Kaasus
Kategooria: Ülikooliväitlus
Väitluskaasus on enne väitlust ettevalmistatud materjal, mis toetab seda seisukohta, mida võistkond peab väitluses kaitsma. Tugev kaasus sisaldab endas kõiki seisukohta kaitsmiseks vajalikke elemente: väideldavat küsimust täpsustavaid definitsioone, plaani, argumente ja ümberlükkeid. Jaatava kaasuse eesmärk on tõestada, et teema on tõene. Eitava kaasuse eesmärk on tõestada, et teema ei ole tõene.
Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:
Sissejuhatus
Hea kaasus algab tabava sissejuhatava lausega, mis haarab koheselt publiku ja kohtuniku tähelepanu ja paneb neid hoolima sellest, mida kõneleja edasi räägib. See sissejuhatav lause ei tohiks võtta üle 30 sekundi, mistõttu on kasulik see eelnevalt valmis kirjutada.
Kui kohtunik on tugevast sissejuhatusest kaasa haaratud, peab kõneleja nii endale kui ka kaasväitlejatele selgeks tegema, mille üle väideldakse. Mõned väitlusteemad võivad sisaldada mitmeti mõistetavaid sõnu või vähem tuntud termineid. Näiteks võib võtta teema “Valitsus peaks legaliseerima kerged narkootikumid”. Selleks, et vältida segadust, peaks Jaatus alustama kaasust kergete narkootikumide defineerimisega. Defineerimine on mõne ebaselge sõna või väljendi selgitamine. Näiteks selles teemas peaks defineerima, mis ained on kerged narkootikumid ja millised mitte. Kui teemas olevad mõisted on üldmõistetavad, siis puudub defineerimise vajadus.
Ideaalses olukorras Eitus nõustub definitsiooniga ja liigutakse edasi argumentide juurde. Juhul kui Eitus leiab, et Jaatus on pakkunud välja vale definitsiooni, võib Eituse esimene kõneleja seda vaidlustada. Näiteks, kui ülaltoodud kergete narkootikumide teemas otsustab Jaatus defineerida kerged narkootikumid kui kohvi ja šokolaadi, võib Eitus julgelt öelda, et tegu on ebaausa definitsiooniga, mis ei võimalda Eitusel pakkuda mõistlikke argumente. Sellist ebaausat või teemale sobimatut definitsiooni nimetatakse oravaks. Erinevalt oravast, võimaldab hea definitsioon vältida segadust ja kõigil osalejatel mõista teemat ühtselt.
Kui väitluse definitsioonid on paigas, peab kõneleja sätestama selle väitluse probleemi. Plaaniväitluses on probleem ühiskonna mingi viga, mille lahendamiseks otsustab Jaatus toetada teemas ettenähtud ühiskondlikku muutust. Väärtusteemas on probleem peamine küsimus, mille üle väitlus käib. Probleemi tõestamiseks on kasulik lisada fakte ja statistikat; kohtunik peab uskuma, et olukord on päriselt ohtlik ning Jaatuse pakutud lahendus on absoluutselt vajalik. Eitus võib omakorda vaidlustada probleemi tõsidust või väita, et probleemi polegi olemas.
Mõnes kaasuses on vajalik ka plaan. Mõned väitlusteemad on sõnastatud nii, et väitlejatele ei ole kohe selge, kuidas peaks Jaatus oma eesmärki saavutama. Plaan koosneb meetmetest, mida tiim kavatseb ette võtta, et oma eesmärki sätestada. Näiteks võib võtta teema “Eesti peaks taristu arendamiseks laenu võtma”. Taolist väitlust on raske pidada, kui Jaatus ei täpsusta, mida nad arvavad, et valitsus peaks tegema. Kui palju laenu on vaja võtta? Kus, millist ja kui palju taristut on vaja arendada? Hea plaan on selge ja konkreetne. See annab väitlejatele piisavalt informatsiooni, et väitlus oleks selge ja ladus.
Sisu
Kaasuse sissejuhatus on vajalik selleks, et kõik väitlejad mõistaksid, mille üle väitlus käib. Väitluse tuumaks on mõlema tiimi argumendid. Iga argument on eraldiseisev mõte, mis tõestab, et argumenti esitava tiimi pool on tõene. Argument koosneb neljast lülist: väide, seletus, tõestus, järeldus. Selle kohta saab lugeda lähemalt argumendi kohta käivast peatükist.
Tugevas kaasuses on rohkem kui üks argument. KK formaadis oodatakse, et iga tiim esitab vähemalt kolm argumenti. BP formaadis on reeglid vähem ranged, kuid harva on võimalik võita väitlust vaid ühe argumendiga. Sellepärast on tähtis, et kaasus mõtestab lahti mitu väidet. Näiteks võib võtta teema “Organite müük peaks olema lubatud”. Selles teemas võiks üks tiim teha argumendi organite kiiremast kättesaamisest, argumendi inimese õigusest oma kehale ja argumendi mustast turust. Igaüks neist argumentidest peaks olema lahti seletatud: väide, millele järgnevad seletus, tõestus ja järeldus.
Ettevalmistus ümberlüketeks
Ülaltoodud osa kaasusest on täielikult väitlustiimi kontrolli all. Kõnelejad valmistavad ette oma definitsiooni, plaani ja argumendid ning seejärel esitavad need. Väitlus aga ei piirdu ainult ühe tiimi esitatud mõtetega. Vastastiim kindlasti ründab kõnelejate argumente ja toob välja enda omad. Ettevalmistusajal tuleks mõelda läbi vastaste võimalikud vastused ja valmistada ette ümberlükked. Vastavalt ettevalmistusaja pikkusele võib see tähendada nii kõigi võimalike vastaste argumentide läbi mõtlemist kui ka lihtsalt peamiste kaalutluskohtade vastuste välja mõtlemist.
Esiteks peab väitlustiim mõtlema sellele, kuidas vastastiim vastab nende argumentidele. Ükski argument ei ole ideaalne ja tavaliselt on argumentide nõrgad kohad aimatavad. Kas argumentides on loogikavigu? Kas leidub kuskilt tõestust, mis näitab, et argument päriselus ei toimi? Kas mõnele argumendile on mõni tugev vastuargument? Kui argumendil on nõrkus, siis on suur võimalus, et vastastiim ründab seda. Selliseks olukorraks on vaja ette valmistada argumentide taastugevdus (rebuilding). Taastugevdus on argumentide taastamine peale vastastiimi rünnakut. Paljud reageeringud on aimatavad ja seega on võimalik neile ette mõelda ka vastus. Näiteks võib ette võtta organite müügi teemas argumendi lühematest järjekordadest organite siirdamisele. Eitus võib välja pakkuda alternatiivse plaani, mis samuti lühendaks järjekordi. Eitus võib vaidlustada seda, kui paljud inimesed on valmis ka raha eest oma organeid ära andma. Tugevad tiimid kirjutavad sellised oodatud rünnakud oma kaasusesse ja leiavad neile vastused.
Lisaks omaenda kaasuse taastugevdusele peab iga tiim olema valmis ümber lükkama vastastiimi kaasust. Ettevalmistamise ajal peaks tiim mõtlema sellele, milliseid argumente vastastiim tõenäoliselt teeb ja milliseid näiteid kasutab. Kuidas kavatseb vastastiim väitlust võita? Tugevad väitlustiimid kirjutavad kõik vastastiimi võimalikud argumendid ja näited välja ning mõtlevad neile vastused. Hea ümberlüke vastab küsimusele „Miks see vastastiimi mõte on vale?“. Võimaluse korral peaks ümberlüke koosnema samadest lülidest, millest tugev argument: väide, seletus, tõestus, järeldus.
Kaasuse vormistus
Kaasus on väitluse tähtsaim dokument. See on spikker, mida kõik tiimi liikmed kasutavad nii enne oma kõnet kui ka kõne ajal. Seega peaks valmis kaasus olema selge, korralik ja struktureeritud. Igal argumendil peab olema pealkiri ja selgelt eristatavad näited. Ümberlükked ja taastugevdus peaksid olema kergesti leitavad, et väitluse ajal ei peaks kõnelejad uppuma paberilehtedesse. Mõned tabavamad laused — näiteks meeldejääv sissejuhatus või kokkuvõte — võiksid olla sõna-sõnalt välja kirjutatud.
MM-treeneri nipinurk
Kaasust kirjutades on kasulik märgistada kaasuse erinevad elemendid erineva värviga: näiteks näited kollasega, ümberlükked roosaga ja ebaselged/täpsustust vajavad kohad punasega. Sellised märgistused aitavad kiiresti märgata, kui midagi on puudu või valesti. Tugevas kaasuses peaks olema ohtralt kollast ja roosat.
Edasijõudnule
Oma väitlustee alguses õpivad väitlejad, kuidas luua argumente ja panna need kokku kaasuseks. Ent tihtipeale on kaasus vaid alguspunkt: väitluses argumendid muutuvad, nõrgenevad, tugevnevad või kaovad täielikult. Kõik argumendid ei ole võrdsed. Mõni argument võib üksi olla piisavalt tugev, et võita väitluse. Mõned argumendid võivad olla nii nõrgad, et nende peale ei ole mõtet aega raisata. Edasijõudnud väitlejad oskavad kiiresti ära tabada, kus on väitluse tuum, mida peab rõhutama ja mida võib ignoreerida.
Selleks, et leida väitluse tuum, on vaja enne väitlust välja selgitada mõlema tiimi tõestuskoormad. Iga tiimi tõestuskoorem on minimaalne, mida see tiim peab tõestama, et võita. Tõestuskoorma leidmine võimaldab tiimil kiiresti mõista, mis on tähtis ja mille peale ei peaks aega raiskama. Näiteks võib võtta teema “Meedia ei peaks kajastama poliitikute eraelu”. Mis on minimaalne, mida Jaatus peab tõestama, et võita? Selle teema puhul on mõistlik, kui Jaatus tõestab, et meedia pidev jälgimine võtab ära poliitikute privaatsuse ning see privaatsus on tähtsam väärtus kui mingisugused kasud, mis ühiskond taolisest meediakajastusest saab. Sellest saab tiim välja mõelda vähemalt kaks argumenti: üks õigusest privaatsusele ja teine sellest, kuidas poliitikute eraelu kajastus ei ole ühiskonnale kasulik. Need argumendid peaksid olema Jaatuse kõige tähtsam ressurss: neid on vaja esitada hästi ja pidevalt kaitsta vastaste rünnakute eest.
Tugevad tiimid mõtlevad enne väitlust ka sellele, mis on vastastiimi tõestuskoorem. Juhul kui väitlustiim teab ette, mida vastastiim peab võitmiseks tõestama, on palju lihtsam vastastiimi rünnata. Võtame ette taaskord teema poliitikute eraelu kajastusest. Eitus tahab tõestada, et meedia peaks kajastama poliitikute eraelu. Eituse tõestuskoorem selles väitluses on näidata, et poliitikute eraelu kajastamine on mingil moel demokraatia toimimiseks hädavajalik. Just selle hädavajalikkuse tõestamine on Eituse peamine ülesanne. See tähendab, et Jaatuse ümberlükked peaksid eelkõige ründama seda Eituse kaasuse lüli.
Lisaks tõestuskoormale on kasulik enne väitlust välja mõelda, mis on konkreetse väitluse kriteerium. Väitluse kriteerium on mingisugune ühine eesmärk, mille poole mõlemad tiimid pürgivad. See tiim, kes saavutab ühise eesmärgi, võidab. Kohtunik hindab mõlemat tiimi vastavalt sellele, kas nad suudavad eesmärgini jõuda. Sellest ühisest eesmärgist saab verstapost, mille järgi tiime võrrelda. Kumb jõudis eesmärgile lähemale? Kumb rääkis ühise eesmärgiga kõige selgemini seonduvat juttu? Näiteks võib võtta teema „valitsus peaks kehtestama parlamendis 50% sookvoodid“. Taolise teema puhul on mõlemad tiimid nõus, et naiste õigusi peaks edendama. Küsimus on selles, kas sookvoodid saavutavad seda eesmärki või on hoopis naistele kahjulikud. Seega on selle väitluse kriteerium vastus küsimusele: kumb tiim tõestab, et naiste olukord paraneb? Selline kriteerium kitsendab väitluse piire. Kui mõlemad tiimid nõustuvad, et väitlus käib naiste õiguste edendamisest, siis tiimid keskenduvad vastavalt ainult selle eesmärgiga haakuvatele argumentidele.
Iga kriteerium on vaidlustatav. Tiimid ei pruugi nõustuda teineteise pakutud kriteeriumiga. Mõni kriteerium võib anda eelise ühele tiimile, mistõttu teise tiimi huvides on pakkuda välja teistsugune kriteerium. Ülalmainitud sookvootide teemas võib Eitus vaidlustada seda, et naiste õiguste edendamine peaks olema väitluse eesmärk. Eitus võib öelda, et nemad pürgivad hoopis kõikide valijate olukorra edendamise poole, olenemata soost. Mõnes väitluses ei tekigi selget arusaama sellest, kus on väitluse tuum ja mida peab tõestama, et see tuum enda poolele krabada.
Kriteeriumi seadmine ja kaitsmine on tihti osa väitluse raamistamisest. Raamistamine on väitluse piiride ja prioriteetide sätestamine. See vastab küsimusele: „mille üle see väitlus tegelikult käib?“ Raamistamine toimub väitluse käigus loomulikult, tihtipeale kõnelejatele märkamatul moel. Igas väitluses jäävad mõned argumendid peale ja teised ununevad ära. Mõne tiimi probleemipüstitus jääb väitluse viimase minutini tähtsaks, samal ajal kui kellegi teise oma jääb unarusse. Väitluse käigus võivad väitluse rõhk ja argumentide suhteline tähtsus muutuda.
Tugevad tiimid oskavad raamistada väitlust tahtlikult ja strateegiliselt. Nad nihutavad väitluse keset sinna, kus nende kaasus on tugevam. Argumentide sisu ei pruugi muutuda, kuid muutub see kuidas kohtunik neid kuuleb, kaalub ja tõlgendab. Õige väitluse raamistus on nagu koduväljakul jalgpalli mängimine – see teeb võistluse mugavamaks, kodusemaks, tuttavamaks, samal ajal, kui vastastiim peab väitlema võõras keskkonnas.
Õige kriteeriumi sätestamine on üks viis, kuidas raamistada väitlus enda tiimi kasuks. Näiteks võib võtta teema „organite müük peaks olema lubatud“. Selles teemas Jaatus teab, et Eitusel on tugev argument vaeste inimeste ekspluateerimisest: kui organite müük tehakse legaalseks, siis paljud vaesed inimesed peavad olude sunnil tegema endale kahjuliku otsuse. Ent Jaatusel on ka enda tugev argument sellest, kuidas organite müügi legaliseerimine päästab elusid, sest suurendab siirdeks sobilike organite kättesaadavust. Lühidalt, Jaatus päästab elusid ja Eitus päästab vaeseid inimesi ekspluateerivast olukorrast. Sellises olukorras on Jaatuse huvides sätestada väitluse kriteeriumiks elude päästmine. Jaatus saab esitleda statistikat sellest, kui palju inimesi igapäevaselt sureb, sest neil puudub ligipääs organitele. Kui Jaatus suudab kohtunikku veenda, et inimeste elude päästmine on väitluses tähtsaim, siis Eituse argument vaeste ekspluateerimisest on ühtäkki palju nõrgem. Selles olukorras raamistamine ei muutnud argumentide sisu, vaid nende kaalu. Eituse argument vaeste inimeste ekspluateerimisest võib olla jätkuvalt tõsi, aga kohtuniku jaoks ei ole see enam nii tähtis.
MM-treeneri nipinurk
Väitluse raamistamisel on väga tähtis mõlema tiimi sõnakasutus. See, mis sõnade ja tooniga tiim enda argumente kirjeldab, mõjutab seda, kuidas kohtunik neid argumente kuuleb. Näiteks võib võtta väitluse terrorismi teemal. Väitlustiim A nimetab mingit organisatsiooni terroristideks, tiim B vabadusvõitlejateks. Mõlemal puhul on tegu kallutatud terminiga, mis mõjutab seda, kuidas kuulaja organisatsiooni suhtub. Juhul, kui tiim A hakkab keset väitlust kogemata nimetama terroriste vabadusvõitlejateks, siis nende argumendid kõlavad vähem veenvamana, sest nad on üle võtnud vastastiimi poole kallutatud sõnavara. Seega, tugevad tiimid jälgivad alati enda sõnakasutust ega kasuta vastastiimi sõnavara.
Rolli kohta sisu puudub.
Näidistunnikava
45 minutit
Kokkuvõte | Väitlejate esimene tutvus kaasuste loomisega |
---|---|
Õpieesmärgid | Õpilased teavad, millest koosneb kaasus ja oskavad ise väitlusteks ette valmistada. |
Ettevalmistus | Õpetaja peab olema tuttav siin kajastatud materjaliga |
Kirjeldus | 15 minutit – õpetaja tutvustab kaasuse elemente. 8 minutit – õpetaja laseb väitlejatel kuulata ühe näidisväitluse esimest kõnet ja palub õpilastel kirja panna kaasuse malli kõik kaasuse elemendid, mida kõnes kuulevad. 7 minutit – õpetaja ja õpilased kirjutavad koos tahvlile Jaatuse kaasuse kondikava, kus on olemas kõik kõnes esinenud elemendid. Juhul, kui mõni element on puudu, võivad õpilased pakkuda variante, mis see võiks olla 12 minutit - õpetaja moodustab väitlejatest kolmesed tiimid. Iga tiim valmistab ette sama teema Eituse kaasuse kondikava. Õpilased peaksid märkima, millist näidet oleks nende argumentidesse vaja, et argumendid oleksid veenvad. 6 minutit – õpilased täidavad tahvlile Eituse kaasuse maketi. |
Hindamine | Oluline on, et väitlejad ise tunneksid, et saavad aru, milline näeb välja korralik kaasus. |
Lisamaterjalid | Selle peatüki juurde lisatud slaidid ja kaasuse mall |
90 minutit
Kokkuvõte | Kaasuse kirjutamise harjutamine |
---|---|
Õpieesmärgid | Õpilased oskavad kaasust ette valmistada ja tõestust otsida |
Ettevalmistus | Õpetaja peaks olema tuttav siin kajastatud materjaliga ning valima teema, mida õpilased hakkavad lahkama. Teema võiks olla selline, mis võimaldab õpilastel ise internetist lisainfot ja tõestust otsida. Mõned teemasoovitused: “Valitsus peaks keelustama usukoolid” “Meedia ei peaks kajastama poliitikute eraelu” “Valitsus usub, et Facebook on toonud rohkem kahju kui kasu” “Valitsus ei peaks olümpiamänge riikides, mis rikuvad inimõigusi” |
Kirjeldus | 15 minutit – õpetaja tutvustab kaasuse elemente. 8 minutit – õpetaja laseb väitlejatel kuulata ühe näidisväitluse esimest kõnet ja palub õpilastel kirja panna kaasuse malli kõik kaasuse elemendid, mida kõnes kuulevad. 10 minutit – õpetaja ja õpilased kirjutavad koos tahvlile Jaatuse kaasuse kondikava, kus on olemas kõik kõnes esinenud elemendid. Juhul, kui mõni element on puudu, võivad õpilased pakkuda variante, mis see võiks olla. 40 minutit – õpetaja jagab õpilased kolmesteks gruppideks, jaotab nad Eitusteks ja Jaatusteks ning palub neil ette valmistada uue teema kaasuse. Õpilased peaksid kasutama internetti ja muid allikaid, et leida näiteid ja statistikat oma argumentide tõestamiseks. 17 minutit – õpetaja ja õpilased kirjutavad koos tahvlile mõlema tiimi kaasuse kondikava (koos näidetega). Õpilased võivad alustada argumentidega ja kui need on paigas, nad võivad pakkuda välja ümberlükkeid või taastugevdust. |
Hindamine | Õpetaja peaks jälgima, kas õpilased oskavad jaotada oma mõtted selgelt struktureeritud argumentidesse. Õpilased võiksid kasutada võimalust otsida internetist asjakohaseid näiteid, mis teevad nende argumente tugevamaks. |
Lisamaterjalid | Selle peatüki juurde lisatud slaidid ja videod |