Esimene valitsus
Kategooria: Ülikooliväitlus
Esimene valitsus (1V) on Briti Parlamentaarse väitlusformaadi positsioon, mille kõnelejad räägivad väitluses esimesena. Esimese valitsuse peamised eesmärgid on seada üles väitlus, esitada teemat toetavad argumendid ning vastata esimesele opositsioonile. 1V peab voorus teemat jaatama ehk nõustuma teemas toodud väitega. Näiteks teemas “Valitsus legaliseeriks organite müügi” peab 1V tegema kaasuse, mis toetab organite müügi seadustamist.
Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:
Esimene valitsus peab seadma üles ausa väitluse – voorus järgnev väitlus peaks alati käima esimese valitsuse definitsiooni ja plaani kohta. Teema defineerimisel ei tohi teemat liialt kitsendada ega laiendada. Kui just teemas muudmoodi kirjas ei ole, ei tohi seada teemat näiteks ainult ühte riiki (nt legaliseerime organite müügi ainult Eestis). Enamus väitlusteemade eeldus on, et see toimub funktsioneerivas demokraatlikus riigis, kui teema muudmoodi seda ei täpsusta.
Lisaks asukohale ei tohi ka teemat teha kitsamaks või laiemaks, kui ta on. Näiteks ei ole aus organite müügi teemas öelda, et väitlus käib ainult neerude müügist. Samuti ei saa ka teha plaani, mis lisab teemale palju juurde – näiteks ei saa samal ajal legaliseerida organite müüki ja teha organite annetamist ebaseaduslikuks. Siiski on lubatud võtta teemast välja väga ekstreemsed näited või anomaaliad. Näiteks teemas “Valitsus keelustaks iluoperatsioonid” on lubatud defineerida teemat nii, et iluoperatsioonid jäävad kättesaadavaks neile, kellel on põletusarmid või muu meditsiiniline vajadus.
Väitluse ülesseadmine, definitsioonid ja plaan tuleb esitada esimese kõnes ehk peaministri kõnes, et kõik teised tiimid saaksid ausalt väidelda. Esimese opositsiooni esimesel kõnelejal on õigus esitada küsimusi või kahtlusi 1V plaani kohta, millele saab 1V teises kõnes vastata.
Oluline on aga ära märkida, et igas teemas ei ole tarvis või isegi võimalik teha detailset plaani, kuidas midagi juhtub. Nii on tihti teemades, mis algavad sõnadega “Valitsus usub, et….”, kus väideldakse väite õigsuse üle.
Esimese valitsuse esimene kõneleja peab lisaks väitluse ülesseadmisele esitama ka ettevalmistusajal mõeldud argumente. Teise kõneleja ülesanne on vastata esimese opositsiooni argumentidele, tegeleda vastaspoole ümberlüketega oma argumentidele ning soovi korral võib esitada ka uusi argumente, mida esimeses kõnes ei olnud.
Esimene valitsus saab teha vahemärkuseid ainult vastaspoole tiimidel, st. esimesele ja teisele opositsioonile.
Edasijõudnule
Selleks, et väitlust esimesest valitsusest võita, on vaja teha võimalikult tugev kaasus, mis püsib tugevana väitluse lõpuni. Kuna 1V ei saa ühegi kõnega vastata teises lauapooles toodud argumentidele, tuleb kasuks mõelda vastaspoole parimatele argumentidele juba ettevalmistusajal, et enda kaasus püsiks oluline ka uute argumentide esitamisel.
Hea viis teise lauapoole tiimidest parem olemiseks on vahemärkuste efektiivne ärakasutamine. Seda nii enda kõnedes, võttes võimalusel vastu vahemärkusi just teiselt opositsioonilt, kui ka hiljem väitluses, pakkudes hästi läbimõeldud vahemärkusi teistele tiimidele.
Väitluses on argumentide hulgast alati tähtsam argumentide kvaliteet, ent esimeses valitsuses on mõistlik mõelda ka sellele, kuidas võita teist valitsust. Selleks on kasulik teha võimalikult palju erinevaid argumente, et jätta teisele valitsusele võimalikult vähe materjali. Küll aga peab sealjuures ettevaatlik olema, et ei peaks tegema kompromissi argumentide hulga ja tugevuse vahel.
Erinevalt keskkoolide formaadist ei ole BP-formaadis nõuet, et teine kõneleja tooks uue argumendi. Mõistlik on panna kõik ettevalmistuasajal tulnud head mõtted esimesse kõnesse.
BP-formaadis on vaja ka võita valitsuse poole teist tiimi, seega on kasulik argumente tehes juba ära seletada, miks need argumendid on kõige tähtsamad või väitlust võitvad. See muudab teise valitsuse töö veelgi raskemaks.
MM-treeneri nipinurk
Kui väitlus nõuab detailsemat plaani või ülesehitust, on kasulik kohe esimese kõne alguses küsida ruumist, ega kellelgi täpsustusi pole plaani kohta küsida. Kui selliseid vahemärkusi on, on need alati mõistlik vastu võtta, et väitlus võimalikult selge oleks.
Individuaalsed harjutused
- Leia hea teema (vanad Eesti meistrivõistlused või välisturniiride teemad), valmista teemat 15 minutit üksinda ette, ja siis esita esimene kõne nagu oleksid väitlused. Eriti tõhusaks trenniks filmi end kõne tegemas, vaata kõne järgi ning esita kõne uuesti, parandades need vead, mis sa enne tähele panid.
- Leia teema ning kuluta ettevalmistusajast umbes kaks esimest minutit, et mõelda opositsiooni kaasusele. Kui kaks minutit on läbi, hakka tegema esimese valitsuse kaasust nii, et sa hoiad meeles, mida sa vastaspoole jaoks mõtlesid. Nii on kõige lihtsam jõuda küsimuseni “Mida ma pean tõestama, et seda väitlust võita?” kui sa tead ette, mida esimene opositsioon räägib ja milliseid sinu punkte kahtluse alla seab.
Viited lisamaterjalidele
Vaata lisamaterjale esimese opositsiooni all!
Töötuba väitluste defineerimisest ja plaanidest (inglise k. Mubarrat Wassey 2020): https://www.youtube.com/watch?v=x2mE1tYxm_0
Töötuba esimestest kõnedest (inglise k. MDU 2020): https://www.youtube.com/watch?v=pXkpwMQbMKo&t=8s
Töötuba: peaministri kõned (inglise k. Noam Dahan 2020): https://www.youtube.com/watch?v=j372wI-J4zI
Töötuba: kuidas võita esimesest valitsusest (inglise k. Sharmila Parmanand 2017): https://www.youtube.com/watch?v=YQMRmFJD3HE&t=155s
Hinnates 1V kaasust ja väitluse ülessehitust, peaks seda tegema sama definitsiooni järgi nagu 1V ütles, kui seda just ei ole ausalt Eitusest kahtluse alla seatud.
Hinnates esimest valitsus võrreldes teiste tiimidega, on oluline meeles pidada, et 1V ei saa ühegi kõnega teise lauapoole tiimidele vastata. See aga ei tähenda, et 1V peaks kohe kaotama. Tiimide panuseid väitlusesse peaks hindama võrdluses teiste tiimide panusega. Näiteks isegi kui teine valitsus tõi kolm uut argumenti, siis see ei tähenda, et need on tugevamad või olulisemad argumendid kui 1V omad. Samuti võib näiteks teine opositsioon teha palju ümberlükkeid 1V kaasusele, ent suurem osa 1V kaasusest on ikka tugevam kui teise opositsiooni materjal. Igat võrdlust teiste tiimidega peaks vaatama eraldi, st. et ei tohiks võrrelda tervet valitsust terve opositsiooniga jne.
Lisaks saab arvesse võtta vahemärkuste kasutamist. Näiteks kui teine opositsioon ei võtnud vastu ühtegi esimese valitsuse vähemärkust (ja neid pakuti piisavalt) tuleb see pigem kahjuks teisele opositsioonile.
Tagasisides peaks alati tegema selge võrdluse, võttes arvesse ja vajadusel viidates eelnimetatud punktidele, kuidas esimene valitsus võitis teisi või kaotas teistele positsioonidele. Eraldi võrdlus peaks olemas olema iga positsiooniga: tihti esimene võrdlus on 1V ja 1O vahel, siis 1V ja 2V ning 1V ja 2O võrdlus on tihtipeale (kuid mitte alati) tagasiside üks viimastest võrdlustest.
Juhised juhendajale
Esimest valitsus õpetades on kõige tähtsam, et õpilased saavad aru, mida esimene valitsus kummaski kõnes tegema peab. Esimene valitsus on kõige rohkem sarnane lihtsalt ühel teemal kõne tegemisega, seega peaks olema rõhk sellel, kuidas väitlust üles ehitada. Kasuks tuleb hea arusaamine argumenteerimisest ja ümberlükkamisest, et õpilased peaksid sellele vähem keskenduma.
Kõige lihtsam on esimest valitsust õppida katsetades, väideldes Tihtipeale kardetakse just esimese valitsuse rolli, sest peab esimesena kõnelema ja esimesena tarku argumente esitama. Sellest hirmust on kõige lihtsam üle saada esimesi kõnesid harjutades. Lisaks tuleb kasuks koos teemade läbi arutamine, et õpilased tunneksid kõnede tegemisel end kindlamalt.
Erinevalt keskkoolide formaadist on esimese valitsuse teise kõne rõhk just ümberlüketel. Õpilasi peaks suunama pigem kõiki tugevaid argumente tegema esimese kõnes ning rõhuma teises ümberlüketele, vajadusel täites esimese kõne analüüsiauke. Eriti juhul, kui algajatel väitlejatel on raskusi paljude argumentide leidmisega, on tarvis meelde tuletada, et teine kõneleja ei pea alati uut materjali esitama ja argumente ei ole tarvis kahe kõne peale jaotada.
Grupiharjutused
Moodustage võistkonnad (kas terve BP-väitlus või mitu esimest lauapoolt ehk ainult esimene valitsus ja esimene opositsioon). Juhendaja annab teema ning paneb ettevalmistusaja käima. Kui esimesed viis minutit läbi on, vahetab juhendaja võistkondade pooled nii, et esimesest valitsusest saab esimene opositsioon ja esimesest opositsioonist esimene valitsus jne. Seejärel saavad võistkonnad uuesti 15 minutit ettevalmistusaega ning meeldetuletuse kasutada ära vastaspoolel ettevalmistatud materjali, et parem kaasus teha. Sellele võib järgneda väitlus, aga võib jääda ka lihtsalt kaasuse ettevalmistamise harjutuseks.
Näidistunnikava
45 minutit
| Kokkuvõte | Väitlejate esimene tutvumine BP-formaadi esimese valitsuse ja esimese opositsiooni positsioonidega. |
|---|---|
| Õpieesmärgid | Õpilased teavad, mis on esimese valitsuse ja esimese opositsiooni ülesanded ja kohustused väitluses ning kuidas neid täita. |
| Ettevalmistus | Õpetaja ja õpilased peaksid olema tuttavad argumenteerimise ja ümberlükkamisega, ideaalis ka vahemärkustega. On olemas teadmised ja arusaam, mis on BP-formaat. Õpetaja peab olema tuttav esimese valitsuse ja esimese opositsiooni peatükkides toodud materjaliga ning valima väitlusteema. |
| Kirjeldus | 15 minutit – õpetaja tutvustab esimese valitsuse ja esimese opositsiooni reegleid ja ülesandeid. 15 minutit – õpilased jaotatakse kaheks grupiks: valitsuse ja opositsiooni grupid. Õpilased valmistavad iseseisvalt ette kas esimese valitsuse või esimese opositsiooni kaasuse ja kõne. 15 minutit – õpilased jagatakse paaridesse, kus üks õpilane esitab esimese valitsuse esimese kõne ja teine õpilane vastab sellele esimese opositsiooni esimeses kõnes. Õpilased püüavad anda üksteise kõnedele tagasisidet. |
| Hindamine | Õpilased saavad aru, mis on mõlema positsiooni unikaalsed ülesanded ning kuidas neid täita. |
| Lisamaterjalid | Antud peatükkide slaidid ja videod. |
90 minutit
| Kokkuvõte | Väitlejate tutvumine esimese valitsuse ja esimese opositsiooniga läbi väitluse rõhuga formaadil, mitte individuaalsel argumentide mõtlemise oskusel |
|---|---|
| Õpieesmärgid | Õpilased teavad, mis on esimese valitsuse ja esimese opositsiooni ülesanded ja kohustused väitluses ning kuidas neid täita |
| Ettevalmistus | Õpetaja ja õpilased peaksid olema tuttavad argumenteerimise ja ümberlükkamisega, ideaalis ka vahemärkustega. On olemas teadmised ja arusaam, mis on BP-formaat. Õpetaja peab olema tuttav esimese valitsuse ja esimese opositsiooni peatükkides toodud materjaliga ning valima teema, millel õpilased väitlema hakkavad. |
| Kirjeldus | 15 minutit – õpetaja tutvustab esimese valitsuse ja esimese opositsiooni reegleid ja ülesandeid. 15 minutit – õpilased arutavad koos õpetajaga läbi ühe teema valitsuse poole peamised argumendid ja plaanivõimalused, sh käies üle mõistlikud ja ebamõistlikud plaanid. 15 minutit – õpilased arutavad koos õpetajaga läbi sama teema opositsiooni peamised argumendid ja lähenemisvõimalused. 15 minutit – õpilased jaotatakse kahestesse võistkondadesse kas valitsuse või opositsiooni poolel. Võistkonnad valmistavad ette kaasuse ja kõned enne läbi arutatud teemal. 30 minutit – esimese lauapoole väitlus, milele järgneb tagasiside. Kui on võimalik, siis võivad toimuda mitu väitlust korraga, kus osad õpilased on n-ö kohtunikurollis. Kui paralleelsete väitluste võimalus puudub, annavad väitluses mitte-osalevad õpilased väitlejatele tagasisidet. |
| Hindamine | Õpilased saavad aru, mis on mõlema positsiooni unikaalsed ülesanded ning kuidas neid täita |
| Lisamaterjalid | Peatükkide slaidid ja videod |
Viited lisamaterjalidele
Töötuba väitluste defineerimisest ja plaanidest (inglise k. Mubarrat Wassey 2020): https://www.youtube.com/watch?v=x2mE1tYxm_0
Vaata lisamaterjale esimese opositsiooni all!
Töötuba esimestest kõnedest (inglise k. MDU 2020): https://www.youtube.com/watch?v=pXkpwMQbMKo&t=8s
Töötuba: peaministri kõned (inglise k. Noam Dahan 2020): https://www.youtube.com/watch?v=j372wI-J4zI
Töötuba: kuidas võita esimesest valitsusest (inglise k. Sharmila Parmanand 2017): https://www.youtube.com/watch?v=YQMRmFJD3HE&t=155s
Laadi alla