides tuleks õpilastele kehtestada koolivorm, kõik tsiviilkasutuses olevad relvad tuleks keelata, sotsiaalmeedia on noortele kahjulik, loomkatsed tuleks keelata, kõrgharidus peaks olema tasuline.

 

SAMM 3. Ülesande sõnastamine. 

* Õpilastele tuleb anda teema ja öelda, millised grupid peavad mõtlema pooltväiteid ja millised vastuväiteid.

* Aega on kümme minutit, kuid seda võib anda ka rohkem või vähem.

* Kui mõnes grupis kerkib tuline diskussioon, siis on see väga hea, kuid tasub meelde tuletada, et esialgu on kvantiteet kvaliteedist olulisem. Väidete sisu hakatakse hiljem koos arutama.

* Igast grupist peab keegi väljamõeldud väiteid klassile esitama. Seda on õpilastele mõistlik hiljem öelda – vastasel juhul vaidlevad nad kümme minutit selle üle, kes räägib, mitte ei kogu väiteid.

 

SAMM 4. Väidete kogumine. Jaga tahvel pooleks: üks pool Jaatusele, teine Eitusele, ning kirjuta õpilaste väited üles. Aja kokkuhoiuks võiksid järgmised grupid – näiteks pärast esimest jaatavat gruppi teine jaatav grupp jne –  välja pakkuda väiteid, mis veel kõlanud pole.

 

SAMM 5. Analüüs. Millised väited pädevad, millised mitte? Väidetemere ülesande analüüsi osa on hea viis liikumaks tasapisi argumendi ehitamiseni. Klassiga koos tuleks üle vaadata, kui põhjendatud ning kuivõrd oluline selle teema kontekstis esitatud väide on.

 

Oletame, et valiti teema “Loomkatsed tuleks keelata”. Nii nagu väitluses ikka, võiks esmalt arutada, mida mõistetakse loomkatsete all. Kas see on ravimi- ja kosmeetikatööstus? Kas see on laborirottide kasutamine mõne psühholoogilise või füüsikalise nähtuse uurimiseks? Kas Laika saatmine kosmosesse oli loomkatse?

 

Jaatusest esitas klass väiteid, et loomad tunnevad valu; olemas on humaansemad alternatiivid; katsetada võiks kohe inimeste peal; loomadel pole vaba tahet; katsed ei näita toote täpset efekti inimese peal; parem on anda katsetusteks kuluv raha heategevusele. Eitusest esitas klass väiteid, et loomkatsetest saab inimestele hädavajalikke ravimeid; katsed arendavad teadust; häid alternatiive pole; loomi niikuinii süüakse; katsetest on kasu ka loomadele. Arutame põgusalt ükshaaval esitatud väidete sisu:

 

Jaatusest

* Loomad tunnevad valu. Miks see on inimestele oluline – mis neil loomade tunnetest? Kui oluline see on loomkatsete keelustamise kontekstis – kas see on kuidagi erilisem kui näiteks lihatööstus?

* Olemas on humaansemad alternatiivid. Mis need alternatiivid on? Miks need on loomkatsetest paremad? Kas kõik loomkatsed on alternatiividega asendatavad?

* Katsetada võiks kohe inimeste peal. Kas inimkatsed on kuidagi eetilisemad kui loomkatsed? Võimalik, et see pole eriti hea väide, sest katsealuste valu osas kehtivad samad põhjendused nii inimeste kui ka loomade puhul.

* Loomadel pole vaba tahet. Kas loomad peaksid saama millegi üle otsustada? Miks on vaba tahe oluline? Kas katsealuse vaba tahe on katsete sooritamiseks oluline? Võimalik, et seegi ei ole parim väide, sest kõiges, mida loomad inimestele teevad, pole nende tahtega arvestatud. Kas keegi suudab kuidagi selgitada, kuidas just katsete tegemiseks on vaba tahe niivõrd oluline, et vahet pole, kas loom või inimene – sellega peab arvestama?

* Katsed ei näita toote täpset efekti inimese peal. Kas peaksid näitama? Kas see tähendab, et loomkatsed on mõttetud? Tuleks uurida, teisisõnu koguda tõestusmaterjali, kui täpsed on loomkatsed.

* Parem on anda katsetusteks kuluv raha heategevusele. See on tore mõte, aga ei puutu asjasse. Seda võib väitlejatel vahel juhtuda, et räägitakse aiaaugust, mitte aiast. Näiteks kui väitlus on maantee ehitamise üle, räägib väitleja, et targem oleks raha tervishoidu suunata – taaskord, tore on! Kindlasti on neid alternatiivseid kohti küll ja veel, kuhu võiks raha kulutada, kuid see ei ütle endiselt, kas maantee ehitamine oleks mõistlik või mitte. Sama on ka heategevuse ja loomkatsetega. Esimene ei puutu viimasesse ehk põhjendusi tuleks siiski pakkuda konkreetse teema raames, rääkida loomkatsetest nii-öelda autarkias.

 

Eitusest

  • Loomkatsetest saab inimestele hädavajalikke ravimeid. Milliseid ravimeid? Mis on loomade tähtsus ravimite väljatöötamises? Mis oleks juhtunud, kui loomi poleks nende ravimite väljatöötamises kasutatud – kas need ravimid oleksid raskemini või kallimalt teoks saanud? Kas neid oleks üleüldse välja töötatud?
  • Katsed arendavad teadust. Milliseid avastusi on tänu loomkatsetele tehtud? Kas ja kuidas oleks loomkatseteta keerulisem teaduslikke uurimusi teha?
  • Häid alternatiive pole. Mis oleks võimalikud alternatiivid loomkatsetele ja miks need halvemad on? Sellest väitest on hea ehitada võrdlev argument.
  • Loomi niikuinii süüakse. Miks see siiski tähendab, et loomadega võib katseid teha? Tõenäoliselt tuleks selle väite puhul võrrelda: kui ühes valdkonnas tekitatakse kannatusi, siis miks on see teises eetiline?
  • Katsetest on kasu ka loomadele. Missugune see kasu on? Vaja oleks tõestust või näidet, kus on loomkatsed viinud selleni, et teiste loomade heaolu või tervist on ühe looma arvelt parandatud. 

 

Kolmas tund

ARGUMENDI ÜLESEHITUS

 

Väitesse süvenemine, selle põhjendamine ja tõestamine ongi iseenesest juba argumendi loomine. Arvatavasti jõuab tubli väitleja ajapikku ka selleni, et elegantse argumendi ülesehitamine ei vaja spikrit. Siiski on väitlusteed mugavam alustada, kui argumenteerimisele on abiks väike kompass – mõtteline mudel või struktuur argumendi üles ehitamisest. Visanda tahvlile lihtne mudel, mille abil selgitada argumendi komponentide funktsiooni.

 

VÄIDE

Väide argumenteerib väitlusteema poolt või vastu ning vastab küsimusele “Miks?”.

 

SELGITUS

„Ma ei saanud kodust ülesannet teha, sest koer sõi mu kodutöö ära.” Kas see jutt on loogiline? Nagu elus ikka, ei pruugi üksnes väide juttu usutavaks teha. Väide vajab juurde enamat ning nii on ka argumendiga, millele tegeliku sisu annab selgitus.

 

TÕESTUS

Mõelda vaid, kui kodutööd söövast koerast oleks video. Ent selletagi on võimalik jutule anda usutavust. Kui näiteks statistikaametis oleksid andmed, et iga kolmanda õpilase kodutöö sööb tõepoolest koer ära või Eesti Ekspress oleks hiljaaegu kirjutanud kurvast õpilasest, kelle kodutöö sai peni poolt pintslisse pistetud, siis tunduks esialgne väide eluliselt usutavam. Tõestus vastab argumendis küsimusele, kas päriselus on ka asjad nii, nagu väidetakse.

 

JÄRELDUS

Viisakas lõpp argumendile, mis asetab räägitu suurde pilti, näitab selle mõju ja olulisust. „Kindlasti oleks kodutöö praegu õpetaja laual, kuid sinna ei saanud midagi parata, et koer selle kätte sai,” võiks õpilane järeldada, et ta ei olnud laisk ega küündimatu, vaid koer on piisav erand, et vabandusena mõjuda. Muidugi, kui hetkeks mõtetega argumendi struktuuris tagasi ronida, siis pidanuks argumendi selgituses olema ka räägitud, kas õpilane oli kodutöö ära teinud ja kuidas koer märkamatult selle siiski kätte sai. Järeldus vastab küsimusele “Miks on just see argument teema puhul oluline?”.

 

—–

 

VALIKULINE HARJUTUS: Argument ajakirjanduses.

 

Aeg. 15 minutit: 5 minutit iseseisvat tööd, 10 minutit arutelu kogu klassiga

Vahendid. Eelnevalt väljaprinditud artikkel (kui kõigil õpilastel on digitaalsed seadmed, võib neile artikli saata), võimalusel esitada artiklit ekraanilt kogu klassile

Formaat. Individuaalne/grupitöö

Eesmärk. Illustreerida argumendi struktuuri

 

SAMM 1. Arvamusartikkel ajakirjandusest. Kui on võimalus, siis võiks klassis tahvlile või ekraanile kuvada mõnda arvamusartiklit. Kui tund toimub videokõnena, siis jagada teistega ekraanivaatest artiklit. Õpetaja otsustab, kas harjutust teeb igaüks ise või moodustatakse soovitatavalt kahe- või kolmeliikmelised grupid. 

 

SAMM 2. Ülesande sõnastamine. 

* Eesmärk on leida autori tekstist argument ehk uurida, kas esitatud väitel on selgitus, tõestus ja järeldus. Need võiks tekstis erinevate värvidega markeerida.

* Selleks on viis minutit aega.

* Võib otsida ühe argumendi, võib otsida ka mitu.

* Pärast ülesannet arutatakse juhuslike õpilaste või gruppidega nende leide klassis.

 

SAMM 3. Analüüs. Aega on nii palju, et analüüsis jõuab keskenduda kolmele-neljale leitud argumendile. Kui artiklit kogu klassile näidata, saab viidatavat tekstiosa aktiveerides või muul viisil teistelegi markeerida. Oleks hea, kui õpilased leiavad artiklist ka väiteid, millel puudub selgitus või tõestus. Selle abil saaks näidata, kuidas mitte teha.

 

„Me oleme kodanikupalga poole teel”

Guido Viik

Eesti Ekspress, 10.02.2021

 

/…/

 

„Jutt, et kodanikupalga korral ei tahaks inimesed enam töötada, ei pea lihtsalt paika. Tahavad küll ja veel. Teame seda, sest oleme juba omal nahal katsetanud. Meenutagem, et vanaduspension oli alguses mõeldud neile, kes enam töötada ei saanud. Veel pool sajandit tagasi võis inimene saada palka või pensioni, aga mitte mõlemat. Praegu ei tuleks me enam selle pealegi, et hakata töötavalt pensionärilt pensioni ära võtma – see oleks barbaarne.

 

Töötavaid pensionäre on nüüd rohkem, mitte vähem kui pool sajandit tagasi. Viiekümne aasta pärast paistab ka Eesti praegune sotsiaalsüsteem meie lastelastele barbaarsena. Pikas plaanis oleme kodanikupalga poole teel niikuinii. Seega, kui kunagi käetõstmiseks peaks minema, siis jah, mina olen poolt.”

 

Väide: Jutt, et kodanikupalga korral ei tahaks inimesed enam töötada, ei pea lihtsalt paika. Tahavad küll ja veel.

Selgitus: Meenutagem, et vanaduspension oli alguses mõeldud neile, kes enam töötada ei saanud. Veel pool sajandit tagasi võis inimene saada palka või pensioni, aga mitte mõlemat. Praegu ei tuleks me enam selle pealegi, et hakata töötavalt pensionärilt pensioni ära võtma – see oleks barbaarne.

Tõestus: Töötavaid pensionäre on nüüd rohkem, mitte vähem kui pool sajandit tagasi. 

Järeldus: Viiekümne aasta pärast paistab ka Eesti praegune sotsiaalsüsteem meie lastelastele barbaarsena. Pikas plaanis oleme kodanikupalga poole teel niikuinii. Seega, kui kunagi käetõstmiseks peaks minema, siis jah, mina olen poolt.

 

ARGUMENDI SELGITUS

 

AEG: 15 minutit

 

Taevas on sinine, aga miks? Saab väita, et vastus on valguse murdumises atmosfääri gaasides, värvide lainepikkuses ja inimese silma ülesehituses. Ent mis on nende kolme põhjenduse sügavam sisu, sellele leiab vastuse mujalt kui väitlusõpikust. Siiski – nii nagu teadus, ihkab väitluski paljasõnalisest väitest enamat.

 

Väide tuleb võtta osadeks. Varasemalt kõlas teema „Eestis tuleks kehtestada koolivorm” ning väide „See vähendab koolides ebavõrdsust”.

 

Üks variant on selgitada lühidalt:

 

* Vaesemast perest õpilased tunnevad end teistega võrreldes kehvemini.

* Lapsed tahavad silma paista, olla erilised ning teistest paremad. Rõivad on viis klassikaaslastele mulje avaldamiseks, ent väiksema sissetulekuga lapsevanemad ei saa oma lastele pakkuda silma paistmise võimalust, sest mood on kallis ja moega kaasas käia veel kallim.

* Lapsed on õelad ja narrivad oma klassikaaslasi. Jõukamatel on midagi kallist ja lahedat, aga vaesematel mitte; seega on suurem tõenäosus, et vaesemaid narritakse asja pärast, mille suhtes nad ei saa midagi parata.

* Kui kehtestada koolivorm, siis üks laps enda riideid teise omaga enam ei võrdle – ühesugused riided ei ütle, kes on rikas, kes vaene – ning koolides on vähem ebavõrdsust.

 

Selgitada võib ka pikemalt. Mida kogenum on väitleja, seda sügavamaks argumentide selgitused muutuvad. Ei ole kindakirja, milline argumendi selgitus välja peab nägema. Eesmärk on anda võimalikult loogiline ja usutav kirjeldus väite sisust. Loomulikult annab iga selgituse kohta lõputult küsida miks-, kas- ja kuidas-küsimusi. Mida rohkem suudab väitleja neile vastata, seda tugevamaks argument muutub.

 

Mõningad aspektid on siiski abiks. Näiteks võib analüüsida sedasama argumenti koolivormist ja ebavõrdsuse vähendamisest. 

 

ALTERNATIIVNE HARJUTUS. Järgmist osa võib klassis teha ka harjutusena, kuid tunni aja piiratuse tõttu peaks mõne varasema harjutuse ära jätma – näiteks ajakirjandusest argumendi otsimise. Kirjutage klassitahvlile märksõnad, nende järele küsimused. Seejärel saavad õpilased pakkuda selgitusi. Pidage ühisarutelu.

 

Sihtgrupp. Millist ebavõrdsust? Kellest me räägime?

Vaesemast perest pärit õpilastel pole võrreldes oma jõukamate eakaaslastega võimalik soetada samaväärseid rõivaid.

Probleem. Miks on neil oma riietes kehvem kui teistel?

Kes on nägusam, kes targem, kes kannab paremaid rõivaid? Lapsed on ühiskondlikud olendid ning hindavad teineteist tihti väliste tunnuste põhjal. Sestap tunnevad vaesemast perest lapsed end jõukamatega võrreldes kehvemini, sest ei suuda nendega samal pulgal olla. Nende perel ei ole raha, et iga poole aasta tagant uue trendiga kaasa minna, näiteks osta kõige stiilsema brändi jope või ketsid, mis maksavad sama palju kui ühe lapsevanema kuupalk. Lapsed seda aga mõista ei pruugi ning arvavad seetõttu oma vaesemast klassikaaslasest halvemini.

Meetod. Miks just koolivorm? Kas teisi viise pole ebavõrdsuse tasandamiseks?

Rõivad on lapse kõige nähtavam kirjeldus tema taustast, stiilist, identiteedist. Erinevalt kõigest muust, mis toimub väljaspool kooli, on koolil võimalus võrdsust luua riietust reguleerides. Koolivorm tähendab, et lapsed näevad teineteisega suheldes väärtust milleski muus, kui otsides kaasõpilases lahedust tema jalanõude hinna või brändi järgi.

Meetodi tõhusus. Kuidas koolivorm ebavõrdsust vähendab?

Koolivorm ei tee küll kellegi pere jõukamaks, ent see vähendab tajutavat ebavõrdsust. Ükski laps ei saa koolis enam teise lapse kallal norida, et tal on juba viimased kaks nädalat üks ja seesama pusa olnud või ta püksid on moest välja läinud. See ei ole lihtsalt enam teema. Vähemalt selle teema sumbumise võrra ei pea enam üks laps end teistest ebavõrdsemana tundma.

Agent. Miks peaks just kool läbi vormi kehtestamise seda probleemi lahendama?

Kool peab looma turvalise ja hea õhkkonna kõigile õpilastele. Laps ei saa oma olukorda midagi parata ning võib jääda koolikiusamise ohvriks. Seda saab aga ennetada kõiki võrdsele pulgale seades.

Printsiip. Mis on kooli suurem printsiip, mille alla ka koolivorm sobib?

Kool on selleks, et ühtlustada laste erinevusi. Neil võib küll olla erinev taust, kuid iseseisvat elu peaksid nad alustama võrdsete võimalustega. Nii peavad ka lapse identiteet ja eneseväljendus saama võrdse võimaluse kujunemiseks. Mida kallim on rõivaese, seda selgem on soov väljendada jõukust, kuid kõigile see väljendus kättesaadav pole. Soengut, huumorit, muusikamaitset või muud väljapoole suunatavat endaksolemist saab laps aga kujundada kõigile võrdselt kättesaadavate vahenditega.

 

TÕESTUS

 

Aeg: 15 minutit

 

Teaduses saab hüpoteesist teooria, kui väited leiavad kinnitust katsetega. Kohtusse saab esitada süüdistust, kui kahtlustust toetavad tõendid. Ka väitluses on täieõiguslikule argumendile vaja tõestust. Kui selgitamine oli looming, siis tõestamine on täppisteadus! Samas tõestusest üksi ei piisa, et argument oleks terviklik. Kui öelda, et Eestis on pensioni teise samba vabaks laskmine õigustatud, sest ligi 160 000 inimest on avaldanud soovi sealt lahkuda, siis sellest faktist üksi ei piisa. Endiselt on vaja selgitust, miks need inimesed seda tahavad, miks on nende tahe õigustatud ja kuidas on pensionisambast lahkumine neile hea. Samas tõestus, et neid on palju ja nad on selleks soovi avaldanud, aitab selgitusele särtsu ja tõsiseltvõetavust lisada.

 

KIIRE HARJUTUS: kust leida tõestust ja mida tõestada?

 

Aeg. 5 minutit

Vahendid. Tahvel

Formaat. Individuaalne (juhuküsitlus klassis)

Eesmärk. Kust otsiksid õpilased tõestusmaterjali? Mida nad sealt otsiksid?

 

SAMM 1. Allikas. Hetkeks tagasi koolivormi juurde. Kuidas tõestada, et see vähendab ebavõrdsust? Vali üks õpilane ja palu tal öelda üks koht, kust ta otsiks vastust eelmisele küsimusele. 

 

SAMM 2. Õige küsimus. Kui õpilane ütleb, et otsib tõestusmaterjali näiteks otsingumootorist, siis paluda nimetada otsingusõna, mille ta sinna kirjutaks (Wikipedia puhul otsitava artikli pealkiri).

 

SAMM 2. Järgmised õpilased. Küsi järgmiselt õpilaselt samu asju, aga nii, et ta eelmist ei kordaks. Korda sama veel paari õpilasega.

 

SAMM 3. Analüüs. Kasuta õpilaste vastuseid. Vaata, millise liigi alla nende pakutud tõestused sobiksid.

 

Tõenäoliselt on esimene koht, kuhu pöörduda, mõni otsingumootor internetis. Loomulikult saab alustada otsimist ka kaugemalt, näiteks erialasest raamatust või ajakirjast, ent mure jääb samaks – kust ja mida täpselt otsida?

 

Teaduslik uuring ja statistika. Kas on ehk mõni reeglipärasus, et tehes tegevust X (näiteks kehtestades koolivormi), juhtub Y (väheneb ebavõrdsus)? See aitaks tõestada, et argumendis väidetu päriselus üldiselt juhtubki. Kui sellele küsimusele aga vastust ei leia, siis aitab ehk teadus tõestada, et tavalised riided tekitavad koolis ebavõrdsust? Järgmine küsimus oleks “Mis siis?” Järelikult võiks veel otsida statistikat või uuringut selle kohta, kui palju on varalise ebavõrdsuse pärast koolis kiusamist või konflikte.

Näide. Võib otsida näidet koolist, kus näiteks pärast kohustusliku koolivormi kehtestamist kiusamine vähenes. Kas mõnes ajalehes on artikkel, kus laps räägib riiete pärast toimunud koolikiusamisest? Äärmisel juhul on abiks isikliku kogemuse rääkimine, kuid teistel on väga keeruline kontrollida, kas see päriselt nii oli.

Analoogia. Kus veel nii on? Kas ka mujal rõhutakse sarnasele väljanägemisele, et võrdsust oleks rohkem? Analoogia puhul on aga tähtis selgitada kahe erineva valdkonna seost. Näiteks kaitseväes on kõigil samasugune munder, samas on kaheldav, kas see just ebavõrdsuse vähendamiseks mõeldud on. Küll aga sai enne välja toodud printsiip, et kool peab laste erinevusi ühtlustama. Seda aitaks argumendis tugevamaks teha analoogia, mis selgitaks, kus see printsiip koolis veel kehtib. 

Näiteks külastatakse muuseume või minnakse klassiekskursioonile nii, et kõik saaksid seda endale lubada. Ei ole nii, et rikkad käivad Louvre’is ja vaesed leppigu Kumuga. Keegi ei tohiks klassi ühisest tegevusest raha puudumise tõttu ilma jääda, mistõttu lähevad kõik Kumusse ning Louvre jäägu eralõbuks.

Autoriteet. Kes on valdkonna ekspert, teab ja tunneb kõiki nüansse ning kelle arvamus seetõttu kaalukam on? Koolivormide teemal on selleks ehk mõni haridusspetsialist või direktor? Kellegi tsiteerimine ei pruugi aga olla tugevaim tõestus argumendile.

 

Iga tõestuse puhul on oluline viidata allikale. Kui näiteks uuringust selgub, et koolivormidega õppeasutustes on vähem vägivalda, ei saa seda välja öelda iseenesestmõistetava tõena. Tuleb öelda näiteks nii: “Sydney ülikoolis tehtud uuringu andmetel on Austraalia koolides, kus kasutatakse koolivormi, koolivägivalda vähem kui nendes koolides, kus koolivorm puudub.” Muidugi oleks hea juurde öelda aasta, millal see uuring on tehtud. Ka siis, kui leitakse näiteks Statistikaameti või MTÜ Kiusamisvaba Kooli andmetest väitlusteemat puudutavat statistikat, tuleb algsele allikale viidata. Nii nagu mujalgi, on väitluses näiteks Wikipediale viitamine halb stiil. Väike nipp: Wikipedias on tavaliselt faktide juures viide algallikale näiteks maailmapangast, mõnest teadustööst või artiklist. Samas päris kõigele viitama ei pea. Julgelt võib välja öelda, et Rootsi riigipea on kuningas või Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest. Need on üldteada faktid.

 

JÄRELDUS

 

Aeg: 10 minutit

 

Argumendi järeldus annab sellele kaalu. See ei ole räägitud jutu kokkuvõte. See ei ole uus argument. See on tulemus.

 

Koolivormiga ebavõrdsuse vähendamise argumendis sai selgitatud, miks see ebavõrdsus halb on, keda see puudutab ja miks kool peaks tegutsema. Järeldus võiks kõlada nii: Kui kõik näevad ühtemoodi välja, siis pole enam erinevusi riietes, mille tõttu saaksid ühed õpilased teisi kiusata. Õpilased saavad üksteisega paremini läbi ning tänu sellele õppimisele rohkem keskenduda.

 

Iga argumendi järeldus jõuab tagasi väitluse algusesse. Mis probleemi see lahendab koolis koolivormi kehtestamine? Kas see tagab koolis enam ühtsust? Seega saab ebavõrdsuse vähendamise puhul järeldada, et lastel on vähem põhjust jõukuse järgi jaotuda, kui nad on ühtsemad.

Neljas tund

ARGUMENDI ÜLESEHITUSE KOKKUVÕTE

 

Kursuse mantraks saab see: väide, selgitus, tõestus, järeldus.

 

Järgmise harjutuse spikriks võib tahvlile kirjutada põgusa ülevaate argumendi ülesehitusest.

 

Väide. Vastab küsimusele “Miks?” Elektrilised tõukerattad tuleks keelustada, sest…; Ajateenistus peaks olema vabatahtlik, sest…; ja nii edasi.

Selgitus. Jätkab väite analüüsimist, põhjendab seda.

Tõestus. Näited, mis tõestavad, et eelpool selgitatu vastab päriselus tõele.

Järeldus. Annab argumendile tulemusele. Selgitab, miks argument on üldise teema kontekstis oluline.

 

HARJUTUS: Peaaegu argument.

 

Aeg. 20 minutit gruppides ja umbes kolm minutit igale grupile argumendi esitamiseks. Kokku maksimaalselt umbes 30 minutit

Vahendid. Tahvel, paberid, pastakad

Formaat. Grupitöö

Eesmärk. Korrata eelmist tundi ja luua esimest korda korrektne argument

 

SAMM 1. Teema. Kirjuta tahvlile väitlusteema. Võib võtta mõne väitlusõpiku lõpust, võib ise teema valida. 

 

SAMM 2. Grupid. Jaga õpilased kolmestesse gruppidesse ning palu neil paberile kirjutada argument. Võid lubada neil valida, kas soovivad teha teemat jaatavat või eitavat argumenti. 

 

SAMM 3. Ülesanne. Tõestusmaterjali otsimine võib võtta oodatust rohkem aega, siis seekord tasub keskenduda väitele, selgitusele ja järeldusele. Tõestusmaterjali kohta kirjutada teisele poole paberit: 1) millele nad tõestust otsiksid, 2) kust nad andmeid otsiksid ja 3) väljamõeldud tõestus, mis kõlaks korrektselt – viited, statistika jne.

 

SAMM 3. Abistamine. Vahepeal peab jälgima ja uurima, kuidas õpilastel läheb. Kui nad jäävad hätta, siis peaks suunavate küsimustega abistama.

 

SAMM 4. Esitamine. Üks õpilane grupist esitab klassi ees argumendi ja tõestuse.

 

SAMM 5. Järgmiseks korraks! Need argumendid tuleb alles jätta, sest neid on grupil ümberlükete õppimise ajal vaja; võib anda õpetaja kätte hoiule.

 

Iga esituse lõpus võib õpetaja kommenteerida, mis oli hästi tehtud ja mida oleks saanud paremini teha. Samas võib ülejäänud klass hääletada, milline grupp tegi kõige veenvama argumendi.

 

ARGUMENDITÜÜBID

 

Aeg: 15 minutit

 

Juhtub ka parimatel, et väitlusteemat nähes tabab pead esmalt tühjus. Mida öelda? Kust koguda ideid? Kas sellel teemal üldse on argumente?

 

Kui kohe mõnda originaalset ideed mõtteisse ei turgata, siis on abiks teatud tüüpi argumendid. Nii-öelda sahtlid ajus, mille läbituhlamise tulemusena võib kõige lootusetumaski olukorras väitlusesse üht-teist mõistlikku isegi ütlemiseks leida. Kust siis pihta hakata? 

 

Osapooled. Enamasti on erinevaid huvigruppe, kes väitluses jutuks tulevad. Igaüks neist võib omaette argumendi moodustada. Väitlusteemal „Erakoolid tuleks keelustada” saaks neid, kes võidaksid, kaotaksid või peaks kuidagi elu pärast seda keeldu muutma, päris hulgi üles loetleda. Esiteks tekiks küsimusi õpilaste kohta. Kas erakoolide õpilastel on privileegid, millest tavakoolide õpilased on ilma jäänud? Kuidas nende elu muutuks? Kas nende haridustase ühtlustuks? Kas rohkem õpilasi võidaks sellest? Teiseks tekiksid küsimused õpetajate kohta. Kas erakoolide õpetajad lähevad nüüd tavakoolidesse? Kas nad üldse jätkavad õpetajatena? Kas neist on tavakoolidele kas? Kas tavakoolide õpetajad tulevad erakooli lastega toime? Kuidas muutuksid õpetajate palgad? Kolmandaks tekiksid küsimused lapsevanemate kohta. Kuidas käituksid nad pärast erakoolide kaotamist? Kuhu nad oma lapsed paneksid? Kas neil on õigus nõuda erakoole? Variante on veel palju: rääkida võib näiteks maksumaksjatest ja poliitikutest. 

 

Teema sõnastus. Vahel on mõistlik võtta ette väitlusteema ja selle sõnade tähendus. Kui teemaks on näiteks „Eestis peaksid valimised olema kohustuslikud kõigile.” Kust alustada? Kohustuslikud – mis vabatahtlikel valimistel viga on? Miks võib riik inimesi selleks kohustada? 

Kõigile – miks just kõigile? Kas midagi paraneb sellest, kui kõik käivad valimas? 

Eestis – kuidas muutuks riigi poliitiline tasakaal? Kas kellegi hääled oleksid nüüd rohkem esindatud?

Valimised – kuidas muutuksid valimiskampaaniad? Kuidas need, kes enne valimas ei käinud, nüüd oma otsuse langetavad?

 

Printsiip. Parem on olla õnnelik siga kui õnnetu Sokrates? Kas mittevalimine on valik? Väitluseski on omajagu filosoofiat, kõlagu argumendid siis põhimõtetest nagu erinevad vabadused, kohustused või eetilised tõekspidamised. Näiteks on keeruline leida käegakatsutavat kasu privaatsuse põhimõttest, kuid ometi on see oluline väärtus, mida iga inimene kaitseb.

 

—-

 

VALIKHARJUTUS (kui on aega üle): Katkise trammi dilemma.

 

Aeg. 20 minutit

Vahendid. Tahvel

Formaat. Arutelu klassiga

Eesmärk. Printsiibid – kas muutuvad vastavalt olukorrale või püsivad samad?

 

Trammil on pidurid katki ning ees seisavad rööbastel viis töölist. Nad ei kuule ega näe trammi nende poole tulemas, neid ei ole mitte mingil moel võimalik hoiatada. On üks võimalus nad päästa pöörata tramm kõrvalrööbastele. Kuid oh häda, ka seal on inimene, kuigi viie asemel üks. Probleemist pole võimalik kuidagi välja vigurdada. Tuleb sõita otse edasi ja hukkuks viis inimest, või pöörata tramm kõrvale ning hukkuks üks inimene. Mida oleks õige teha?

 

Esmalt võib õpilastelt uurida nende otsust selgituseta. Tõenäoliselt valivad enamus pööramise, sest viie inimese hukk oleks suurem tragöödia, ent on võimalik, et mõni valib ka otse sõitmise. See ei tähenda, et tegemist oleks sadistiga.

 

Stsenaariumit võib ka muuta näiteks nii, et kõrvalrööbastel üksik uitaja on väike laps ja viis teetöölist sunnitööl olevad vangid, või nii, et kõrvalrööpaid ei ole, tramm saab sõita vaid otse edasi, kuid viis teetöölist annab päästa, kui tõugata trammitee kohal asuvalt sillalt alla seal kõõluv tööline.

 

Nende küsimuste iva on sama: kas viie päästmiseks on moraalne ohverdada üks. Arvatavasti muutuvad vastused sõltuvalt sellest, milline on situatsioon. Arutelukoht on aga see, mis on otsustamisel tähtsam: kas tulemus ise või viis tulemuseni jõudmiseks?

 

Filosoof Immanuel Kant ütleks, et trammi ei tohiks mingil juhul rööbastel pöörata ega kedagi ka sinna ette lükata. Tähtis ei ole see, mitu elu on võimalik ohverdusega päästa, vaid tähtis on printsiip. Viiele sõidaks tramm otsa nii või naa. Trammi aga pöörata või kedagi sillalt alla lükata tähendaks seda, et keegi on selle otsuse teinud.

 

Utilitaristliku koolkonna filosoof John Stuart Mill aga ütleks, et eesmärk pühendab abinõu. Tähtis on see, mis on tegevuse tulemus. Olgugi, et hukkus üks, siis pääses viis.

 

Õiget vastust katkise trammi dilemmale ei ole. Olgugi, et see on hüpoteetiline probleem, siis meditsiinieetikas oli taoline dilemma veel hiljaaegu vägagi aktuaalne. 2021. aasta aprillis, keset ülemaailmset COVID-19 pandeemiat teatas Taani riik, et lõpetab viiruse vastu vaktsineerimise ühe tollal kõige levinuma vaktsiiniga. Taani otsusele järgnesid ka paljud teised riigid. Põhjus oli see, et avastati, et vaktsineeritul oli tõenäosus saada kõrvalmõjuna veretromb, kuigi see võimalus oli väga väike ning võis juhtuda ligikaudu viiel inimesel miljonist. Raskest tõvest päästis vaktsiin rohkemaid, kui seadis ohtu, kuid siiski oli dilemma, kas riigid peaksid sellise riski võtma.

Viies tund

VASTUARGUMENT JA ÜMBERLÜKE

 

Aeg: 25 minutit

 

Olgu tänatud oponendid, kes püüavad argumentidest vigu leida ning neid ümber lükata. Muidu poleks tegemist väitlusega, vaid kõnevõistlusega. Oponeerimiseks on kaks vahendit: vastuargument ja ümberlüke.

 

Vastuargument on ülesehituselt samasugune pooltargumendiga. Kehtib sama mantra: väide, selgitus, tõestus, järeldus. Ainus erinevus – selle ettevalmistamisel tuleb väita teemale vastupidist. Näiteks kui väitlus toimub teemal „Eestis tuleks kehtestada koolivorm”, siis oponendid otsiksid vastu väites vastuseid küsimusele, miks Eestis ei tuleks koolivormi kehtestada.

 

Ümberlükkamise eesmärk on leida vastase argumendis vead. Kui vastuargumente saab mõelda enne väitlust, siis ümberlükked tuleb valmistada väitluse ajal. Reaktsioon peab olema kiire ning ümberlükked saavad väitleja paberile kirja juba oponendi kõne ajal.

 

Tegutseda saab juba tuttava mantraga: väide, selgitus, tõestus, järeldus.

 

Tegevus tahvlil. Liidame varasemalt osadeks jaotunud argumendi tervikuks ning demonstreerime klassile, kuidas seda ümber lükata. Tehniliselt on muidugi mugavam, kui kogu varasemat juttu ei pea uuesti tahvlile kirjutama, siis kustutama ja hiljem jälle ümber kirjutama. Võimalusel kuvada ümberlükkeid ekraanile, sest hiljem tuleb neid taastugevdada.

 

Väide. Eestis tuleks kehtestada koolivorm, sest see vähendab ebavõrdsust. -> Kommentaar: Väidet on keeruline ümber lükata tõtt-öelda koguni tarbetu , sest sellel puudub sisu, mida kritiseerida. Kui soovida aga midagi risti-vastupidist öelda, näiteks seda, et koolivorm suurendab ebavõrdsust. Selle selgitamiseks oleks arukas teha vastuargument. 

 

Selgitus. -> Kommentaar. Just selgituse all toimuvad peamised ümberlükked, sest see on väitluse selgroog. Selgituse erinevaid komponente võib üritada ükshaaval ümber lükata, kuid ei pea. Väitluses on kõnelemise aeg piiratud ja teinekord piisab ka selgituse kõige tugevama osaga tegelemisest.

 

* Vaesemast perest õpilased tunnevad end teistega võrreldes kehvemini. -> See võib tõesti nii olla. Keeruline on hakata tõestama, et nad tunnevad end suurepäraselt. Ent kas põhjus siiski on rõivastes? Vaatame edasi.

* Lapsed tahavad silma paista, olla erilised ning teistest paremad. Rõivad on viis klassikaaslastele mulje avaldamiseks, aga väiksema sissetulekuga lapsevanemad ei saa oma lastele pakkuda seda võimalust silma paista, sest mood on kallis ja moega kaasas käia on veel kallim. -> Tahes tahtmata ei saa enam rääkida, et Eesti oleks samas olukorras, kus see oli 15 aastat tagasi. Esiteks on sotsiaaltoetused ja palgad on piisavad, et raha jaguks ka rõivastele. Teiseks ei sõltu mood enam niivõrd hinnast, sest näiteks kiirmood nagu H&M on taskukohane suurele osale elanikkonnast ning teisalt on rõivaste taaskasutus moodi läinud ka jõukamate seas. 

* Lapsed on õelad ja narrivad oma klassikaaslasi. Kuna jõukamatel on midagi kallist ja „lahedat”, aga vaesematel mitte, siis on suurem tõenäosus, et vaesemaid narritakse asja pärast, mille vastu nad ei saa ka midagi parata. -> Kõigile koolivormi kehtestamise asemel on võimalik ka kiusajatega tegeleda. Mitte kiusatav ei pea end parandama, vaid kiusaja.

* Kui kehtestada koolivorm, siis üks laps enda riideid teise omaga enam ei võrdle – riided ei ütle enam, kes on rikas, kes vaene – ning koolides on vähem ebavõrdsust. -> Isegi juhul, kui kõigil on koolivorm, siis leiab neid põhjuseid kiusamiseks endiselt. Kas leitakse mõni muu tunnus või kiusatakse, sest õpilase teised esemed – näiteks telefon, seljakott või sporditunni dressid – ei vasta jõukate standardile.

 

Tõestus. -> Kommentaar. Kui tõestusel puudub viide, statistika ei toeta argumenti, toodud analoogia ei haaku teemaga või autoriteediks kasutatud isik pole mingi ekspert, on uks kriitikaks avatud.

Uuring. Sydney ülikoolis tehtud uuringu andmetel on Austraalia koolides, kus on kasutusel koolivorm, koolivägivalda vähem kui nendes koolides, kus koolivorm puudub. -> Millal see uuring on tehtud? Kas mõni nendest koolidest on ka hiljaaegu koolivormile üle läinud või need ongi ehk algusest peale karmi distsipliiniga internaatkoolid, rikaste eliitkoolid või muud taolised õppeasutused? See tõestus ei tõesta midagi – me ei saa teada, kas nendes koolides oleks koolivormita rohkem vägivalda.

 

Analoogia. Näiteks külastatakse muuseume või minnakse klassiekskursioonidele nii, et kõik saaksid seda endale klassis lubada. Ei ole nii, et rikkad käivad Louvre’is ja vaesed leppigu Kumuga. Keegi ei tohiks klassi ühisest tegevusest raha puudumise tõttu ilma jääda, niisiis lähevad kõik Kumusse ning Louvre jäägu eralõbuks. -> Need üritused ei puuduta õpilase välist tunnust, vaid on kohustuslik osa õppetööst. Ei ole ka nii, et rikkad käivad ühes eesti keele tunnis ja vaesed teises, sest haridust peavad kõik võrdselt saama. Riided, toidueelistus, maailmavaade või lapse taust ei pea aga kõigil võrdsed olema.

 

Järeldus. -> Kommentaar. Kuna järeldus selgitab, miks on argument väitlusteema kontekstis oluline, siis on loogiline ümberlükkes sedastada vastupidist.

Kui kõik näevad ühte moodi välja, siis pole enam erinevusi riietes, mille tõttu saaks ühed õpilased teisi kiusata. Õpilased saavad üksteisega paremini läbi ning tänu sellele õppimisele rohkem keskenduda. -> Tegelikult see on täiesti aktsepteeritav järeldus. Tõsi, järelduse kohta saaks küsida, kas koolivorm ka soovitud tulemuseni jõuab – sai ju selgituse osas räägitud, kuidas kiusata saab ka teistel põhjustel. Siiski on keeruline öelda, et Jaatuse argument oleks väitlusteema kontekstis justkui Kuult kukkunud. Kui aga argument oleks olnud, et mõne õpilase arvates on koolivorm kena ja järeldatud, et seetõttu peaksid kõik Eesti õpilased vormi kandma…

 

HARJUTUS: Lükka ennast ümber.

 

Aeg. 10 minutit gruppides ja umbes 3 minutit igale grupile argumendi esitamiseks. Kokku maksimaalselt umbes 20 minutit.

Vahendid. Paberid, pastakad, varasem grupitöö

Formaat. Grupitöö

Eesmärk. Ümberlükkamise harjutamine

 

SAMM 1. Materjal. Eelmisest tunnist peaks õpilastel alles olema argumendid. Kuigi need on tõestusmaterjalideta, siis keskendume sellelgi korral selgitusele ja järeldusele. Kolmeliikmelised grupid on samad, mis olid eelmises tunnis.

 

SAMM 2. Ülesanne. Iga grupp peab võtma oma eelmises tunnis tehtud argumendi osadeks lahti ning ümber lükkama argumendi selgitusest ja järeldusest kõik, mis võimalik.

 

SAMM 3. Uus esineja. Grupi ümberlükked esitab õpilane, kes eelmisel korral klassi ees ei käinud.

 

SAMM 4. Analüüs. Klass ja õpetaja arutlevad iga esinemise järel, mis oli hästi ja mida saanuks teha paremini.

 

Näpunäide. Oleks hea, kui kõneleja kirjeldaks enne ümberlükkamist põgusalt varem kõlanud argumenti, mille kohta reaktsioon käib, kogu juttu ei pea ümber rääkima. Näiteks: vastased ütlesid, et vaesemaid lapsi narritakse nende riiete pärast. -> Palun vabandust, kuid selle pärast ei pea küll kõik riideid vahetama hakkama, et kellelegi need ei meeldi. Pigem tuleks ette võtta see inimene, kes narrib ja kiusab, ning talle õpetada, et nii ei tohi. Praegu aga paistab, et karistame kiusatavat ning päris pahalane pääseb puhta nahaga.

 

ARGUMENDI TAASTUGEVDAMINE

 

Aeg: 15 minutit

 

Väitluses räägib kord teemat jaatav kõneleja, tema järel eitav kõneleja, siis jälle jaatav kõneleja ja nii edasi. Pärast vastaspoole ümberlükkeid peab väitleja oma tiimi argumendi päästma. Kui kui oponendi sõna jääb peale, võib väitluse kohtunik arvata, et esialgu räägitud argumendist jäi järele vaid soe õhk. Kui vastane ümberlükkeid ei teinud, võib selle oma kõnes kenasti välja öelda – vastase hammas ei hakanud nii tugevatele mõtetele peale.

 

Meie tuttav argument sai enne katki tehtud. Aeg on killud korjata üles ning see jälle kokku liimida.

 

Selgitus.

Jaatus (osa selgitusest). Vaesemast perest õpilased tunnevad end teistega võrreldes kehvemini.

Eitus (ümberlüke). See võib tõesti nii olla. Keeruline on hakata tõestama, et nad tunnevad end suurepäraselt. Ent kas põhjus siiski on rõivastes? Vaatame edasi.

Jaatus (taastugevdus). Paistab, et siin vaidlust ei olnud. Hästi.

 

Jaatus. Lapsed tahavad silma paista, olla erilised ning teistest paremad. Rõivad on viis klassikaaslastele mulje avaldamiseks, aga väiksema sissetulekuga lapsevanemad ei saa oma lastele pakkuda seda võimalust silma paista, sest mood on kallis ja moega kaasas käia on veel kallim. Eitus. Tahes tahtmata ei saa enam rääkida, et Eesti oleks samas olukorras, kus see oli 15 aastat tagasi. Esiteks on sotsiaaltoetused ja palgad piisavad, et raha jaguks ka rõivastele. Teiseks ei sõltu mood enam niivõrd hinnast, sest näiteks kiirmood nagu H&M on taskukohane suurele osale elanikkonnast ning teisalt on rõivaste taaskasutus moodi läinud ka jõukamate seas. 

Jaatus. Eestis elas 2019. aasta seisuga ligi 300 000 inimest suhtelises vaesuses. See tähendab, et nende sissetulek oli väiksem kui 611 eurot kuus. Kui veab, saab Tallinnas korteri üürida 400 euroga kuus. Ärge tulge mulle rääkima, et inimestel on raha nagu raba, kui neljandik elab vaevu palgapäevast palgapäevani ära. Isegi, kui nad saavad kord kvartalis H&M-ist paar T-särki ja ühe pusa oma lapsele lubada, siis rikkamate lastel on endiselt kallid brändirõivad ja see loob koolis õpilaste vahele silmnähtava lõhe.

 

Jaatus. Lapsed on õelad ja narrivad oma klassikaaslasi. Kuna jõukamatel on midagi kallist ja „lahedat”, aga vaesematel mitte, siis on suurem tõenäosus, et vaesemaid narritakse asja pärast, mille vastu nad ei saa ka midagi parata.

Eitus. Kõigile koolivormi kehtestamise asemel on võimalik ka kiusajatega tegeleda. Mitte kiusatav ei pea end parandama, vaid kiusaja.

Jaatus. Nõus – kiusajaga peab oma karistuse saama. Kuid see on tagajärjega tegelemine. Mõistlikum on sellised probleemid juba eos summutada ja kaotada põhjus, miks üks laps näeb teist ebavõrdsena.

 

Jaatus. Kui kehtestada koolivorm, siis üks laps enda riideid teise omaga enam ei võrdle – riided ei ütle enam, kes on rikas, kes vaene – ning koolides on vähem ebavõrdsust. 

Eitus. Isegi juhul, kui kõigil on koolivorm, siis leiab neid põhjuseid kiusamiseks endiselt. Kas leitakse mõni muu tunnus või kiusatakse, sest õpilase teised esemed – näiteks telefon, seljakott või sporditunni dressid – ei vasta jõukate standardile.

Jaatus. Seega – kui inimest ühe asja pärast kiusatakse, siis peaks kõige muu pärast kiusamine ka vabalt kättesaadav olema? Ei. Koolivormiga oleme võtnud ära suure ja silmapaistva narrimise ajendi, üks probleem vähem.

 

Tõestus

Jaatus. Uuring. Sydney ülikoolis tehtud uuringu andmetel on Austraalia koolides, kus on kasutusel koolivorm, koolivägivalda vähem kui nendes koolides, kus koolivorm puudub. 

Eitus. Millal see uuring on tehtud? Kas mõni nendest koolidest on ka hiljaaegu koolivormile üle läinud või need ongi ehk algusest peale karmi distsipliiniga internaatkoolid, rikaste eliitkoolid või muud taolised õppeasutused? See tõestus ei tõesta midagi – me ei saa teada, kas nendes koolides oleks koolivormita rohkem vägivalda.

Jaatus. Kommentaar. See on päris adekvaatne kriitika. Kui võis olla, et tõestusmaterjalist ilmnes siiski rohkemat, kui esimene Jaatus välja ütles, siis teisel jaatajal on veel võimalus see tõestus päästa.

 

Jaatus. Analoogia. Näiteks külastatakse muuseume või minnakse klassiekskursioonidele nii, et kõik saaksid seda endale klassis lubada. Ei ole nii, et rikkad käivad Louvre’is ja vaesed leppigu Kumuga. Keegi ei tohiks klassi ühisest tegevusest raha puudumise tõttu ilma jääda, niisiis lähevad kõik Kumusse ning Louvre jäägu eralõbuks.

Eitus. Need üritused ei puuduta õpilase välist tunnust, vaid on kohustuslik osa õppetööst. Ei ole ka nii, et rikkad käivad ühes eesti keele tunnis ja vaesed teises, sest haridust peavad kõik võrdselt saama. Riided, toidueelistus, maailmavaade või lapse taust ei pea aga kõigil võrdsed olema.

Jaatus. Ekskursioonid, tihti ka väljasõidud, ei ole kohustuslik osa õppetööst, vaid õpilaste ühendamine, samasuguse ühtsustunde loomine nagu koolivormi kandmine. 

 

Järeldus.

Jaatus. Kui kõik näevad ühesugused välja, siis pole enam erinevusi riietes, mille tõttu saaks õpilased üksteist kiusata. Õpilased saavad üksteisega paremini läbi ning tänu sellele õppimisele rohkem keskenduda.

Eitus. Järelduse kohta saaks küsida, kas koolivorm ka soovitud tulemuseni jõuab sai ju selgituse osas räägitud, kuidas kiusata saab ka teistel alustel.

Jaatus. Kommentaar. Kuna järelduse ümberlüke sõltub rohkesti selgituse osast, siis las olla, siin ei ole taastugevdust vaja.

 

ARGUMENDI KOKKUVÕTE

 

* Argument annab põhjenduse väitlusteema poolt või vastu.

* Argument jaguneb väiteks, selgituseks, tõestuseks ja järelduseks.

* Ümberlüke on argumendi vea väljatoomine.

 

 

HARJUTUS: Improkõne.

 

Aeg. Kokku 30 minutit: 10 minutit ettevalmistuseks, 20 minutit kõnedeks. Iga kõne võib kesta maksimaalselt 2 minutit.

Vahendid. Õpilased

Formaat. Individuaalne

Eesmärk. Kinnistada argumendi koostamist, harjutada kõnelemist

 

SAMM 1. Teemad. Aja kokkuhoiuks võiks selle juba tunni alguses teha. Iga õpilane kirjutab väiksele paberile teema, mida ta sooviks väidelda ja murrab selle kokku. Paberid pannakse ühte anumasse (kauss, karp, müts vms). 

 

SAMM 2. Kõnede jaotus. Esimesed neli õpilast võtavad teemad nii, et kahe õpilase kohta on üks teema. Üks jaatab ehk mõtleb teemale pooltargumente, teine eitab ehk teeb vastuargumente. Seda ülesannet teeb igaüks individuaalselt. Teemat on aega ette valmistada kümme minutit. Samal ajal võib õpetaja ülejäänud klassiga korrata üle veel argumendi põhitõed.

 

SAMM 3. Järgmised neli. Kui esimene õpilane on kõnelema läinud, saavad järgmised neli oma teemad ning asuda neid samamoodi ette valmistama: kahe peale ühine teema ning üks jaatab, teine eitab.

 

SAMM 4. Läbi. Kui kõik õpilased on kõnelda saanud, võib klass valida teema, mis neile enim meeldis.

 

Näpunäited. 

* Ettevalmistusaega tuleks kasutada oma mõtete üleskirjutamiseks, muidu lähevad need kõnet alustades meelest ära.

* Prompterit pole vaja täis kirjutada, piisab ka märksõnadest; muidu on ees keeruline kõnelda, kui kõike peab paberilt maha veerima. Märksõnad aitavad meelde tuletada, mis mõtted peas olid, kui sai nuputatud argumendi selgituse, tõestuse või järelduse üle.

* Paljudele on see esimene kord kõnet esitada – pole hullu, kui midagi sassi läheb.

Kuues tund

TERVIKLIK VÄITLUSKÕNE

 

Aeg: 15 minutit

 

Kui argument selge, siis väitluskõne on kukepea! Alustuseks võiks vaadata, kuidas juba pisut kogenumad väitlejad kõnelevad.

 

Väitlusselts on valmistanud õppevideo, kus väideldakse teemal „Inimorganite müük peaks olema legaliseeritud.” Kuigi mõni infokild tormab seal ajast ette, näiteks saab tutvuda ka väitlusformaadi ja teiste kõnelejatega, siis selleks, et asjast paremini aimu saada, vaadakem klassiga esimest kõnet.

 

Video leiab aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=lNJOQ2dHZQI&ab_channel=EestiV%C3%A4itlusselts

 

Esimene kõne kestab video algusest seitsmenda minutini. Seda võib vaadata otsast lõpuni ja juurde kommenteerida, kuid kõne võib ka näiteks olulisemates kohtades seisma panna, et värskelt kuuldu juurde kohe kommenteerida.

 

Mis on uut? Esimese asjana teeb kõneleja kohe sissejuhatuse ehk ütleb mõned laused selle kohta, millest väitlus käib. Pärast seda pajatab väitleja definitsioonist, probleemist ja plaanist. Mis need on? Kõne teeb tervikuks selle raamistamine, mis annab väitlusele tandri. Milleks see vajalik on? Seda on tarvis, et kõik saaksid ühtemoodi aru, mille üle väideldakse. Kõlab heli ning inimesed tõusevad vahepeal püsti ja küsivad midagi. Miks? Need on vahemärkused – väitlust vürtsitavad küsimused oponentidelt, et väitlejat kimbatusse ajada. Ka esmalt küsitud täpsustus on üks vahemärkustest, kuid see on selleks, et saada selgust milleski väga segases. Kõiki vahemärkusi ei pea vastu võtma, kuid täpsustusele oleks viisakas vastata.Vastasel juhul selgub hiljem, et midagi defineeriti liiga ähmaselt.

 

Definitsioon. Nagu näha, küsitakse väitlejalt ka täpsustust, millistest konkreetsetest organitest juttu on. Kui kõneleja ei ütleks, et räägib organitest, milleta on pärast äraandmist võimalik edasi elada, siis muutuks väitlus hoopis teistsuguseks. Praeguse definitsiooniga pole aga Eitusel väitluses ruumi teha argumenti inimestest, kes pruugivad meeleheitlikult raha nimel eluks vajalikust organist loobuda.

 

Probleem. Mida väitlusega muuta tahetakse? Probleem toob välja valukoha, mida plaan parandama hakkab. Videos esitab kõneleja probleemi, et organeid on abivajajatele liiga vähe ning kasutab probleemi ilmestamiseks tõestust.

 

Plaan. Plaan on mudel, mis peaks probleemi lahendama hakkama. Neid võib välja mõelda igasuguseid, kuid juhul, kui oponendid suudavad tõestada, et plaan ei tööta, on neil päris hea šanss võita väitlus, sest argumentides loetletavad kasud ei pruugi lihtsalt tõeks saada, kui mehhanism nende saamiseks pole töökorras.

 

Tõestuskoorem. Kõneleja toob välja, et nad võidavad väitluse, kui näitavad, et neil on moraalne õigustus oma plaani teha ning probleem leeveneb. Neid endale seatud kriteeriume peab jaatav tiim väitluses argumentidega tõestama. Tõestuskoorma tähtsust ei pruugi väitleja teekonna alguses kuigi tähtsaks pidada, kuid ajapikku väitluse sügavamaid nišše avastades muutub see oluliseks – see aitab eristada olulist ebaolulisest.

 

Argumendid. Kõneleja annab oma argumentidele lihtsad ja loogilised pealkirjad. Milleks, kui saaks ka lihtsalt väitest pihta hakata? Nii jääb väitluskohtunikule argumendi tuum paremini meelde. On ju pealkirju mujalgi elus vaja. Mõelda vaid, kui raamatu pealkiri poleks mitte „Tõde ja õigus”, vaid see tuleks näiteks meelde jätta raamatu esimesest lausest: „See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul.” Vähesed taipaks, millest on juttu.

 

* Kas õpilased märkasid, et kõneleja esimene argument kehalisest autonoomiast tugines vaid selgitusele? Kui nuriseda, siis kõneleja oleks võinud argumendile tõestuseks lisada mõne konkreetsema analoogia, kus inimesel veel on organite müümisega sarnane õigus oma keha üle. Kes kuulas varem hoolikalt argumendi tüüpide kohta, tundis kohe ära printsiibiargumendi. Selle loomus ongi filosoofiline ja tugineb selgitustele.

 

* Tõestus oli omal kohal kõneleja teises argumendis, kus inimese kasu ja motivatsioon organeid müüa tuli selgitusest ning seda tõestas näide Iraanist. Kui jällegi nuriseda, siis selles tõestuses polnud öeldud enamat, kui seda, et Iraanis asjad nii on. Miks sealne süsteem töötab ning kas inimesed on sellega ka rahul – seda kuulaja teada ei saanud.

 

Milline võiks olla kõne ülesehitus? Vaatame alustuseks näiteks esimest Jaatuse kõnet, seda, mida videost vaatasime.

 

Kõne ülesehitus Ajakasutus
Raamistus Sissejuhatus. Eesmärk on panna publik ennast kuulama. Sissejuhatuses võib lühidalt kokku võtta oma peamise seisukoha või näiteks tuua enda kaasust väga hästi ilmestav näide. Sissejuhatus peaks olema efektne ja kaasahaarav. Paar lauset (umbes 10 sekundit)
Definitsioon. Eesmärk on selgitada sõnu või väljendeid teemasõnastuses, mida on võimalik erinevalt mõista. Jaatuse eesmärk on väitluse huvides need sõnad lahti selgitada, et edaspidi nii mõlemad tiimid kui ka kohtunik nendest üheselt aru saaksid. Paar lauset (umbes 10–20 sekundit)
Probleem. Vastab küsimusele “Miks sellest teemast üldse räägime?”, “Mis on valesti?”. Probleemi näitamiseks on kasulik tuua näiteid või statistikat. Paar lauset (umbes 10–20 sekundit)
Plaan. See on justkui probleemi jätk, kus Jaatus toob välja lahenduse, mis eelnevalt mainitud probleemi parandab. Mitte kauem kui pool minutit
Tõestuskoormad. Mis on kõige olulisemad asjad, mida väitluse võitmiseks tuleb tõestada? Üks-kaks lauset
Raamistusele kokku aega umbes minut-poolteist
Sisuosa Kaasuse tutvustus. Kõneleja viitab mõne sõnaga kõigile kõnes välja toodavatele argumentidele (esimene kõneleja tutvustab ka laiendust, mille toob järgmine kõneleja, kuid sellest hiljem). Lause-kaks
Argumendid. Mõistlik on teha ühes kõnes kaks-kolm argumenti, mitte rohkem ega kindlasti mitte vähem. Argumentidele kulub ajaliselt umbes 2/3 kogu kõnest.

 

Kirjust tabelist ei tasu loomulikult ehmuda. Kõige tähtsam on, et väitleja nuputaks välja, mis on probleem ja plaan, ning teeks head argumendid.

 

KÕNE KIRJUTAMINE

 

Aeg: 30 minutit

 

Väitleja parim sõber on pea, kuid kahjuks kõik sinna ei mahu, eriti kui teine väitleja räägib palju ja kiiresti ning kõik see jutt tuleks meelde jätta. Sestap tuleb luua sõprus ka paberi ja pastakaga.

 

Väitleja kõne võiks esialgu paberil välja näha sarnase ülesehitusega nagu eelnevalt visandatud tabel. Kuigi, tõsi, mahud on paberil teised, sets argumendid võtavad selgituste, tõestuste ja järeldustega suurema osa ruumist paberil.

 

Hoopis keerulisem on kellegi teise kõne üles kirjutada. Üldiselt kantakse väitluses öeldu A3 või A4 formaadis paberitele ning need volditakse vastavalt nii mitmesse lahtrisse, kui palju väitluses on kõnesid. Esialgu uurime, kuidas kirjutada endast eelmise kõneleja juttu ning paralleelselt seda, kuidas samal ajal valmistada oma kõnet. Mida jälgida?

 

Struktuur! 

Kõne peaks paberil olema sama ülesehitusega, nagu see ka väitluses esitatakse. Muidu juhtub, et mõte läheb ujuma ja järg käest. See on päris tobe tunne, kui kõnepuldis seistes jääb jutt seisma, sest ei leia paberilt seda kohta, millest oli soov rääkida. 

 

Nii pedantselt, kui see ka ei kõla, võiksid oponendi sarnased punktid olla samal joonel ka väitleja enda paberil. Nii on sujuvalt võimalik väitlust ja selle kulgu jälgida. Näiteks ei pea enne vastase argumendi ümberlükkamist paberile sama juttu teist korda uuesti kirjutama. Piisab vaid pilgust vasakusse lahtrisse, et aru saada, millest varem juttu oli.

 

Kõike ei tasu üles kirjutada.

Iga sõna üles kirjutamiseks pole lihtsalt aega. Pigem kirjutada olulisem, näiteks märksõnadega tähistada esitatud definitsioon, plaan, probleem ja muud sarnased raamistuse elemendid. Samuti võiks argumentidest välja kirjutada olulisemad mõtted, kuid mitte kõike. Näiteks tõi eelnevalt väitlusvideo kõneleja võrdluse Iraani organimüügi süsteemist – selle märksõnaks võib paberile kirja panna „Nt Iraan”. Teada on, et juttu oli organitest, kogu väitlus tiirles selle ümber, kuid uus info oli võrdlus Iraaniga.

 

Argumendid ja ümberlükked.

Kui hakata argumente keset väitlust välja mõtlema, on juba hilja. Need peaksid olema koos tiimiga juba valmis meisterdatud. Nüüd on need aga kuhugi paberile vaja mahutada. Üks variant on varem valmistatud argumendid tuua eraldi paberitel kõnepulti. Samas võib mõni neist sobida ideaalselt vastuargumendiks juba oponendi toodud jutule. Saaks tõmmata paberil noolekese oponendi argumendist enda loodud argumendi mõnele selgitusele või tõendile ning öelda, et kuulaku kohtunik tähelepanelikult, sest see lükkab teise poole jutu ümber. Eks võib mõlemat moodi – oluline on, et väitluspaberile jääks ruumi ümberlükete tegemiseks. 

 

Millele keskenduda?

Peamiselt tuleb väitlejal hea seista selle eest, et ta jõuaks kohapeal välja mõelda ümberlükked oponendi argumentidele. Siiski peab olema valvas – kuigi üldiselt raamistatakse väitlus nii, et definitsioon, probleem või muu ei tekita omaette väitlust, võib juhtuda, et tuleb ka nende üle vaielda. Kui keegi defineerib organite legaliseerimise väitluses näiteks organid riigiorganitena ehk ametiasutustena, tuleb kohe oma kõnes protestida. Väitlus peaks siiski millegi muu üle käima. Kui keegi teeb plaani, et koolivorm tuleks muuta kohustuslikuks, kuid vaid nendes õppeasutustes, kus on juba koolivorm olemas, tuleb taas oma kõnes protestida. Selline plaan tähendaks, et Eitusel ei olekski enam eriti millestki rääkida – Jaatus kitsendaks väitlust ebaõiglaselt. Seega tuleb oponentide kõnesid alati tähelepanelikult jälgida.

 

Järgneb väike skeem sellest, milline võiks kõnede üleskirjutamine paberil välja näha. Tabelile omaseid piirjooni pole vaja paberile ümber joonestada.

 

JAATUS (oponent) -> Noole taga on mõttelised märkused, neid enda paberile kirja ei pea panema. EITUS (mina) – kõik, mida oma paberi poolele kirjutada võiksin.
Sissejuhatus. -> ei vasta midagi. Teen oma sissejuhatuse. Lühike, lööv, tabav.
Definitsioon. -> Kuulan, kas midagi on liiga vähe või ebaõiglaselt defineeritud. Kui kõik on klaar, võin definitsiooni taha markeerida näiteks plussi või kirjutada sellest paari sõnaga, et hiljem vajadusel definitsiooni meelde tuletada. Kui definitsiooniga oli arusaamatusi või probleeme, siis ütlen oma kõnes, et ei nõustu definitsiooniga ja ka põhjendan, miks sellega midagi valesti oli. Lisaks pakun sel juhul omapoolse definitsiooni.

Üldiselt definitsiooniga probleeme ei ole. Viisakas oleks välja öelda, et nõustun definitsiooniga.

Probleem. -> Kas probleem, mida Jaatuse kaasus lahendab, kõlab mõistlikult? Kui jah, talitan samamoodi nagu definitsiooniga. Kas probleem tundub jabur? Näiteks, kui keegi toob kohustusliku koolivormi teemas probleemiks, et lastel pole piisavalt riideid – selle kohta saaks öelda, et probleem pole mõistlik. Siis tuleb seda kriitikat oma kõnes põhjendada. Näiteks nii, et lastel riietest puudu ei tule, kuid isegi, kui see on nii, siis võiks lastele lihtsalt riideid anda, mitte koolivormi kohustada.

Sarnaselt definitsiooniga probleemis üldiselt probleeme ei ole, sellega võib ka nõustuda, kuid kritiseerida Jaatuse lahendusi probleemile. 

Plaan. -> Kas plaanis on mõni auk, mistõttu ka ükski argument tööle ei hakka? Kas plaan parandab probleemi? Kui oponendi plaanis oli midagi valesti, siis tuleb see välja öelda.

Võib öelda, et plaan mõjub probleemi lahendamisele hullemini kui selle lahendamata jätmine; et hetkeolukord on kõigile osapooltele parim lahendus.

Võib ka tuua oma vastuplaani, mis peaks Jaatuse omast paremini aidama lahendada püstitatud probleemi, kuid siiski erineks Jaatuse pakutud plaanist.

Tõestuskoormad. -> Kas oponent võtab liiga palju tõestuskoormaid? Või ei võta ühtegi? Kas ta argumendid suutsid neid koormaid ka lahendada? Ütlen, mis on minu tiimi jaoks kõige tähtsam küsimus selles väitluses lahendada. Kui tahan Jaatust kiusata, võin kulutada aega põhjendamisele, miks nende tõestuskoormad pole väitluse mõttes üldse olulised.
Kaasuse tutvustus. -> Teeb või ei tee, selle kohta ei ole niikuinii midagi öelda. Tutvustan enda argumente.
Argument 1.

Väide.

Selgitus.

Tõestus.

Järeldus.

Ümberlükked. Kas leidsin vea selgituses, tõestuses või järelduses? Lükkan kohe ümber! Niisama ripakile ei tasu oponendi juttu jätta.
Argument 2.

Väide.

Selgitus.

Tõestus.

Järeldus.

Ümberlükked. Kas leidsin vea selgituses, tõestuses või järelduses? Kohe lükkan ümber! Niisama ripakile ei tasu oponendi juttu jätta.
Argument 1. Selgitan lahti enda tiimiga varem valmis mõeldud argumendi.
Argument 2. Sama teen ka teise argumendiga. 

Seitsmes tund

ASTUKÕNE

 

Aeg praktikaks!

 

HINDEGA HARJUTUS: Vastukõne Rebasele.

 

Aeg. 45 minutit

Vahendid. Ekraan video näitamiseks, arvuti tõestusmaterjali otsimiseks

Formaat. Individuaalne

Eesmärk. Teha märkmed väitlusvideo kõne kohta ning nende pinnalt koostada vastukõne

 

SAMM 1. Teema. Klassile anda teema „Inimorganite müük peaks olema legaliseeritud”. Töö on individuaalne, kõik peavad iseseisvalt mõtlema vähemalt kaks argumenti eitavale poolele. Nende lahtikirjutamiseks on esialgu 15 minutit.

 

SAMM 2. Märkmed kõnest. Kõik jätavad mõneks hetkeks argumendid pooleli. Aeg on kirjutada paberile väitleja Rebase kõne, et sellele pärast videot vastukõnet kirjutama hakata. Taaskord tuleks näidata klassile esimest seitset minutit tuttavast videost: https://www.youtube.com/watch?v=lNJOQ2dHZQI&ab_channel=EestiV%C3%A4itlusselts

 

SAMM 3. Vastukõne. Õpilastel on tunni lõpuni aega lõpetada kirjalik vastukõne väitleja Rebasele. Saab ka täiustada argumente, otsida tõestusmaterjali, korrastada kõne struktuuri. Seejärel tuleb see anda õpetajale hindamiseks.

 

SAMM 4. Tagasiside õpilastele. Kahjuks pole nii palju aega, et kõik õpilased saaksid kõned suuliselt klassi ees läbi teha. Kiitused ja märkused koos hindega õpilasele paberile kirjutada. Hindamiseks sobib suurepäraselt anda kõne eest punkte Keskkoolide Meistrivõistluste väitlusformaadis. Tõsi – stiili ja strateegiat on keeruline hinnata, kuid sisule saab punkte anda.

Kaheksas tund

VASTUKÕNE JÄTK

 

Aeg: 25 minutit

 

Õpilased on enda vastukõned teinud, kuid mil moel lahendab olukorra väitleja videost? Jätkame vana hea organiväitlusega, kuid seekord järgmise kõnega. Arutame koos klassiga kuuldud kõne osade kaupa läbi.

 

Väitleja Abe esitab vastuplaani

* Kas klassis mõni õpilane otsustas teha vastuplaani või riielda eelkõneleja Rebase plaaniga?

* Kas vastuplaani tegemine on hea mõte teha?

* Mis on Eituse vastuplaani eelised Jaatuse pakutud organite müümise lahenduse ees?

 

Kommentaar: Abe vastuplaan on muuta süsteem selliseks, et kõik oleksid automaatselt doonorid, kuid saaks õiguse doonoriksolemisest loobuda. Kuigi see vastuplaan sobib antud väitlusteemasse hästi – likvideerib probleemi, mida Abe enim kritiseerib ehk vaeste sundseisu organeid müüa –, siis peaks vastuplaani tegemist paremini põhjendama. Näiteks tuleks kohe alguses öelda, mis on Jaatuse plaani nõrk külg ning kuidas Eitus enda plaaniga nende probleemi paremini suudab lahendada. Selgitus, et juhul, kui inimene on automaatses nimekirjas, siis ta ei viitsi sealt välja astuda, jääb pinnapealseks. Kas Eituse pakutud vastuplaan töötab maailmas kuskil päriselt? Samas – ehk vastavad nendele küsimustele järgmised kõnelejad.

 

Ümberlükked keha autonoomiale. See pole väärtus iseenesest ning juba keelatakse inimesel iseenda kehale haiget teha, näiteks narkootikume keelates, kui sel on pöördumatu kahju.

* Milliseid ümberlükkeid klass tegi keha autonoomia argumendile?

* Kas keegi tegi ka samasuguse ümberlükke nagu Eituse väitleja?

* Kas selles ümberlükkes annaks midagi paremini teha?

 

Kommentaar: printsiibile vastatakse teise printsiibiga. Erinevalt eelkõnelejast on Abel tugevam analoogia oma seisukoha tõestuseks tuua ning järeldus pöördumatu kahju kohta.

 

Ümberlüket organisaaja kasule ei olnud. Selle asemel oli võrdlus, et Eituse plaan suudab samuti neile organid garanteerida. Samuti polnud ümberlüket ka organidoonori kasule. Sellele argumendiga sättis Abe kohakuti enda vastuargumendi – oma konstruktiivse materjali –, et tervisekahjud on doonori rahalisest kasust palju suuremad.

 

* Kas eitava tiimi kõneleja oleks pidanud Jaatuse kasu argumendi ümber lükkama?

* Milliseid ümberlükkeid leidis klass Rebase kasu argumendile?

 

Kommentaar: eitaval kõnelejal polnud vaja eraldi ümberlükkeid kasu argumendile teha, sest suutis enda plaanile ja argumendile viidates – rääkis tervisest küll pisut hiljem – neutraliseerida Jaatuse kasud.

 

Eituse argument rääkis vaba valiku puudumisest ning kehvast tervisest pärast doonorlust.

 

* Milliseid argumente klass tegi?

* Kas Abe argumendid kõlasid veenvalt?

* Jaatus ütles vahemärkuses, et organidoonoreid saab vajadusel enne otsuse langetamist informeerida. Kas eitava kõneleja vastus sellele kõlas usutavalt?

* Millega tõestas eitav kõneleja argumenti vaba valiku puudumisest?

* Mida tegi eitav kõneleja valesti, kui esitas tõendi Indias tehtud uuringu kohta?

 

Kommentaar: vaba valiku tõestus oli puudu ning eitav kõneleja ei viidanud ühelegi oma tõestusele. Kust need arvud pärinevad? Samuti oli probleem kahe erineva argumendi eraldamisega teineteisest – need kippusid üheks sulanduma. Justkui oleks doonorluse järgne kehv tervis tagajärg sellele, et tehti informeerimata otsus.

 

Väitlusvideost on korra kuuldud nii jaatavat kui ka eitavat tiimi. Aeg on klassil hääletada, kumb pool – kas jah või ei – on nende arvates praeguse seisuga organidoonorluse väitluse võitja. Kui võitja on selge, siis valida neli-viis õpilast, et nad oma otsust põhjendaksid.

 

FORMAAT

Aeg: 20 minutit

 

Kui igaüks saaks rääkida millest iganes, mis meelel, ning nii kaua, kui hing ihkab, oleks tegemist kõnevõistlusega. Väitlus on aga sport ning sestap peavad olema reeglid, et võistlus oleks kõigile osalejatele võrdne.

 

* Kõigil on sama palju aega teemat väitluseks ette valmistada.

* Kõnede aeg on piiratud.

* Kõnelejatel on kindel järjekord.

* Väitlust hindab kohtunik (või mitu kohtunikku).

* Võidab tugevam argument.

 

Kui pikad on kõned? Kui palju on ühes väitluses kõnelejaid? Mitu tiimi on väitluses? Täpsemad reeglid paneb paika väitlusformaat.

 

Eesti keskkoolide väitluses on kasutusel spetsiaalne Keskkoolide formaat. Lühidalt kirjeldatuna on KK-formaadi reeglid järgmised:

 

* Väitluses on kaks tiimi, üks jaatab ja teine eitab.

* Mõlemas tiimis on kolm kõnelejat, kuid teha tuleb neli kõnet.

* Neljas kõne ehk lõpukõne tuleb teha tiimi esimese või teise kõneleja poolt. Väitlejad lepivad ise kokku, kumb tiim selle kõne peab.

* Kõik kõned peale lõpukõne kestavad kuus minutit, lõpukõne kestab kolm minutit. Kuigi kõne aeg on piiratud, ei tähenda see, et kella kukkudes tuleb pooleliolev lause noaga läbi lõigata. Mõtte lõpuni rääkimiseks annab kohtunik pärast kuut või kolme minutit veel viisteist sekundit armuaega.

* Väitlejad võivad vastastiimile nende kõne keskel teha vahemärkusi. Küll aga on esimene ja kuues minut nii-öelda kaitstud – siis saab väitleja rahus kõnelda ning keegi ei häiri teda.

* Kõigil kõnedel on tiimis erinevad rollid.

* Igale kõnele peale väitluse kõige esimese kõne (esimene Jaatus) eelneb üks minut mõtteaega.

 

Kõnelejate järjekord. 

Kõnelejate roll

Esimene jaataja raamistab väitluse. Tema roll on anda selge definitsioon, probleem, plaan jne. Esimese jaataja kõne ülesehitus on välja toodud tervikliku väitluskõne peatüki all. Jaatuse esimese kõne aeg jaguneb nii: 1/3 ajast kulub raamistusele, 2/3 argumentidele.

 

Esimese eitaja roll on kõiges muus sarnane esimese jaatajaga, kuid tema töö on teha ka esimesed ümberlükked Jaatuse argumentidele. Eituse esimese kõne aeg jaguneb 1/3 raamistusele, 2/3 argumentidele.

 

Jaatuse teine kõne on ka teisest puust. Tuleb tegeleda rohkem Eituse argumentide ümberlükkamisega ning tuua väitlusesse juurde laiendus ehk uus argument. Kuna eitav kõneleja lükkas oma kõnes Jaatuse esimese kõneleja argumente ümber, tuleb teisel kõnelejal neid taastugevdada. Ümberlükked ja taastugevdamine peaksid kõne ajast moodustama 2/3, uus argument 1/3.

 

Eituse teise kõne roll on sisuliselt identne Jaatuse teise kõnega. 2/3 ajast tuleks pühendada ümberlüketele ja argumentide taastugevdamisele, viimane 1/3 ajast kuulub laiendusele.

 

Kolmas Jaatuse kõne vaatab väitlust kokkuvõtlikuma pilguga ning koondab väitluses toodud materjal kahe-kolme punkti alla, mis võisid olla kõige olulisemad tõestuskoormad või debatikohad väitluse jooksul. Kolmas kõneleja kritiseerib oponentide kaasuse. Uusi argumente ta tuua ei tohi, kuid peab veel tegelema eelmise eitaja laiendusega ning ka muu materjaliga, mis on eitaval tiimil väitluses kõlanud.

 

Kolmas eitaja täidab samasugust rolli nagu kolmas jaataja, kuid oma tiimi perspektiivist. Temagi võtab väitluse terviklikult kokku ja püüab nende punktide all põrmustada veel viimased allesjäänud argumendid oponentide kaasusest.

 

Eituse lõpukõne esitab esimese või teise Eituse kõne teinud väitleja. Kui kolmandad kõned keskendusid oponentide materjalile, siis lõpukõne roll on selgitada veel selle viimase kolme minutiga, miks on just nende argumendid väitluses parematena kõlama jäänud. Saab näiteks võrrelda mõlema tiimi ideaalset maailma ning rääkida, miks just nende oma on parim. Uusi argumente esitada ei tohi. Lõpukõnele ei tohi esitada vahemärkusi.

 

Jaatuse lõpukõne kestab samuti kolm minutit ning võtab väitluse oma tiimi argumentidega kokku. Uusi argumente esitada ei tohi. Lõpukõnele ei tohi esitada vahemärkusi.

 

See nimekiri tuleb meelde jätta! Kui läheb väitlusturniiriks, on tiimis kolme liikme vahel tarvis ära jagada, kes milliseid kõnesid teeb.

 

Vahemärkused

Videostki on näha, et väitlejad tõusevad vahepeal püsti ja soovivad midagi küsida. See on vahemärkus. Miks see on osa väitlusest? Selle esmane eesmärk on muuta väitlus aktiivsemaks – et oponendid saaksid kõnelejat pisut kiusata, kuid sellal ka juhtida tähelepanu mõnele veale argumendis, väita sellele vastupidisust, meenutada oma tiimi öeldut või tuua väitlusesse uut materjali.

 

Vahemärkust võib kasutada ka täpsustuse tegemiseks, kui kõneleja kaasuse raamistuses jääb midagi väitluse jaoks olulist segaseks. 

 

* Vahemärkus peab olema lühike ning võib kesta maksimaalselt 15 sekundit.

* Ka vahemärkuste tegemisel peab vahet hoidma umbes 15 sekundit. Päris südametult ei tohiks ka oponendi kõnet segada.

* Soovist teha vahemärkus antakse märku püsti tõusmise ning üles suunatud käega. Lisatähelepanu saamiseks võib öelda ka: „Vahemärkus!” või „Siinkohal!”; kui tahetakse küsida täpsustust, tuleb ka öelda „Täpsustus!”.

* Kõneleja võib vahemärkuse vastu võtta, sellest ära öelda (viibates käega oponendi poole, et ta istuks, või väljendades viisakalt, et ei soovi hetkel vahemärkust võtta) või öelda seisjale, et võtab ta vahemärkuse mõne hetke pärast.

* Kõneleja peaks kõne jooksul vastu võtma vähemalt üks-kaks vahemärkust. Kui kõnelejale sisuliselt ühtegi vahemärkust ei tehta, pole kohtunikul põhjust teda hukka mõista.

Üheksas tund

VÄITLUSVIDEO LÕPP

 

Aeg: 30 minutit

 

Iga kõne lõpus võiks klassis arutada, mis oli nende arvates tugev argument, milliseid ümberlükkeid või argumente oleksid nemad kõnelejate asemel teinud ja viimaks – kes võitis.

 

KAASUS

 

Aeg: 15 minutit

 

Kaasuseks nimetatakse ühe tiimi kogu ettevalmistatud materjali. Kaasus koosneb esimese kõne raamistusest ja argumentidest ning laiendusest ehk argumendist või kahest teisest kõnest.

 

Kaasuse kokkupanemiseks on eri võimalusi. Mõneti oleneb kaasuse valmistamise viis ettevalmistuseks antud ajast. Kui selleks on tund või viisteist minutit, siis on Wikipedias surfamine või mööda raamatukogusid tõestusmaterjali kogumine luksus, mida ei saa lubada. Sellisel juhul tuleb kaasuse ettevalmistumisel toetuda loogikale, iseenda ja tiimikaaslaste teadmistele.

 

Õnneks antakse keskkoolide meistrivõistluste teema kuu aega enne turniiri teada. Ettevalmistuse aega on piisavalt.

 

Iga tiim leiab lõpuks ise parima variandi, kuidas kaasust kokku panna. Kuid et oleks olemas vähemalt üks näide, kuidas mõtted tasapisi argumentide suunas võivad podisema hakata, siis siin see on.

 

Teemaga kurssi viimine. Iga tiimiliige loeb teema kohta läbi mõned artiklid, mõtleb üldiseid argumente ning tutvustab oma loetud artikleid teistele.

 

Ajurünnak. Tiimi või väitlusklubi liikmed tulevad kokku ja kirjutavad üles (näiteks tahvlile) kõik argumendid, mis neil teema toetuseks pähe tulevad. Seejärel tehakse sama eitava poole argumentidega. Ajurünnaku faasis öeldakse välja ja pannakse kirja kõik mõtted, mis pähe tulevad, isegi kui need esialgu jaburad tunduvad – kritiseerimise aeg tuleb hiljem. Lihtsamate teemade puhul võib ajurünnakuga ka esimese tegevusena alustada, keerulisemate teemade korral on siiski oluline, et kõik osalejad ennast valdkonnaga kurssi viiksid, muidu võivad mõned olulised argumendid jääda välja toomata.

 

Kaasuse struktureerimine. Välja pakutud argumendialgeid vaadatakse kriitiliselt ja mõeldakse, millised neist on tugevad, millised nõrgemad ning milliseid neist saab ühe argumendi alla grupeerida. Eesmärk on kokku saada kaks kuni neli argumenti ning sarnaseid mõtteid tuleb koondada. Näiteks võib erinevaid raha ja kulutustega seotud mõtted grupeerida ühe majandusest rääkiva argumendi alla. Tugevaimad argumendid tuleb paigutada esimesteks, nendega tegeletakse väitluses tavaliselt põhjalikumalt. Sel moel kokkupandav struktuur ei pruugi olla see, mida lõpuks väitluses kasutatakse. Kui hiljem selgub, et mõni argument on kasutuskõlbmatu või ilmneb mõni uus väga tugev argument, saab esialgses kaasuses parandusi teha. Üldiselt on kaasuste koostamisel hea alustada jaatavast kaasusest, siis saab selle olulisemaid argumente pärast kasutada eitava kaasuse ümberlükete koostamisel.

 

Tõestusmaterjali otsimine. Kui argumendid on olemas, tuleb vaadata, milliseid tõestusmaterjale nende juurde vaja on ning seejärel tegeleda nende otsimisega, mis võtab tavaliselt üsna palju aega. Sellega võivad tegeleda kõik väitlejad eraldi. Leitud tõestusmaterjalid, mis tunduvad olulised, tuleks võimalusel säilitada: välja printida, teha koopiad vmt.

 

Viimistlemine. Kui tiimd leiab, et kaasus on sisuliselt valmis, tuleb see panna sellisesse vormi, milles seda väitluses ette kantakse. Et esitust haaravamaks teha, võib siinkohal lisada metafoore ja kõnekujundeid. Hea on, kui väitluse ajal on igal väitlejal kaasusest oma koopia, selleks on lihtsaim võimalus kaasus arvutist välja trükkida. Kaasuse viimane viimistlemine võiks jääda esimese väitleja hooleks, sest tema peab selle lõpuks ette kandma, nii et hea on, kui see on talle selgelt mõistetav. Kaasuses võib kõik argumendid sõna-sõnalt lahti kirjutada või panna mõtted kirja hoopis märksõnadega – see sõltub juba sellest, kuidas väitlejatel endil mugavam ja sobivam on.

 

Harjutusväitlus. Kaasuse nõrkade kohtade märkamiseks ning tugevate kohtade endale selgeks saamiseks pole paremat viisi kui harjutusväitlus. Parimaks oponendiks on harjutusväitlusel mõni sama teemat ette valmistav tiim. Kui teisi tiime pole, võib välja mõelda erinevaid harjutusformaate. Näiteks võib üks tiimiliige esitada Jaatuse esimese kõne, teine liige Eituse esimese ja kolmas liige Jaatuse teise kõne. Põhimõtteliselt on kasulikud mistahes formaadid, mille käigus tuleb kaitsta oma argumente vastasväitleja reaalsete ümberlükete ja vastuargumentide vastu.

 

Improteemaga turniiril peab kaasus valmima tunniga. Pole aega ega ka luba tõestusmaterjali otsida, kaasust ei saa viimistleda seda kellegagi läbi väideldes. Kuidas tegeleda?

 

* Esimese asjana tuleks kõigil üheskoos aru saada, millest teema räägib. Kui teemaks antakse, et Eestis tuleks kehtestada astmeline tulumaks, siis mis see täpselt on? Mis probleemi see lahendab? Kellele see kehtiks? Kui selgus majas, saab liikuda argumentide juurde.

* Argumente võib mõelda kahteviisi. Kas asutakse kohe ajurünnakule ning kogutakse võimalikult palju mõtteid, mida sõeluma hakata või mõtleb iga tiimiliige viis-kümme minutit iseseisvalt, misjärel tiim arutab koos, millised argumendid sobiksid kaasusesse, millised mitte.

* Kui argumendid on võtnud ilmet, tasub paika panna kõige esimene kõne. Milline on raamistus? Millised argumendid jäävad esimesele kõnelejale, milline teisele kõnelejale laienduseks?

* Argumente saab veel edasi pinnida – iga selgituse juures tuleb küsida muudkui “Miks?”.

* Tõestusmaterjali tõepoolest guugeldada ei saa, kuid võib-olla teab mõni tiimikaaslane mõnda uudist või fakti, mis teemaga seostub või on kaasusesse toodud printsiip kehtiv ka mõnes muus analoogses situatsioonis.

* Aega veel on! Igaks juhuks tasub põgusalt läbi mõelda, millest võiks rääkida vastaspool. Nii saavad esimene ja kolmas kõneleja tasapisi juba ette valmistada. Kuna kõik väitlusteemad mõeldakse enne nende valimist läbi, siis tõenäoliselt on teema valinud kohtunikud omavahel selgeks vaielnud, millised võiksid väitluses olla põhilised teineteisele vastukaalu pakkuvad argumendid. Kui väitlusteema sedastab näiteks, et politseil peaks olema ligipääs kõigile mobiiltelefonide andmetele, siis on raudpolt kindel, et üks tiim hakkab väitluses rääkima turvalisusest ja teine privaatsusest.

Kümnes tund

KAASUSE VALMISTAMINE

 

HARJUTUS: Kaasus

 

Aeg. 45 minutit

Vahendid. Tahvel, piisav arv tühje klassiruume, väitluskohtunikud

Formaat. Võistkondlik. Keskkoolide väitlusformaat

Eesmärk. Tiimi kaasuse valmistamine

 

SAMM 1. Formaadi kordamine. Korda kiirelt üle formaadi reeglid: kõnede aeg, kõnelejate järjekorrad, kõnede rollid.

 

SAMM 2. Tiimid. Jaota või lase õpilastel ise valida, kellega koos soovivad koos olla nii, et tekiks paarisarv 3-liikmelisi tiime. Tee tahvlile tabel, kirjuta tühja lahtrisse tiimi liikmed ja palu neil mõelda kiirest ka tiimile nimi. Koostöö teiste tiimidega on keelatud!

 

SAMM 3. Kohtunikud. Iga kahe tiimi kohta on vaja ühte kohtunikku. Kui koolis on vanemad õpilased, kes on juba kauem väitlusega tegelenud, saab ehk neid kohtunikeks laenata, või on ehk mõni muu väitlusega tuttav inimene nõus harjutusele kohtunikuks tulema. Igatahes tuleb pidada silmas, et neid kohtunikke läheb ka hiljem vaja. Kui kohtunikke mujalt ei saa, siis jagada see roll osadele õpilastele. Näiteks kui väitlema hakkab ainult kaks tiimi, pole viga midagi – siis võib õpetaja kohtunik olla. Kui väitlema hakkab neli tiimi, oleks õpilaste seast ühte kohtunikku juurde vaja. Kahjuks need õpilased väidelda ei saa, kuid asjal on ka hea külg – ka kohtunik peab oma otsust argumenteeritult põhjendama.

 

SAMM 4. Ruumid. Iga kahe tiimi kohta on vaja ühte ruumi, kus nad väidelda saaksid. Seega peaksid seal olema ka lauad, toolid ning võimalus, et nemad kedagi ei häiriks ja ka vastupidi.

 

SAMM 5. Tõestusmaterjali otsimine. Kas lubada või mitte? Sõltub, millal nende väitlus toimub. Kui selleni pole palju aega, võib väitlejate rõhk kuluda argumentidele selgituste otsimise asemel guugeldamisele. Kui väitluseni on kõvasti aega, siis miks ka mitte lubada tõestusmaterjali otsida.

 

SAMM 6. Kohtunike ettevalmistamine. Samal ajal, kui väitlejad valmistavad kaasust, räägi kohtunikega läbi nende roll. Mida tuleb väitluses hinnata? Kuidas panna kõnelejapunkte? Kuidas näidata kõneaega? Kuidas anda tagasisidet?

 

SAMM 7. Paaritus. Anna väitlejatele kõigepealt teada, millist poolt nad peavad väitlema, seejärel ütle neile väitlusteema – soovitatavalt mõni hea ja lihtne, millele oleks lihtne argumente mõelda nii Jaatusest kui ka Eitusest. Aega ette valmistada on järgmise tunnini toimugu see siis 50 minuti pärast või järgmisel päeval. Küll aga see, kelle vastu nad peavad väitlema ja mis ruumis nad väitlevad, anna teada vahetult enne väitlust – siis on rohkem põnevust.

 

SAMM 8. Kaasus saab valmis. Ja tiimid väitlusindu täis!

 

Üheteistkümnes tund

VÄITLUS TIIMIDES

 

HARJUTUS: Kaasus valmis, väitlus alaku!

 

Aeg. 45 minutit

Vahendid. Klassid, tiimid, väitluskohtunikud

Formaat. Võistkondlik. Keskkoolide väitlusformaat

Eesmärk. Väitlemine

 

SAMM 1. Kontroll. Kas kõik teavad, millises ruumis nad peavad olema? Kas kõik teavad, kelle vastu nad väitlema peavad? Kui see kõik veel selge pole, siis nüüd on hetk vahetult enne väitlust, millal see info avalikuks teha.

 

SAMM 2. Kohtunikud. Kas kõigil on kohtunikelehed olemas, kuhu kirjutada kõnelejapunktid ja võitjad? Kas neil on telefon või stopper, millega aega võtta? Pärast esimest ja viiendat minutit tuleb lauale teha pats, et vahemärkusi rohkem ei tehtaks. Kui kõnelejal on kuus minutit läbi, teha lauale kaks patsu, et markeerida kõne lõppu. Kas kohtunikud teavad, et nad peavad ka otsuse tegema ning tagasisidet andma? Kas nad teavad, kuhu ruumi peavad minema? Kohtunik peab ka jälgima, et väitleja oleks viisakas – ei räägiks üle ruumi väljaspool oma kõneaega või lubatud vahemärkust.

 

SAMM 3. Väitlus alaku!

 

SAMM 4. Alternatiiv – väitlus jätkugu. Kui on tahtmist, aega ja kohtunikke, saab esimesest väitlusest teha ka pisikese turniiri. Võib väidelda näiteks sama teemat veel kaks korda ning paigutada tiimid üksteise vastu väitlema nii, et nad saaksid kõik vähemalt korra läbi väidelda Jaatust ja Eitust. Veel tuleb silmas pidada, et nad ei oleks pidevalt vastamisi samade tiimidega, vaid oponendid vahetuksid. Pärast on võimalus välja kuulutada väitluskursuse parim tiim ja parimad kõnelejad.

 

Järgmine kord, kui õpilastega kohtute, võiks arutada, kuidas läks esimene väitlus.

* Kas kaasust oli raske teha? Mis seal hästi sai tehtud, mida oleks paremini saanud teha?

* Kuidas esinemine läks? Kas tuli närv sisse? Kuidas sellest üle saaks?

* Kas tahaks veel väitlemist proovida?