Sissejuhatus
Mis on väitlus?
Väitlemist saab õppida ja harjutada väitlusformaatide abil. Väitlusformaate kasutatakse pedagoogikas, koolitamisel ja võistlustegevuses. Formaadiline väitlus simuleerib elulisi olukordi, kus saab väitlemist rakendada suhtlusvormina. Formaat seab väitlusele reeglid: kõneaja pikkused ja osalejatele määratud kõnelejarollid. Kõnelejarollid määravad, millist seisukohta keegi väitluses kaitseb ehk annavad osalejatele eesmärgi, mida üritatakse simulatsioonis saavutada. Eesmärkid määramine tagab, et väitluses on kõik […]
Loe lähemaltSuhtlusmudelid
Inimesed on liigina haruldased, sest kasutame omavahel suhtlemiseks keelt. Teisisõnu, kasutame omavahel info edastamiseks abstraktse iseloomuga sõnu, mille abil kirjeldame nii end ümbritsevat füüsilist maailma kui ka mittemateriaalseid nähtuseid (tundeid, ühiskonnakorraldust).
Loe lähemaltArgumenteerimine
Argumenteerimine on oskus, mis aitab inimesel oma seisukohti efektiivselt väljendada. Argumenteerimine koondab kriitilise ja struktuurse mõtlemise ning eneseväljendusoskuseid. Argumenteerimisoskuse peamine tööriist on argument. Argumendi tundmine ja oskuslik kasutamine aitab mõtteid koondada ning neid edukalt esitada.
Loe lähemaltTõestamine
Argument — nagu varasematest peatükkidestki on selgunud — on mõtte ja eneseväljenduse vorm, mis koosneb väitest, seletusest, tõestusest ja järeldusest. Seega on tõestus väga oluline argumendi osis.
Loe lähemaltKõne
Avalik esinemine on paljude väitlejate esimene suur väljakutse. Uuringute järgi on see levinumaid hirme ning põhineb evolutsioonipsühholoogia järgi ürgsel ellujäämisinstinkil. Ebapopulaarne sõnavõtt oma väikese hõimu kaaslastele tähendas hõimust väljaarvamise riski, mis sellel ajal võrdus surmaotsusega. Hirmu esinemise ees tunnevad paljud tänapäevalgi avalikult kõneldes, kuigi ratsionaalne alus sel puudub. Seega on algaja väitleja esimene väljakutse see […]
Loe lähemalt