Tagasi üles
Esimene opositsioon - Eesti Väitlusselts

Esimene opositsioon

Kategooria: Ülikooliväitlus


Esimene opositsioon (1O) on esimene teemat eitava lauapoole võistkond, ent kõnelejajärjekorras teine peale esimest valitsust. Sarnaselt esimesele valitsusele on 1O ülesanne seada üles väitlus enda poolelt, vastata esimese valitsuse argumentidele ning esitada teemat eitavaid argumente. 

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Esimesel opositsioonil on õigus seada üles väitlus omalt poolelt. See tähendab kahte erinevat asja. Esiteks, 1O saab vajadusel oma esimeses kõnes kahtluse alla seada esimese valitsuse teema definitsiooni. Küll aga tuleks seda teha ainult juhtudel, kus teema on tõesti valesti defineeritud (vt esimese valitsuse peatükki), mitte lihtsalt eitusele natuke ebamugava definitsiooniga. Enamus väitlustes seab esimene valitsus väitluse reeglitekohaselt üles ning seda ei ole vaja teha. 

Teine võimalus väitlust üles seada tekib siis, kui seletada, millist maailmapilti 1O kaitseb. Kui teemaks on ühe kindla poliitika jõustumine, siis on esimesel opositsioonil õigus teha vastuplaan. Vastuplaan ei tohiks kasutada rohkem ressursse (rahalisi, poliitilisi jne) kui Jaatuse plaan. Samuti peab see olema valitsuse plaani välistav ehk mõlemat plaani ei saaks korraga rakendada. Küll aga ei ole 1O-l kohustust ega alati ka võimalust vastuplaani teha ja võib ka kaitsta näiteks praegust maailma (status quo’d)

Väitluse enda poolelt ülesseadmisele lisaks tuleb esitada teemat eitavaid argumente ja vastata valitsuse argumentidele. Esimeses 1O kõnes on peamine rõhk defineerimisel ja enda poole argumentide esitamisel, ent alati peaks ka vastama esimese valitsuse argumentidele. Teine 1O kõne on veelgi rohkem reageeriv valitsuse poole materjalile ehk enamus kõnest keskendubki valitsuse argumentide ümberlükkamisele ja kaasuste võrdlemisele. Teisel kõnelejal on õigus tuua uusi argumente.

Esimene opositsioon saab teha vahemärkuseid ainult vastaslauapoolele – esimesele ja teisele valitsusele.

Edasijõudnule

Esimese opositsiooni eesmärk on teha võimalikult palju häid argumente, et teisel lauapoolel ei oleks lihtne väitlust võita. Sarnaselt esimese valitsusega on hea idee üritada katta võimalikult palju maad, et jätta teisele opositsioonile vähe materjali. Kõik argumendid võiksid olla mitme tugeva mehhanismi või analüüsiga, et neid oleks võimalikult raske ümber lükata.

Teise valitsuse esimeses kõnes peab küll tegema ümberlükkeid esimesele valitsusele, ent hea kaasusega on argumendid iseeneslikult vastuolus Jaatusega. Seega alati ei pea kõiki ümberlükkeid kõne alguses eraldi välja tooma, vaid valitsuse väidetele võib aja säästmiseks vastata enda uue analüüsiga. Seda tehes peaks aga enda argumentide sees kohtunikule märkima, et konkreetne analüüs või argument vastab valitsuse ühele või teisele väitele.

Kuna 1O-l on kõne peale esimest valitsust, kus saab teha nii ümberlükkeid kui ka uusi argumente, tuleks seda positsiooni võimalikult hästi ära kasutada. Teise kõne lõpuks peaks olema esimese valitsuse tiim nii hästi ümber lükatud ja enda materjaliga võrreldud, et on selge, et 1O võidab esimese lauapoole.

Vahemärkused

Vahemärkuseid on mõistlik kasutada enda kasuks, võttes neid vastu teiselt valitsuselt ja pakkudes neid palju mõlemale valitsuse tiimile. Kui esimese valitsuse esimese kõne ajal on tunne, et midagi jääb väitluse ülesehituses segaseks või tundub vale, on mõistlik teha täpsustav vahemärkus. See annab parema võimaluse väidelda valitsuse parima kaasuse vastu ja mitte raisata tervet enda esimest kõne definitsioonilise väitlusele. Samuti on kasulik kuulata teise opositsiooni vahemärkusi – mõnikord esitatakse vahemärkuses enda kaasuse suund, mida saab enda kõnedes ära kasutada, et teiselt opositsioonilt materjali ära võtta.

MM-treeneri nipinurk

1O teist kõnet saab väga hästi ära kasutada, et uut materjali esitada. Siiski, seda ei saa alati esimese laupoole võrdluses täielikult arvesse võtta, kui 1V-l ei olnud võimalust sellele vastata. Selle probleemi vältimiseks tuleks kõnes jätta mulje, et kõik uus materjal on väga lähedalt seotud juba esimeses kõnes toodud materjaliga ning vahemärkust võttes anda võimalus esimesele valitsusele, et nad saaksid vastata ja kohtunik saaks materjali arvestada.

Individuaalsed harjutused

  1. Leia teema ning kuluta ettevalmistusajast kaks esimest minutit, et mõelda valitsuse kaasusele. Seejärel hakka tegema esimese opositsiooni kaasust nii, et hoiad meeles, mida vastaspoole jaoks mõtlesid. Nii on kõige lihtsam jõuda küsimuseni “Mida ma pean tõestama, et seda väitlust võita?”; kui sa tead ette, mida esimene valitsus räägib ja milliseid punkte kahtluse alla seab. 
  2. Kuna esimeses opositsioonis on tugevate ümberlükete tegemine väga tähtis, siis selle harjutamiseks saad leida mõne video heast väitluskõnest ja proovida seda ümber lükata. Vajadusel peata kõne iga kord, kui sul on vaja rohkem aega, et tugev ümberlüke välja mõelda. Kui kõne on läbi ja ümberlükked välja mõeldud, vaata ka järgmist kõnet, et näha kuidas selles väitluses ümberlükkeid tehti. Proovi leida, kas sul jäi midagi ümberlüketest puudu. Lisaks sellele annab video vaatamine ka võimaluse näha, milliseid ümberlükkeid prioriseerida, kuna kõiki sinu mõeldud häid ümberlükkeid kõne jooksul tõenäoliselt esitada ei jõua.

Viited lisamaterjalidele

Vaata ka materjale esimese valitsuse all!

Töötuba teistest (DLO) kõnedest (inglise k. MDU 2020): https://www.youtube.com/watch?v=rMlcAO_PdLE&t=1001s

Töötuba teistest kõnedest (inglise k. Matt Hazell 2021): https://www.youtube.com/watch?v=PYlEV4gQow8  

Töötuba BP strateegiast, sh esimese lauapoole strateegia (inglise k. MDU 2021): ​​https://www.youtube.com/watch?v=P4F2RkOtO4w&t=4s 

Hinnates esimese opositsiooni kaasust on mõistlik vaadata, kas väitluse ülesseadmine on tehtud õigesti. Kui 1O seab esimese valitsuse definitsiooni ebamõistlikult kahtluse alla, ei peaks seda arvesse võtma, et esimest valitsust karistada, vaid pigem 1O-d hinnates ignoreerida, kui see ei vii väitlust edasi. 1O vastuplaan peab vastama mõistlikkuse kriteeriumitele, et seda saaks täies ulatuses arvesse võtta.

Võrreldes 1O-d teiste tiimidega, tuleb võrrelda tiimide argumentide ja ümberlükete tugevust ning olulisust ehk tiimi üleüldist panust. 1O ei kaota automaatselt teisele opositsioonile kui teine opositsiooni teeb uusi argumente – need peavad ka paremad või olulisemad argumendid olema. Samuti saab arvesse võtta vahemärkuste kasutamise efektiivsust.

Lisaks peab kohtunikuna meeles pidama, et 1O-l on õigus teha teises kõnes uusi argumente, st neid ei või karistada selle eest, isegi kui esimene valitsus ei saa sellele vastata. Kui enamus 1O kaasusest tuleb välja alles teises kõnes, tuleb esimese valitsusega võrreldes kohelda seda sarnaselt kui diagonaalide hindamist (näiteks 1O ja 2V). Sel juhul saab arvesse võtta vahemärkuseid ja võrrelda kaasuste tugevusi. Esimest valitsust ei saa sel juhul karistada selle eest, et nad argumentidele ei vastanud (v.a juhul, kui argumendid olid osaliselt siiski esimeses kõnes olemas või olid väga ettenähtavad vastused Jaatuse kaasusele, mida 1V oleks saanud ennetada).  

Tagasisides peaks alati tegema selge võrdluse, võttes arvesse ja vajadusel viidates eelnimetatud punktidele, kuidas esimene opositsioon võitis teisi või kaotas teistele positsioonidele. Eraldi võrdlus peaks olemas olema iga positsiooniga: tihti esimene võrdlus on 1V ja 1O vahel, võrdlus 2O-ga tuleb sageli enne võrdlust 2V-ga. 

Juhised juhendajale

Sarnaselt esimese valitsuse õpetamisega peaks olema esimest opositsiooni õpetades rõhk BP-formaadi mõistmisel ning ülesannetest arusaamisel. Kasuks tuleb eelnev arusaam argumenteerimisest ja ümberlüketest.

Esimese opositsiooni üks suurimaid rolle on hea ümberlükete ärakasutamine. Seega on esimese opositsiooni õpetamine hea koht ümberlükete harjutamiseks. Mõned algajad väitlejad ei julge või lihtsalt unustavad opostitsiooni esimeses kõnes ümberlükkeid teha, seega on kasulik seda õpilastele meelde tuletada. Samuti tuleb meeles pidada, et esimese opositsiooni teine kõne ei pea esitama uusi argumente. Seega kaasust tehes peaks õpilasi julgustama enamiku või lausa kõik argumendid esimeses kõnes tooma. Harjumus jätta alati üks argument teise kõnesse võib tulla keskkoolide formaadist, aga BP formaadis see vajalik ei ole.

Grupiharjutused

Moodustage võistkonnad (terve BP-väitlus või mitu esimest lauapoolt ehk ainult esimene valitsus ja esimene opositsioon). Juhendaja annab teema ning paneb ettevalmistusaja käima. Kui esimesed viis minutit läbi on, vahetab juhendaja võistkondade pooled, et esimesest valitsusest saab esimene opositsioon ja esimesest opositsioonist esimene valitsus jne. Seejärel saavad võistkonnda uuesti 15 minutit ettevalmistusaega ning meeldetuletuse kasutada ära vastaspoolel ettevalmistatud materjali, et parem kaasus teha. Sellele võib järgneda väitlus, aga võib jääda ka lihtsalt kaasuse ettevalmistamise harjutuseks.

Näidistunnikava

45 minutit

Kokkuvõte Väitlejate esimene tutvumine BP-formaadi esimese valitsuse ja esimese opositsiooni positsioonidega
Õpieemärgid Õpilased teavad, mis on esimese valitsuse ja esimese opositsiooni ülesanded ja kohustused väitluses ning kuidas neid täita
Ettevalmistus Õpetaja ja õpilased peaksid olema tuttavad argumenteerimise ja ümberlükkamisega, ideaalis ka vahemärkustega. On olemas teadmised ja arusaam, mis on BP-formaat.
Õpetaja peab olema tuttav esimese valitsuse ja esimese opositsiooni peatükkides toodud materjaliga ning valima teema, millel õpilased väitlema hakkavad.
Kirjeldus 15 minutit – õpetaja tutvustab esimese valitsuse ja esimese opositsiooni reegleid ja ülesandeid.
15 minutit – õpilased jaotatakse kaheks grupiks: valitsuse ja opositsiooni grupid. Õpilased valmistavad iseseisvalt ette esimese valitsuse või esimese opositsiooni kaasuse ja kõne.
15 minutit – õpilased jagatakse paaridesse, kus üks õpilane esitab esimese valitsuse esimese kõne ja teine õpilane vastab sellele esimese opositsiooni esimeses kõnes. Õpilased püüavad anda üksteise kõnedele tagasisidet.
Hindamine Õpilased saavad aru, mis on mõlema positsiooni unikaalsed ülesanded ning kuidas neid täita.
Lisamaterjalid Peatükkide slaidid ja videod

90 minutit

Kokkuvõte Väitlejate tutvumine esimese valitsuse ja esimese opositsiooniga väideldes rõhuga formaadil, mitte individuaalsel argumentide mõtlemise oskusel
Õpieesmärgid Õpilased teavad, mis on esimese valitsuse ja esimese opositsiooni ülesanded ja kohustused väitluses ning kuidas neid täita
Ettevalmistus Õpetaja ja õpilased peaksid olema tuttavad argumenteerimise ja ümberlükkamisega, ideaalis ka vahemärkustega. On olemas teadmised ja arusaam, mis on BP-formaat.
Õpetaja peab olema tuttav esimese valitsuse ja esimese opositsiooni peatükkides toodud materjaliga ning valima väitlusteema.
Kirjeldus 15 minutit – õpetaja tutvustab esimese valitsuse ja esimese opositsiooni reegleid ja ülesandeid.
15 minutit – õpilased arutavad koos õpetajaga läbi ühe teema valitsuse poole peamised argumendid ja plaanivõimalused, sh käies üle mõistlikud ja ebamõistlikud plaanid.
15 minutit – õpilased arutavad koos õpetajaga läbi sama teema opositsiooni peamised argumendid ja lähenemisvõimalused.
15 minutit – õpilased jaotatakse kahestesse võistkondadesse kas valitsuse või opositsiooni poolel. Võistkonnad valmistavad ette kaasuse ja kõned enne läbi arutatud teemal.
30 minutit – esimese lauapoole väitlus, milele järgneb tagasiside. Kui on võimalik, siis võivad toimuda mitu väitlust korraga, kus osad õpilased on nö. kohtunikurollis. Kui paralleelsete väitluste võimalus puudub, annavad väitluses mitte-osalevad õpilased väitlejatele tagasisidet.
Hindamine Õpilased saavad aru, mis on mõlema positsiooni unikaalsed ülesanded ning kuidas neid täita
Lisamaterjalid Peatükkide slaidid ja videod

Viited lisamaterjalidele

Vaata ka materjale esimese valitsuse all!

Töötuba teistest (DLO) kõnedest (inglise k. MDU 2020): https://www.youtube.com/watch?v=rMlcAO_PdLE&t=1001s

Töötuba teistest kõnedest (inglise k. Matt Hazell 2021): https://www.youtube.com/watch?v=PYlEV4gQow8  

Töötuba BP strateegiast, sh esimese lauapoole strateegia (inglise k. MDU 2021): ​​https://www.youtube.com/watch?v=P4F2RkOtO4w&t=4s 

Esimene opositsioon slaidiesitlus