Info jagamine sotsiaalmeedias

Artikleid, sotsiaalmeedia postitusi või kellegi väljaütlemisi jagades on oluline kontrollida, kas jagatud informatsioon on tõene ja faktipõhine. Faktiväidetel peaks alati olema viide või allikas, mis tõestab, et informatsioon on õige. Viidatud allikas peaks ka olema usaldusväärne: näiteks teadusliku väite puhul peaks olema viidatud teiste teadlaste poolt heaks kiidetud uuringule. Kui allikas puudub, peaks enne jagamist ise kontrollima, kas väide on tõene.

Informatsiooni jagamisel tasub alati üle kontrollida, mis on jagatava sisu eesmärk. Sisu on kallutatud, kui kasutatud informatsiooniga üritatakse jätta teistsugust muljet tegelikkusest. Nii võib juhtuda, kui fakte esitatakse eksitavas kontekstis või olulisi andmeid on välja jäetud. Kui tegu on näiteks eriti vastuoluliste artiklitega, tasub kontrollida, kas eksisteerivad ka vastupidist väitvad allikad ning hinnata nende usaldusväärsust.

Kellegi seisukohta jagades on oluline kontrollida, kas tegu on tugeva argumentatsiooniga või hoopis demagoogia ehk loogikaveaga. Argumendi osad on väide, tõestus, seletus ja järeldus, mis on omavahel loogilises seoses. Demagoogiavõtteid on erinevaid ning demagoogiat kasutades tihti loogilist argumenti ei tehta. Demagoogia aga ei pruugi tõestada seisukohta, mida väitja tõestada tahaks. Seega tuleb jagatavat sisu alati kriitilise pilguga lugeda ning mõista, kas kasutatakse loogilisi argumente.

Informatsiooni jagades on oluline pöörata ka tähelepanu algallika usaldusväärsusele. Kui on jagatud informatsiooni stiilis “Väidetakse, et…” ilma rohkemate viideteta või veebilehel ei ole välja toodud artikli allikat, on keeruline kindlaks teha, kas informatsioon on tõene ja objektiivne. Allikate puhul tasub kontrollida autoreid ja nende valdkonna-alast ekspertiisi, meediaväljaannete tausta ja maailmavaadet ning artikli eesmärki. Autori puudumise korral tasub aga mõelda eriti kriitiliselt, kas artiklit on ikka mõistlik edasi jagada.

Plakat “Enne mõtle, siis jaga!”