Tagasi üles
Sissejuhatus - Eesti Väitlusselts

Sissejuhatus


Mis on väitlus?

Väitlemist saab õppida ja harjutada väitlusformaatide abil. Väitlusformaate kasutatakse pedagoogikas, koolitamisel ja võistlustegevuses. Formaadiline väitlus simuleerib elulisi olukordi, kus saab väitlemist rakendada suhtlusvormina. Formaat seab väitlusele reeglid: kõneaja pikkused ja osalejatele määratud kõneleja rollid. Kõneleja rollid määravad, millist seisukohta keegi väitluses kaitseb ehk annavad osalejatele eesmärgi, mida üritatakse simulatsioonis saavutada. Eesmärkide ehk kõneleja rollide määramine […]

Loe lähemalt

Suhtlusmudelid

Inimesed on liigina haruldased, sest kasutame omavahel suhtlemiseks keelt. Teisisõnu, kasutame omavahel info edastamiseks abstraktse iseloomuga sõnu, mille abil kirjeldame nii end ümbritsevat füüsilist maailma kui ka mittemateriaalseid nähtuseid (tundeid, ühiskonnakorraldust).

Loe lähemalt

Argumenteerimine

Argumenteerimine on oskus, mis aitab inimesel oma seisukohti efektiivselt väljendada. Argumenteerimine koondab kriitilise ja struktuurse mõtlemise ning eneseväljendusoskuseid. Argumenteerimisoskuse peamine tööriist on argument. Argumendi tundmine ja oskuslik kasutamine aitab mõtteid koondada ning neid edukalt esitada.

Loe lähemalt

Tõestamine

Argument — nagu varasematest peatükkidestki on selgunud — on mõtte ja eneseväljenduse vorm, mis koosneb väitest, seletusest, tõestusest ja järeldusest. Seega on tõestus väga oluline argumendi osis.

Loe lähemalt

Kõne

Avalik esinemine on paljude väitlejate esimene suur väljakutse. Uuringute järgi on see levinumaid hirme ning põhineb evolutsioonipsühholoogia järgi ürgsel ellujäämisinstinkil. Ebapopulaarne sõnavõtt oma väikese hõimu kaaslastele tähendas hõimust väljaarvamise riski, mis sellel ajal võrdus surmaotsusega. Hirmu esinemise ees tunnevad paljud  tänapäevalgi avalikult kõneldes, kuigi ratsionaalne alus sel puudub. Seega on algaja väitleja esimene väljakutse see […]

Loe lähemalt