Ettevalmistus
Kategooria: Keskkooliväitlus
Ettevalmistus on iga väitluse nurgakivi – edukas ettevalmistus tagab hea väitluse ja vastupidi. Selle eesmärk on tulevase väitluse hoomamine.
Hea ettevalmistuse tulemus on läbimõeldud ja argumenteeritud kaasus, vastused vastaspoole ümberlüketele ja küsimustele. Ei tohiks olla probleemi, mida kõneleja lahendada ei oskaks.
Teema mõistmine ja kaasuse koostamine on ettevalmistuse peamised elemendid. Kuigi ettevalmistus võib, aga ei pea, vastavalt väitlusformaadile muutuda, siis eelnevalt mainitud elemendid jäävad samaks. Peamine erinevus tuleb ajakasutusest.
Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:
Teema mõistmine
Teemast arusaamine on arvatavasti ettevalmistuse tähtsaim, ent sageli ignoreeritum osa, sest paljud algajad väitlejad liiguvad esimese asjana ettevalmistuses argumentide loomise juurde. See on viga, sest nii tekivad olukorrad, kus mõistetakse teemat valesti.
Näiteks teema “Vaktsiinivastased vanemad ei peaks saama sotsiaaltoetuseid” puhul on tähtis mõista, et Eitusel ei ole vaja teha argumente, miks ei peaks vaktsineerima, ning Jaatus ei tõesta teemat tehes argumente, miks vaktsineerida. Väitlus peaks käima selle üle, kas sotsiaaltoetuste ära võtmine on õigustatud, kas selline meede paneks inimesi teisiti käituma, mis on sellise meetme kasud ja kahjud.
Veel võivad tekkida olukorrad, kus väitlejad teevad teemat mõistmata argumente, mis ei ole otseselt valed, kuid pole kuigi efektiivsed. Näiteks teema “Alkohol tuleks keelustada” puhul ei ole Eitusel vale teha argument “Alkohol on tore kingitus ning seda keelustades oleks inimestel halvemad kingitused”, kuid see pole võrreldes teiste potentsiaalsete argumentidega eriti tulemuslik.
Neid probleeme lahendab teemasse süvenemine. Seda tehes on võimalik mõista, millest väitlus käib, ning tuvastada kõige efektiivsemad argumendid.
Esimene samm on primitiivne, kuid efektiivne: väitlusteema põhjalik ja mitmekordne läbilugemine. Soovituslik on teemat lugeda vähemalt kolm korda ning üles märkida enda jaoks kõik tähtsad sõnad. Selline lähenemine garanteerib, et teemat ei loeta ega mõisteta valesti. Veel võiks mõelda teematüübile, sest see mõjutab teema mõistmisele lähenemist. Näiteks teema “Narkootikumid tuleks legaliseerida” puhul peaks Jaatus välja mõtlema konkreetse plaani ning selle detailid: kes narkootikume müüks, kas aineid kuidagi kontrollitaks, kas osta võiks mistahes koguses
jne. Sellises väitluses oleks mõistlik oma aega investeerida detailidesse, et teemat paremini mõista ja väidelda. Siiski ei vaja iga teematüüp konkreetset ja detailset plaani. Näiteks teema “Maailm oleks parem koht ilma organiseeritud religioonita” puhul vajavad terminid nagu “parem koht” ja “organiseeritud religioon” Jaatuse poolt defineerimist, kuid pole vaja konkreetset tegevuskava organiseeritud religiooni kaotamiseks. Selline väitlus ei vaja plaani ning sellesse aja investeerimine ei oleks mõistlik.
Teine samm on päris elule ja poliitikale mõtlemine: kas väitlusteemas käsitletavat poliitikat või põhimõtet on kuskil päriselt rakendatud? Kui vastus on “Jah”, siis saaks järgnevalt mõelda selle rakendamise kasule ja kahjule. Kui vastus on “Ei”, siis saaks endalt küsida, miks pole sellist asja varasemalt rakendatud.
Kasutades eelnevat “Alkohol tuleks keelustada” näidet, saaks kolmandat sammu näitlikustada 1920ndate USA-ga, kus kehtestati nn kuiv seadus. Jaatuse tiim saaks mõelda kuiva seaduse rakendamise kasule ning viimase sammuna seada endale tõestuskoorem. Näiteks võiks Jaatus selleks panna “Alkoholi keelustamispoliitika rakendamise kasud kaaluvad üles selle kahjud”.
Edukaks teema mõistmiseks on oluline informeeritus ja uudiste lugemine. Väitlusteemasid ei võluta välja tühjast õhust, vaid peaaegu alati käsitlevad need maailmas relevantseid probleeme või ajaloos katsetatud poliitikaid. Uudiste ja ajalooga kursis olevatel väitlejatel õnnestub sageli argumente või näited peast võtta. See vähendab teemast valesti aru saamise ja nõrkade argumentide tõenäosust.
Ettevalmistatud teema puhul peaks väitlejate eesmärk olema saavutada teema mitmekülgne ja nüansirohke mõistmine. Parima põhja ettevalmistatud kaasuseks loob põhjalik taustainfo kogumine. Guugeldamise ning edasise uuringute ja uudiste lugemise ning videote vaatamise peale võiks kuluda üsna suur osa ettevalmistuse ajast. Kuid kuidas seda teha efektiivselt?
Esmalt tuleb aru saada väitlusteemas olevate sõnade tähendustest. Kui mõni sõna jääb segaseks, tulevad internetis appi näiteks EKI, Cambridge’i või Merriam-Websteri sõnastikud.
Teema kohta on lihtsaim informatsiooni koguda Youtube’st. Seejuures tuleb olla ettevaatlik – paljud Youtube’i kanalid on kallutatud ühele poolele ning ei pruugi pakkuda kaasuse ettevalmistuseks vajalikku neutraalset vaatevinklit. Teemakeskseid videoid tuleks vaadata erinevaid, kuid ainuüksi nende pealt hakata kaasust kirjutama ei ole mõistlik.
Guugeldamisele ja videote vaatamisele peaks järgnema sügavam analüüs. Selleks on soovituslik kasutada tunnustatud ajakirjanduskanaleid: ERR, Postimees, Delfi, Diplomaatia, ingliskeelses keskkonnas The Economist ja Foreign Affairs. Nendes kanalites on mõistlik otsida eelnevalt kirjutatud artikleid teemakohaste võtmesõnade abiga.
Peale Youtube’i kuulamist ja meediaväljaannete lugemist peaks olema üsna selge arusaam väitlusteema olemusest ning tähtsamatest mõtetest. Iga videot kuulates või artiklit lugedes oleks mõistlik üles kirjutada tähtsamad asjad, mis enda jaoks leiti. Kokku võiks saada faktilehe, kus on kirjas mõlemale väitluspoolele mõtted, mida kasutada kaasuse kirjutamisel kui ka väitluste ajal. Seejärel saab edasi liikuda kaasuse koostamise juurde.
KK improvoorudes on teema mõistmine palju lühem, kuna ei saa internetist informatsiooni otsida. Soovituslik on teema mõistmisel loetletud sammud läbida umbes 10-15 minutiga. Tähtis on panustada sellesse pigem rohkem kui vähem. Isegi kui seetõttu jääb vähem aega argumente kirjutada, võib olla kindel, et need argumendid on relevantsed ja tugevad. Hea meetod teema mõistmist kiirendada on improteema ettevalmistusaja alguses arutada fakte või muid teadmisi, mida tiimiliikmed on kuulnud teema kohta.
Edasijõudnutele
Edasijõudnud peaksid kindlasti järgima ka algajatele mõeldud samme. Need on ettevalmistuse vundamendiks ja ilma nendeta võivad tekkida ebavajalikud vead.
Edasijõudnud võiksid teema mõistmisel mõelda peamistele väitluses tekkivatele vaidlusküsimustele ning need enda jaoks kaardistada. See aitab fookust seada ja väitlust tervikuna näha. Veel tuleks mõelda, millised põhiküsimused on tugevamad ühele poolele ning millistele tuleks enda poolel rohkem rõhuda.
Näiteks alkoholi keelustamise teema näitel võiks Jaatus mõelda inimeste autonoomia küsimusele (kas riigil on õigust piirata alkoholi tarbimist?), keelustamise kasudele ja musta turu tekkimisele. Lisaks võiks Jaatus mõista, et musta turu tekkimise vaidlusküsimust on Jaatusel üsna keeruline võita, sest USA kuiva seaduse näitel on üsna lihtne usutavalt seletada samasuguse olukorra kordumist, ning seetõttu on mõistlikum keskenduda keelustamise kasudele ja autonoomia küsimusele.
Kaasuse koostamine
See koosneb kolmest sammust – raamistamine, argumentide väljamõtlemine ja valimine ning ümberlükete ettevalmistamine.
Esimene samm kaasuse koostamisel on teema raamistamine. Seda võib võrrelda vundamendi valamisega, mis loob konkreetsed piirid, milles väitlus hakkab toimuma. Hea raami
stuse lõpptulemus on kohtuniku jaoks selgelt mõistetav maailm, milles väitlus toimub.
Plaaniga väitluse puhul peaks väitluse raamistamiseks defineerima teema võtmesõnad, sõnastama probleemi, mida väitluses lahendatakse, ja plaani probleemi lahendamiseks. Analüütilistes väitlustes tuleks lisaks võtmesõnade defineerimisele paari lausega selgitada, mille üle väideldakse.
Kogenud väitlejal tasub mõelda, mis on väitluse kriteerium, mille järgi argumentide paikapidavust hinnatakse, ning vastavalt plaanile ja kriteeriumile sõnastada kummagi poole tõestuskoormad: mida väitluse võitmiseks kumbki pool ära tõestama peab.
Täpsemalt saab raamistamise kohta lugeda peatükis “Kaasus”.
Teine oluline osa ettevalmistusest on argumentide väljamõtlemine.
Argumentide loomine toetub teema mõistmisele. Kui teema mõistmise teine samm (päris elule ja poliitikale mõtlemine) on tehtud, siis tihti on argumente juba peast teada. Parem on siiski läheneda argumentide väljamõtlemisele süstemaatiliselt ning seda on kasulik teha kolmes faasis.
Efektiivne meetod argumentide esmaseks leidmiseks on ajurünnak. Eesmärk on kõigi potentsiaalsete ideede üles kirjutamine, et ei tekiks olukorda, kus pole argumente. Selles faasis
ei tohi välistada ühtegi ideed, mis pähe tuleb. Kõik mõtted tuleb üles kirjutada. Siiski ei tähenda see seda, et kõiki mõtteid peaks analüüsima. Piisab argumendi nimest ja paarist märksõnast. Sellele võiks KK-improformaadis kuluda umbes 5 minutit, BP-s 3 minutit.
Ajurünnakuks saab argumentide väljamõtlemiseks kasutada erinevaid tehnikaid. Üks tehnika on osapoolte analüüs. Selleks tuleb mõelda kõigile gruppidele, kes väitlusteemast on mõjutatud. Võttes näiteks alkoholi keelustamise teema, saaks mõelda, kuidas keelustamine mõjutaks alkohoolikuid, alkoholi tootjaid ja tavatarbijaid ning milliseid argumente nendega seoses saaks teha.
Järgmiseks võib kasutada võtmesõnade analüüsi. See on väga lihtne – väitlusteemast tuleb võtta iga sõna ning mõelda, kas sellega seoses saaks argumendi koostada. Teema “EL peaks tsenseerima rassistliku sisuga veebilehti” puhul saaks Jaatus kasutada võtmesõnade analüüsi järgnevalt: “Miks EL peaks?”, “Miks on tsenseerimine hea lahendus?”, “Miks on vaja rassistliku sisuga midagi ette võtta?” ja “Miks on vaja tegeleda veebilehtedega?”.
Kolmandaks võib mõelda põhimõtteliste ja praktiliste argumentide eristamisele. Selliseks analüüsiks tuleks mõelda kõige suuremale põhimõttelisele ja kõige mõjuvamale praktilisele hüvele, mida omalt poolelt kaitsta. Näiteks teema “Organite müük võiks olla legaliseeritud” puhul saaks Jaatus mõelda, et kõige suurem põhimõtteline hüve on inimeste valikuvabadus müüa oma organ ning kõige mõjuvam praktiline hüve selle müügi eest saadav raha.
Viimaseks tasub mõelda vastaspoole argumentidele, sest nende ümberlükete hulgas võib olla mõni hea idee, millest enda poole argument ehitada.
Argumente välja mõeldes tasub meeles hoida väitluse kriteeriumit ja tõestuskoormaid, et väljamõeldud argumendid kohased oleksid.
Ettevalmistatud KK-formaadis on mõistlik kõik välja mõeldud argumendid kuni lõpliku kaasuse valmimiseni alles hoida. Tihti võib juhtuda, et teemat enne turniiri väideldes tuleb välja, et mõni argument ei tööta. Selles olukorras on kasulik see, kui eelnevalt loodud argumendid on kohe võtta: see säästab palju aega.
Pärast väljamõtlemist on vaja teha valik, milliseid argumente kaasuses kasutada – ettevalmistuse kolmas etapp on argumentide valimine. Sellele ei tohiks liiga palju aega kuluda, sest teema mõistmise ja argumentide väljamõtlemisega peaks olema tekkinud üsna kindel arusaam tulevasest väitlusest.
Algajad võiksid valikut tehes mõelda kahele küsimusele. Esiteks, kas argument tõestab teemat või püstitatud tõestuskoormat? Teiseks, mis on argumentide mõju?
Esimese küsimuse eesmärk on kindlustada, et esitatavad argumendid oleksid teemakohased. Teise küsimuse peamine eesmärk on välja filtreerida liiga hüpoteetilised ideed. Tihti võivad argumendid tunduda head ning isegi tõestuskoormaga sobituda, kuid on liiga hüpoteetilised. Kui alkoholi keelustamise teemas Jaatus teeb argumendi “Kõik inimesed lõpetavad alkoholi tarbimise, sest see on nüüd keelatud!”, siis isegi, kui see tõestuskoormat täidab, ei läbi see hüpoteetilisuse kontrolli. Päris elule mõeldes on väga tõenäoline see, et tarbimist ei lõpetaks KÕIK inimesed, vaid ainult osa neist. Parem oleks teha argument seletades, millised inimgrupid lõpetavad tarbimise ning mis on selle kasu.
Lisaks algajatele mõeldud küsimustele võiksid edasijõudnud mõelda veel argumentide võrdlustele. Vahel võib juhtuda, et mõnele vastaspoole mõttele head ümberlüket polegi. Sellisel juhul tuleb välja mõelda, kuidas oma teemapoole kaitseks esitatud põhjendused on olulisemad, suurema mõjuga või muul moel mõõdetavalt tugevamad, kui vastase ka tõeks osutunud argumendid.
Argumente luues võib tekkida palju erinevaid ideid, mis täidavad tõestuskoormat ja töötavad päris elus, kuid pole kõige efektiivsemad argumendid antud väitluses. Peamiselt otsustatakse väitluse võitjad vaidlusküsimuste alusel ning teha argumente, mis neid võita ei aita, pole parim lähenemine. Seetõttu oleks edasijõudnutel mõistlik kaaluda erinevate argumentide tugevust vastaspoole parimate argumentidega. Nii saab enda kaasuses esitada just neid mõtteid, mis kõige efektiivsemalt aitavad väitlust võita.
Ettevalmistatud teemade puhul sõltub ajakava tiimide enda dünaamikast. Kindlast ajaraamist kinni hoidma ei pea, kuid tähtis on see, et kõik ettevalmistuse etapid saaksid läbitud.
Kui argumendid on välja mõeldud ja valitud, siis tuleb nad sisustada analüüsiga. Argumentide loomisest on põhjalikumalt juttu peatükis “Argumenteerimine ja ümberlükkamine”.
KK-formaadi improteemade ettevalmistamisel tasub võimalusel esimene kõne läbi proovida: see võimaldab väitluses sama kõnet tehes juba ette tulnud vigu vältida.
Ettevalmistus
Teema mõistmine | ~10 minutit |
---|---|
Argumentide väljamõtlemine | ~10 minutit |
Argumentide valimine | ~5 minutit |
Argumentide sisu loomine | ~15 minutit |
Ümberlükked | ~5 minutit |
Ümberlükked
Kui kaasuse põhiosa on tehtud, raamistik loodud, argumendid välja mõeldud ning valitud, tuleks edasi liikuda ümberlükete juurde. Hea ettevalmistus peaks endas hõlmama ka ümberlükkeid – vastaspoole argumendid ei tohiks tulla üllatusena ning algelised vastused peaksid olemas olema. Täpsemalt loe ümberlükete kohta peatükkides “Kaasus” ja “Argumenteerimine ja ümberlükkamine”.
Ettevalmistatud teema puhul võiksid meeskonnad endale eraldi luua mahuka ümberlükete lehe, kus on vastused kõigile potentsiaalsetele argumentidele. Eesmärk oleks luua endale nii hea ümberlükete leht, et väitluse ajal ei peaks suur osa ajast kuluma eraldiseisvate vastaspoole argumentide ümberlükkamisele, vaid aega saaks investeerida väitluse vaidlusküsimuste tõestamiseks.
KK-improvoorudes ja BP-formaadis on ümberlükete mõtlemine samuti hädavajalik. Kuigi aega napib, võiksid meeskonnad välja mõelda algelised ümberlükked, mida saab väitluse jooksul täiendada. See on väga oluline, isegi kui ümberlükked on ettevalmistuse lõpus primitiivsed, sest tihti võivad väitluste käigus meelest minna ümberlükke alged.
MM-treeneri nipinurk
Väga head väitlejad võiksid ettevalmistusel lisada ümberlükkeid vastaspoole kaasusele oma argumentide sisse. Näiteks alkoholi keelustamise teema puhul võiks Jaatuse esimene kõneleja oma argumentides kohe tegeleda musta turu argumendi kaalumisega ning näidata, miks see pole piisavalt tugev argument väitluse võitmiseks. Ümberlükkeid argumentidesse põimides muutuvad argumendid tugevamaks ning vastaspoolel ei piisa oma argumentide esitamisest, vaid neid tuleb juba kohe alguses kaitsa.
Läbiväitlemine
KK ettevalmistatud formaadis on teema läbiväitlemine väga oluline. Kuna väitlusteemad on mahukad ning võimaldavad mitme erineva kaasuse koostamist võib juhtuda, et esimene valmistatud kaasus ei ole kõige tugevam. Parim viis selle tuvastamiseks on kaasuse läbiväitlemine. Selleks on ideaalis vaja leida teine meeskond, kes on samuti kaasuse ette valmistanud ning pidada tavaline KK formaadis väitlus. Kui teist meeskonda leida ei õnnestu, saab väidelda ka omavahel, kuid siis ei pruugi avalduda kõik kaasuse nõrkused. Lisaks on oluline, et väitlust hindaks kohtunik, kes saab aidata kaasust tugevdada. Väitlejad ise ei näe kõiki vigu ning selleks on vaja inimest, kes oskab väitlusi hinnata. Parimad kaasused on enne turniiri mitu korda läbi väideldud ja nii tugevamaks tehtud.
Lisaks KK ettevalmistatud formaadi läbiväitlemisele on väga hea läbi väidelda teisi teemasid. Selle kasu avaldub KK-improvoorudes või BP-turniiridel. Selleks tuleks käia igal nädalal väitlusklubis ning võtta osa võimalikult paljudest turniiridest.
Individuaalsed harjutused
- Vali mõni väitlusteema (näiteks vaata Eestis toimunud turniiride teemasid), aseta ennast ühe meeskonna poolele ning läbi ettevalmistusprotsess.
- Vali Youtube’ist mõni lindistatud väitlus, endale positsioon ja läbi ettevalmistus. Peale ettevalmistust saad kuulata Youtube’s olevat väitlust ning võrrelda oma kaasust.
Juhised juhendajale
Ettevalmistusprotsessi edukat läbimist on kõige parem õppida praktiliste harjutuste käigus. Ettevalmistus on väga pingeline ja aega on vähe. Seetõttu on juhendaja ülesanne õpilasi harjutuste käigus jälgida, et väitlejad õpitud materjali kasutaksid ning liialt sellest kõrvale ei kalduks.
Tihti ei mõista õpilased, et ettevalmistusel võib olla kindel struktuur ja ajakava ning seetõttu ei läheneta ettevalmistusele süstemaatiliselt ja plaaniga. Juhendaja peab kindlalt rõhuma, et ettevalmistus ei ole suvaline mõtete kogumine vaid struktureeritud tegevus, mis viib väitluses edule.
Väitlejad tahavad tihti esimese asjana hakata välja mõtlema oma poolele sobivaid argumente. Oluline on tähelepanu juhtida, et ka teised ettevalmistuse sammud on hea kaasuse valmimiseks olulised.
Ettevalmistuse ajal võib algajatel väitlejatel olla oht jääda liiga kauaks arutama üht või teist argumenti. Selle vältimiseks tasub varakult leppida kokku ettevalmistusaja organiseeritud kasutamises.
Grupiharjutused
- Jaotage grupp võistkondadeks: ühed valmistavad etteantud teemal poolt- ja teised vastukaasuse. Peale ettevalmistust lasta õpilastel enda kaasus esitada ning hinnata selle sobivust antud peatükis mainitud sisuvõtetega.
- Valida Youtube’st mõni lindistatud väitlus, jaotada grupp võistkondadeks, ühed valmistavad samal teemal mil lindistus, poolt- ja teised vastukaasuse. Peale ettevalmistust kuulata koos lindistust ning võrrelda enda loodud kaasustega.
Näidistunnikava
45 minutit
Kokkuvõte | Väitlejad õpivad mainitud sisu rakendama ettevalmistusprotsessis |
---|---|
Õpieesmärgid | Väitlejad oskavad ettevalmistusprotsessil kinni pidada ajaraamistikust ning rakendada sisuvõtteid |
Ettevalmistus | Õpetaja peab olema tuttav siin kajastatud materjaliga ning valima teema, mida ette valmistatakse |
Kirjeldus | 15 minutit – õpetaja tutvustab ettevalmistusprotsessi, antud peatükis kajastatud materjali ja ajaraamistikku 5 minutit – õpetaja jaotab õpilased kaheks grupiks (teema poolt ja vastu) ning õpilased oma grupi sees läbivad kogu ettevalmistusprotsessi. Teema võiks olla lihtne (nt valitsus taastaks surmanuhtluse). 15 minutit – õpilased valmistavad gruppides teemat kasutades sisuvõtteid 10 minutit – mõlemad rühmad esitlevad oma ettevalmistusprotsessi tulemust rõhudes antud peatükis välja toodud nippidele (Mis on tõestuskoorem? Kas sellist poliitikat on kunagi päris elus rakendatud? jne) |
Hindamine | Oluline on, et väitlejad ise tunneksid sisuvõtete kasu ning rakendaksid neid ettevalmistuse. Õpetaja saab hinnata sisuvõtete kasutamise edukust, kui õpilased esitavad enda ettevalmistusprotsessi tulemusi |
90 minutit
Kokkuvõte | Väitlejad mõistavad antud peatükis kirjeldatud sisuvõtete kasutegurit ning oskavad neid enda ettevalmistustes rakendada. Õpilased näevad ettevalmistusprotsessi erinevusi kasutades sisuvõtteid. |
---|---|
Õpieesmärgid | Väitlejad oskavad ettevalmistusprotsessi edukalt läbida lähtudes sisuvõtetest |
Ettevalmsitus | Õpetaja peab olema tuttav siin kajastatud materjaliga ning valima teema, mida ette valmistatakse |
Kirjeldus | 5 minutit – õpetaja jaotab õpilased kaheks grupiks (teema poolt ja vastu) ning tutvustab õpilastele teemat, mida ette valmistatakse 15 minutit – õpilased läbivad ettevalmistusprotsessi gruppides 10 minutit – õpilased esitavad enda ettevalmistusprotsessi tulemused klassis 15 minutit – õpetaja tutvustab antud peatükis kajastatud materjali ja ajaraamistikku 15 minutit – õpilased teevad ettevalmistusprotsessi uuesti läbi samades gruppides ning samal teemal, kuid rakendavad uusi õpituid teadmisi 10 minutti – õpilased esitavad enda ettevalmistusprotsessi tulemused klassis 20 minutit – arutelu õpilaste ja õpetaja vahel (mis läks hästi, mis läks halvasti, kas sisuvõtted aitasid jne), sisuvõtete üle kordamine õpetaja poolt ning tunni kokkuvõte |
Hindamine | Oluline on, et väitlejad tunneksid sisuvõtete kasu ning rakendaksid neid ettevalmistusel. Õpetaja saab hinnata sisuvõtete kasutamise edukust, kui õpilased esitavad enda ettevalmistusprotsessi tulemusi |