Tagasi üles
Avalik esinemine - Eesti Väitlusselts

Avalik esinemine

Kategooria: Harjutuste pank


Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Rolli kohta sisu puudub.

Rolli kohta sisu puudub.

Kas sa seda lugu tead?

  1. Tegemist on avaliku esinemise harjutusega, mida võib teha ilma igasuguse ettevalmistuseta. Iga õpilase ülesanne on rääkida klassile üks lugu (näiteks midagi, mis on nendega või nende sõprade-tuttavatega juhtunud), mida nad usuvad, et enamiku inimestega klassist juhtunud ei ole. Lool peaks olema sissejuhatus, kus tervitatakse ja ennast tutvustatakse, ja lõpetus, kus öeldakse loo moraal – kui see olemas on – ja tänatakse

kuulamast.

  1. Teised õpilased kuulavad lugusid ja teevad endale märkmeid. Tunni lõpus valib igaüks räägitud lugude seast oma kolm lemmikut.
  2. Tunni lõpus saab hääletada enim meeldejäänud kolme loo poolt, pärast hääletust võib meenutada võitnud lugu ja arutada, mis selle juures erilist oli, et see meelde jäi.

Kõne osad

  1. Tutvustage lühidalt kõne osasid esimese peatüki avaliku esinemise osast (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte).
  2. Andke õpilastele situatsioon, kus nad peavad esitama veenva kõne.

Näiteks:

  1. a) koolidirektori kõne lapsevanematele, kes kaaluvad, kas oma last tema kooli panna;
  2. b) tolmuimejamüüja kõne koduperenaiste kogunemisel esinedes;
  3. c) poliitiku kõne valijatega kohtudes.

3) Jagage õpilased viieliikmelistesse rühmadesse nii, et iga rühm saab ühe situatsiooni.

4) Iga rühm peab esitama ühe kõne, kusjuures iga inimene esitab ainult ühe kõne osa:

  • sissejuhatus: tervitatakse, tutvustatakse ennast ja oma kõne peamist mõtet ning kõne ülesehitust;
  • kolm argumenti (igal inimesel üks), mis toetavad kõne peamist mõtet;
  • kokkuvõte, kus tuletatakse meelde kõige olulisem, innustatakse inimesi tegudele ja tänatakse kuulamise eest.

Improkõned

  1. Õpilased kirjutavad igaüks paberile mõne tuntud tsitaadi, aforismi või lihtsalt mõtte. Paberid pannakse ühisesse anumasse (mütsi, karpi vm).
  2. Õpilased tulevad ühekaupa klassi ette, võtavad anumast teema ja saavad 60 sekundit ettevalmistusaega.
  3. Pärast ettevalmistusaega peab õpilane pidama 2–3 minuti pikkuse kõne sellel teemal.

Näpunäited:

  • Improkõne pidamine on küllaltki keeruline tegevus ja seetõttu on mõistlik anda see ülesanne ainult õpilastele, kes on valmis sel moel kõnet pidama.
  • Kindlasti peab ettevalmistusaega kasutama oma mõtete kirja panemiseks, muidu lähevad need kõnet alustades meelest ära.
  • Ettevalmistusaeg on lühike, õpilased ei jõua oma kõnet sõna-sõnalt üles kirjutada, seega tuleb kirja panna ainult mõned märksõnad ja need kõnelemise käigus kõneks arendada. See ei pruugi esimesel korral väga hästi õnnestuda.

Suured sõnameistrid

  1. Jagage õpilastele mõne suure kõnemehe kõned, näiteks raamatust ”Kõned, mis muutsid maailma” (Pegasus 2006).
  2. Paluge neil harjutada oma kõnet ette kandma nii ilmekalt kui võimalik, kasutades žeste, pause, hääletooni jne.
  3. Laske õpilastel ühekaupa põhjendada, mis oli tema või teiste etteloetud kõnede tugevus, mis meeldis ja mis ei meeldinud, ning miks.

Õhupall

  1. Valige välja 3–5 inimest, kes peavad esinema.
  2. Kirjeldage neile situatsiooni: te olete hulk kuulsaid inimesi, kes ei ole veel oma elutööd ära teinud ja lendate õhupalliga mere kohal. Õhupallis on auk ning see jõuab maale kanda ainult ühe inimese. Põhjendage, miks just teie olete inimene, kes peaks teistega võrreldes õhupalli jääma.
  3. Jagage inimestele kätte rollid: kuulsad kultuuritegelased (Mozart, Shakespeare), teadlased (Einstein), poliitikud (Ronald Reagan, John F. Kennedy) jne.
  4. Andke igaühele 3–4 minutit aega rääkida, miks just tema peab õhupallile jääma.
  5. Kui kõik põhjendused on ära kuulatud, saavad kuulajad öelda, kelle nemad pallile jätaksid.

Meeskondlik muinasjutt

Jagage inimesed 3–5-liikmelistesse meeskondadesse. Iga meeskond peab ette kandma ühe üldtuntud muinasjutu nii, et üks inimene tohib korraga öelda ainult ühe sõna. Enne harjutuse algust võib anda meeskonnale kuni minuti aega, et nad saaksid omavahel muinasjutu sisu kiiresti üle rääkida, et kõik teaksid juttu ühtemoodi. Esinedes tuleb seista reas ning igaüks ütleb järjest ühe sõna. Eesmärgiks on püüda lõpetada kõik laused, isegi kui nende sisu läheb jaburaks. Esinemisaega võib piirata kuni viie minutini, selleks ajaks on tavaliselt enam-vähem selge, kas antud rühm suudab muinasjutu sisu arusaadavalt ümber jutustada või mitte. Pärast saab meeskondi omavahel võrrelda ja hääletada kõige enam meeldinud loo poolt.

Sisukas jutt

  1. Kirjutage A4 paberitele palju erinevaid, omavahel täiesti seosetuid sõnu – mida kummalisemaid, seda parem. Ühe paberi peal peaks olema üks sõna ja see peaks olema kirjutatud suurelt ja selgelt, et seda näeks ka kaugemalt lugeda. Võib ka lasta igal õpilasel kirjutada näiteks viis sõna eraldi A4 paberitele.
  2. Kutsuge klassi ette esineja, kes hakkab rääkima mingit lugu, näiteks oma elust. Pärast esimest paari lauset näidatakse talle esimest sõna (nii, et ka ülejäänud klass seda näeb). Kõneleja ülesandeks on siduda sõna järgmise 15 sekundi jooksul oma esitatava looga, pärast mida näidatakse talle uut sõna jne. Esinemine kestab 3–4 minutit.
  3. Pärast esinemist tuleb järgmine esineja. Kui kõik sõnad on läbi saanud, valib publik oma lemmiku.

Pime juhib tumma

  1. Pange kaks õpilast istuma klassi ette, seljad vastakuti. Üks neist saab paberi, kuhu on joonistatud peale hulk erinevaid jooni ja kujundeid – ringe, ruute, kolmnurki jne. Öelge klassi ees istujatele, et neil tuleb kahe peale joonistada kolm pilti, mis peavad olema võimalikult originaali sarnased.
  2. Esimene pilt tuleb joonistada, istudes seljad vastakuti nii, et üks kirjeldab pilti ja teine joonistab, kusjuures joonistaja ei tohi midagi küsida.
  3. Teise pildi joonistamise juures on seljad endiselt vastakuti, aga joonistaja võib nüüd küsimusi küsida.
  4. Kolmanda pildi juures võivad õpilased keerata näod vastamisi ja omavahel rääkida nii palju kui vaja, aga kirjeldaja ei või endiselt joonistatavat pilti vaadata ega originaali joonistajale näidata.
  5. Pärast harjutuse lõppu võib arutada, kui tähtis roll on tagasisidel ülesande täitmise/suhtlemise juures.

Telefon

Tegemist on variatsiooniga kõigile tuttavast telefoni lastemängust – kõik toimub avalikult.

  1. Valige välja kümme inimest, kes lähevad ukse taha ja hakkavad sealt ühekaupa sisse tulema.
  2. Lugege esimesele sissetulijale ajalehest ette 2–3 lõiku mõnest uudisest ja andke ülesanne anda informatsioon võimalikult täpselt järgmisele tulijale edasi. Kui kuulaja on info saanud, kutsutakse ukse tagant uus õpilane, kes peab pärast jutu kuulmist selle omakorda järgmisele tulijale esitama.
  3. Pärast harjutuse lõppu saab arutada järgmiste teemade üle:
  • suuline kõne on halb info edastamise vahend, palju teksti läheb kaotsi, seepärast tuleb kõneledes asju alati mitu korda korrata.
  • eriti halb on suuline kõne kirjalikuks tarbimiseks mõeldud teksti (ajaleheuudis) edasiandmiseks.
  • millised olid edukaimad strateegiad keerulise mõtte edasiandmiseks?