Tagasi üles
Teine valitsus - Eesti Väitlusselts

Teine valitsus

Kategooria: Ülikooliväitlus


Teine valitsus (2V) on teine teemat jaatav võistkond, järjekorras kolmas tiim, kes sõna saab. Teise valitsuse eesmärk on võita väitlus, tehes paremaid või olulisemaid argumente kui esimene valitsus, samal ajal esimese valitsusega mitte vastuollu minnes. 

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Teisel valitsusel ei ole üldjuhul õigus teemat ümber defineerida ja 2V-l on seega kohustus väidelda samade definitsioonide järgi, mille esimene valitsus üles seadis. Ainuke olukord, kus teine valitsus võib teemat ümber sõnastada, on siis, kui esimene valitsus on üles seadnud orava või väideldamatu väitluse. Muul juhul ei tohi teine valitsus esimesega vastuollu sattuda – ei tohi teha argumente, mis lükkavad ümber või tõestavad vastupidist esimese valitsuse argumentidele. Vastuollu minemine on kõnelejale lihtsalt raisatud aeg, sest kohtunik ei saa seda arvesse võtta.

See, et esimese valitsusega vastuollu minna ei tohi, ei tähenda aga, et teine valitsus peaks kordama esimest valitsust või ei tohiks esitada uusi argumente. 2V-l on suisa kohustus laiendada väitlust, et 2V saaks esimest valitsust võita. Laiendus võib tähendada täiesti uusi argumente, mida esimene valitsus isegi ei maininud; parem või detailsem analüüs esimese valitsuse väidetele või täiesti uus perspektiiv väitlusele. Laiendusena võivad arvesse minna ka uued ümberlükked esimese opositsiooni väidetele. Võitmiseks ei piisa aga ainult lihtsalt uuest analüüsist, vaid see peab olema parem kui esimese valitsuse analüüs. Võidu võib teenida nii tugevate argumentide kui ka hea analüüsi eest. Teisel valitsusel on kohustus ka kohtunikule kõnede jooksul selgeks teha, miks nende laiendus võidab esimest valitsust.

Erinevalt esimesest lauapoolest on teise lauapoole kahel kõnel üsnagi erinevad rollid. Teise valitsuse esimese kõneleja peab esitama kogu 2V uue analüüsi. Kõnes võib teha ümberlükkeid esimesele opositsioonile, ent põhirõhk peaks olema laiendusel.

Teise kõneleja roll on võtta väitlus kokku ja näidata kohtunikule, miks just teine valitsus on väitlust võitmas. Selle puhul on aga oluline, et teises kõnes (ehk valitsuse poole viimases) ei peaks kõneleja tooma uusi argumente. See aga ei tähenda, et peaks kordama kõike, mis väitluses varasemalt öeldud on. Viimases kõnes on lubatud teha uusi ümberlükkeid, anda uusi seletusi varasemalt tehtud argumentidele ja tuua uusi näiteid. Kõiki neid asju ära kasutades peaks teine kõneleja tegema ümberlükkeid mõlemale opositsiooni tiimile ning seletama miks 2V laiendus on tähtsam kui esimese valitsuse analüüs. 

Teist kõnet saab struktureerida tiimipõhiselt või vaidlusküsimuste põhiselt. Et garanteerida, et kõikide tiimidega saavad võrdlused tehtud, võib algajale väitlejale olla lihtsam teha tiimipõhist struktuuri. Näiteks: siin kõnes räägin ma kõigepealt, miks me võidame teist opositsiooni, siis esimest opositsiooni ja viimaks, miks meie laiendus on parem kui esimese valitsuse materjal.

Teise valitsuse üks raskemaid ülesandeid on leida uut analüüsi, mis võidab esimest valitsust. Esimese valitsuse kordamise vältimiseks saab kasutada erinevaid tehnikaid. Juba ettevalmistusajal peaks olema rõhk laienduse leidmisel. Ideaalis võiks ette kujutada, mis on kõige ilmselgemad argumendid, mida mõlemad esimese lauapoole tiimid teevad. Seda teades on lihtsam juba enne väitlust leida kohad, kus laiendust teha, ning ettevalmistusajal jääb aega analüüsi välja mõtlemiseks.

Teine viis laienduse leidmiseks on kuulata hästi hoolikalt, mida esimene valitsus räägib. Ettevalmistusajast paberile pandud laienduse mõtteid ei tasuks kohe maha tõmmata, kuuldes, et esimene valitsus sarnaseid teemasid mainib. Peaaegu alati on argumentides mõni koht, mis ei ole piisavalt analüüsitud, ent on argumendi oluline osa. Tähelepanelikult kuulates saab teisest valitsusest need kohad üles leida ja selle analüüsi ise ära teha. Siis on esimest valitsust lihtne võita – kõik esimese valitsuse kasud toetuvad analüüsile, mille tegi alles teine valitsus.

Teist kõnet peaks võimalikult palju ära kasutama just laienduse oluliseks rääkimiseks. Vältima peaks esimese kõne kordust ja rõhku panema teise opositsiooni ümberlüketega tegelemiseks, mille nad 2V kaasusele tegid. Võrdluses esimese valitsusega ei tohi teha otseseid ümberlükkeid, ent esimese valitsuse vigadele osutamine on lubatud. 2V analüüs võiks olla just see, mis 1V vead parandab.

MM-treeneri nipinurk

Laiendust tähtsaks rääkides võib proovida esimest valitsust võimalikult nõrgana näidata. Isegi juhul, kui otseselt ümberlükkeid tegema ei peaks, siis võib välja tuua, miks 1V argumendid on nõrgad või mis seosed puudu on. Hea strateegia on ka viidata tugevatele opositsiooni ümberlüketele – siis saab öelda, et need ümberlükked kahjustavad 1V materjali, aga 2V laiendust need ümberlükked ei nõrgenda ja seega 2V laiendus on tugevam. Tihti võib juhtuda, et esimene valitsus unustab rääkida, miks nende argumendid olulised on, millele on ka lihtne nõrkusena viidata.

Lisaks on hea olla tähelepanelik vahemärkuste osas. Teise opositsiooni vahemärkusi vastu võttes saab juba kaasuse teha vastavaks nende omaga, suurendades võimalust teist opositsiooni võita. Kasulik on võtta vastu ka esimese opositsiooni vahemärkusi, et neil oleks võimalik teie materjalile vastata. Ise vahemärkuseid tehes peab olema tähelepanelik, et kogemata esimesele valitsusele lisamaterjali ei annaks. Samas saab vahemärkuseid teisest lauapoolest strateegiliselt ära kasutada, näiteks suunates esimene lauapool valele teele n-ö punase heeringa vahemärkusega. Samas – kui on tunne, et esimene opositsioon on väitluse tugevaim tiim, kellega võisteldakse, võib vahel olla mõistlik 1O teisele kõnelejale teha väga selge võrdlev vahemärkus enda materjaliga, et kohtunik saaks võimalikult palju arvesse võtta otsest võrdlust kahe diagonaalis asetseva tiimi vahel. 

Individuaalsed harjutused

  1. Leia mõni video BP-väitlusest. Võta 15 minutit ettevalmistusaega ja kujutle, et oled selles väitluses teine valitsus. Peale 15 minutit hakka vaatama väitlust, nagu oleksid ise selle sees. Kui sa tahad harjutada laienduse mõtlemist või andmist, vaata kuni esimese opositsiooni teise kõne lõpuni ja seejärel tee laiendav kõne. Kui tahad harjutada lõpukõne andmist, vaata ära väitlus kuni teise opositsiooni esimese kõne lõpuni ja tee kõne. See harjutus on kasulik, sest kohe peale oma kõnet saad näha, kuidas videos olev kõneleja seda sama kõnet tegi. Võrdle kõnesid ja proovi leida kohad, kus teha paremini. 
  2. Leia video BP-väitlusest ja vaata ainult esimest lauapoolt. Jälgi väitlust peaaegu nagu kohtunik, et leida kõik esimese valitsuse nõrgad kohad. Selleks kuula hästi tähelepanelikult, mida 1V ütleb ja mis jääb puudu. Kasuks tuleb ka esimese opositsiooni kuulamine nii, et usud, et neil on õigus. 1O teeb kindlasti 1V-le palju ümberkükkeid, mis näitavad samuti 1V nõrku kohti. Kui oled nõrgad kohad tuvastanud, võta nii palju aega kui vaja ja proovi välja mõelda laiendused kohtades, kus 1V puudused on kõige olulisemad.

Viited lisamaterjalidele

Vaata ka teise opositsiooni lisamaterjale! 

 

Töötuba: laiendused (inglise k. Naomi Panovka 2021): https://www.youtube.com/watch?v=_mC_rPgVxoI  

 

Töötuba laienduse tegemisest (inglise k. Amrit Agastia 2020): https://www.youtube.com/watch?v=dbyMZ7XBBNM  

 

Teise lauapoole teised kõned (inglise k. ​​Arth Mishra 2020): 

https://www.youtube.com/watch?v=EOsqwwlQmiI

Teist valitsust hinnates peab tähelepanu pöörama kohtadele, kus 2V esimese valitsusega vastuolus on. Selline analüüs ei ole veenev ja seda ei saa otsustamisel arvesse võtta. Lisaks sellele aga ei tohi kõnelejat eraldi karistada uue materjali eest (näiteks kõnelejapunktides), sest see oleks n-ö topeltkaristus. Tähtis on aga hoolikalt jälgida, mis analüüs on lubatud ja mis mitte. Kui argument ei ole esimeses kõnes üldse seletatud ja kogu analüüs tuleb viimases kõnes, siis teise kõne analüüsi ei saa suuresti arvesse võtta. Kui aga argument on esimeses kõnes piisavalt analüüsitud ja teises kõnes tuleb teistsugune seletus samale argumendile, on see lubatud. Samuti on lubatud uued ümberlükked ja täiesti uued vastused teise opositsiooni rünnakutele 2V argumentidele. 

 

Võrreldes 2V esimese valitsusega ei piisa ainult sellest, et 2V tõi uusi argumente või rohkem argumente kui esimene valitsus. Selleks, et teine valitsus võidaks, peavad 2V argumendid olema veenvamad, olulisemad või näiteks eelduseks esimese valitsuse argumentidele. Teine valitsus peaks ise kaaluma enda ja esimese valitsuse argumente ja näitama, miks 2V võidab. Kui seda aga ei ole, ei tähenda veel, et 2V automaatselt kaotab. Ka ilma eraldi välja toodud võrdlemiseta võivad teise valitsuse argumendid olla võitvad. Küll aga kui mõlema võistkonna panus on väga sarnane, siis see tuleb teisele valitsusele kahjuks, et eraldi välja toodud võrdlus puudus. 

 

Tagasisides peaks alati tegema selge võrdluse, võttes arvesse ja vajadusel viidates eelnimetatud punktidele, kuidas teine valitsus võitis teisi või kaotas teistele positsioonidele. Eraldi tuleks võrrelda kaht valitsust ning lisaks eraldi võrdlused 1O ja 2O-ga. 

Juhised juhendajale

Teise valitsuse suurim väljakutse alustavatele väitlejatele on kindlasti uue laienduse välja mõtlemine. Seejuures on oluline, et teise valitsuse laiendus oleks uus, tähtsam kui esimese valitsuse materjal, ning see ei tohi olla vastuolus esimese valitsusega.

Väitlust või laienduse ideid hinnates peab just nendele kolmele asjale kõige rohkem rõhku panema, et õpilased saaksid võimalikult kiiresti õppida võitvaid laiendusi tegema. Laienduse tegemise hirmust saab ka üle saada grupis koos väitluste ja laienduste ideede arutamisega. Kasuk tuleb tutvuda erinevate argumentide leidmise meetoditega.

Lõpukõnesid õpetades on kasulik tagasisidet andes vaadata, kas kõnes olid olemas selged vastused ja võrdlused kõigi teiste võistkondadega. Sellele rõhu asetamine aitab seda väitlejatel meeles hoida.

Grupiharjutused

Kaks väitlejat valmistavad ette esimese valitsuse ja esimese opositsiooni kõne. Ülejäänud grupp mõtleb samal ajal individuaalselt laienduse ideede peale. Väitlejad teevad esimese valitsuse ja esimese opositsiooni esimesed kõned. Peale kõnesid pakub ülejäänud grupp ideid, mis jäi esimestest kõnedest puudu või milliseid laiendusi saaks teha. Grupis otsustatakse, mis ideed on kõige paremad või tugevamad. Soovi korral võib üks väitleja ette kanda laienduse.

Näidistunnikava

45 minutit

Kokkuvõte Väitlejate esimene tutvumine BP-formaadi teise valitsusega.
Õpieesmärgid Õpilased teavad, mis on teise valitsuse ülesanded ja kohustused väitluses ning kuidas neid täita.
Ettevalmistus Õpetaja ja õpilased peaksid olema tuttavad argumenteerimise ja ümberlükkamisega, ideaalis ka vahemärkustega. Tuttav peaks olema ka BP-formaadiga üldiselt ning esimese valitsuse ja esimese opositsiooniga.
Õpetaja peab olema tuttav teise valitsuse peatükis toodud materjaliga ning valima teema, millel õpilased väitlema hakkavad.
Kirjeldus 15 minutit – õpetaja tutvustab teise valitsuse reegleid ja ülesandeid.
15 minutit – õpilased valmistavad individuaalselt ette antud teemal valitsuse argumente ja laiendusideid. Ühele õpilasele (võimalusel tugevam väitleja) on antud ülesanne ettevalmistada esimese valitsuse esimene kõne.
15 minutit – üks õpilane esitab esimese kõne. Teised kuulavad kõne ja üritavad leida kohti, kust laiendada. Peale kõne esitavad teised õpilased klassile oma ideed teisest valitsusest laienduse tegemiseks. Grupi peale üritatakse otsustada, mis on parimad ideed, millest võiks laienduse teha.
Hindamine Õpilased saavad aru, mis on teise valitsuse unikaalne roll väitluses ja kuidas seda täita
Lisamaterjalid Peatükkide slaidid ja videod

90 minutit

Kokkuvõte Teise valitsuse ja teise opositsiooni tundma õppimine väideldes
Õpieesmärgid Õpilased teavad, mis on teise valitsuse ja teise opositsiooni ülesanded ja kohustused väitluses ning kuidas neid täita
Ettevalmistus Õpetaja ja õpilased peaksid olema tuttavad argumenteerimise ja ümberlükkamisega, ideaalis ka vahemärkustega. Tuttav peaks olema ka BP-formaadiga üldiselt ning esimese valitsuse ja esimese opositsiooniga.
Õpetajale peab olema tuttav teise valitsuse peatükis toodud materjaliga ning valima teema, millel õpilased väitlema hakkavad.
Kirjeldus 15 minutit – õpetaja tutvustab teise valitsuse reegleid ja ülesandeid.
15 minutit – õpilased jaotatakse nelja võistkonda: esimene valitsus, esimene opositsioon, teine valitsus, teine opositsioon. Parimal juhul on igas võistkonnas kaks liiget, aga kui grupp on suurem, saab ülejäänud õpilased jaotada tiimide vahel ettevalmistamisel abiks olemiseks. Neli gruppi valmistavad vastavalt oma positsioonile ette teema.
1 tund – järgneb terve BP-väitlus ja tagasiside. Õpilased, kes väitluses ei osale, püüavad väitlust kuulates välja mõelda laienduse omalt poolelt.
Hindamine Õpilased saavad aru, mis on teise valitsuse ja teise opositsiooni unikaalsed rollid väitluses ja kuidas neid täita
Lisamaterjalid Peatükkide slaidid ja videod

Viited lisamaterjalidele

Vaata ka teise opositsiooni lisamaterjale! 

Töötuba: laiendused (inglise k. Naomi Panovka 2021): https://www.youtube.com/watch?v=_mC_rPgVxoI  

Töötuba laienduse tegemisest (inglise k. Amrit Agastia 2020): https://www.youtube.com/watch?v=dbyMZ7XBBNM  

Teise lauapoole teised kõned (inglise k. ​​Arth Mishra 2020): 

https://www.youtube.com/watch?v=EOsqwwlQmiI

Teine valitsus slaidiesitlus