Tagasi üles
Teine opositsioon - Eesti Väitlusselts

Teine opositsioon

Kategooria: Ülikooliväitlus


Teine opositsioon (2O) on teine eitava poole tiim, kes saab oma argumente esitada neljandana – viimasena. Teise opositsiooni eesmärk on tuua uusi eitava poole argumente, mis on paremad kui esimese opositsiooni analüüs, ent ei lähe esimese opositsiooniga vastuollu.

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Enda argumente tehes on oluline silmas pidada, et analüüs ei läheks vastuollu esimese opositsiooni analüüsiga. Seda, mida tähendab vastuollu minemine, saab pikemalt lugeda teise valitsuse peatükist. Sarnaselt teise valitsusega peaks teinegi opositsioon nõustuma esimese lauapoole definitsioonidega, kui need just väitlust ebaausaks või väideldamatuks ei tee.

Uueks analüüsiks, mida teine opositsioon tegema peab, võivad kvalifitseeruda nii uued argumendid, paremad seletused kui ka uued ümberlükked valitsuse argumentidele, mida esimene opositsioon ei teinud. 

Teise opositsiooni esimene kõneleja peab lisaks uuele analüüsile vastama teise valitsuse argumentidele. Võib esitada ka uusi vastuseid esimesele valitsusele, ent põhirõhk peaks olema teise valitsuse ümberlükkamisel ja laienduse esitamisel. Kui 2O esimene kõneleja ei lükka ümber teise valitsuse argumente, saab teise valitsuse viimane kõneleja sellele tähelepanu juhtida ja kohtunikule näidata, et 2O-l ei olnud teise valitsuse laiendusele vastuseid. Vastuste toomine ainult teises 2O kõnes muudab väitlust ka ebavõrdsemaks teise valitsuse suhtes, kuna neil ei ole võimalust sellele vastata.

2O teise kõneleja ülesanne on võtta väitlus kokku ja näidata, miks 2O laiendus väitluse võidab. Selles kõnes on eriti oluline meeles pidada, et teine kõneleja ei või tuua uusi argumente, kuna keegi ei saa neile vastata. Endiselt võib aga teha uusi ümberlükkeid või seletusi juba toodud argumentidele. Teises kõnes peaks tegema ümberlükkeid mõlemale valitsuse tiimile ja kohtunikule seletama, miks 2O uus analüüs mõlemat Jaatuse tiimi võidab. Lisaks peaks seletama, miks 2O uus analüüs on olulisem kui esimese opositsiooni analüüs.

Teist kõnet saab struktureerida tiimipõhiselt või vaidlusküsimuste põhiselt. Garanteerimaks, et kõigi tiimidega saavad võrdlused tehtud, võib algajale väitlejale olla lihtsam kasutada tiimipõhist struktuuri. Näiteks: siin kõnes räägin ma kõigepealt, miks me võidame teist valitsust, siis esimest valitsust ja viimaks, miks meie laiendus on parem kui esimese opositsiooni materjal.

Edasijõudnule

Teises opositsioonis on hea ära kasutada viimasena kõnelemise võimalust. Seda saab enda kasuks pöörata, näidates kohtunikule väga selgelt miks just 2O laiendus võidab igat teist tiimi, sest seda ei saa keegi ümber lükata.

Lisaks teise valitsuse peatükis toodud nõuannetele laienduse leidmiseks saab ära kasutada ümberlükkeid uue analüüsi tegemiseks. Ühest või mitmest ümberlükkest saab sageli teha uue argumendi, mis on tugev selle poolest, et see on iseeneslikult vastakuti valitsuse analüüsiga. Võib juhtuda, et esimene opositsioon unustab argumente selgitada võrdluses valitsuse argumentidega ning see on hea koht, kust laiendus leida. Teine opositsioon on selle tegemiseks hea positsioon, sest lisaks 15-minutisele ettevalmistusajale, mis kõigil tiimidel on, saab 2O veel kuulata viit kõnet, mille jooksul uusi argumente mõelda.

Teises lauapooles on oluline ära kasutada vahemärkuseid. Enda kõnedes vahemärkuseid vastu võttes on tihti mõistlikum prioriseerida esimese valitsuse vahemärkuste vastu võtmist. Kuna esimene valitsus ei saa 2O argumentidele kuidagi vastata, siis vahemärkused on parim viis kohtunikule näidata, et 2O saab esimese valitsusega võrrelda ja esimesele valitsusele on sõna antud ümberlükkeid vms teha.

MM-treeneri nipinurk

Vältimaks korduvaid vastuseid ja ajaraiskamist teises kõnes, on kasulik struktureerida kõne vaidlusküsimuste alusel. Nii on kõige lihtsam panna kõne põhirõhk enda laiendusele, aga samas vastata kõigele muule olulisele väitluses. Sellisel juhul peab eraldi välja tooma, miks mõni analüüs või ümberlüke võidab just esimest opositsiooni või teist valitsust.

Ise vahemärkuseid pakkudes peaks vähemalt esimeses lauapooles olema hoolikas, et kogemata esimesele opositsioonile oma laiendust ära ei anna. Seega nii esimese valitsuse esimesele kui teisele kõneljale vahemärkuseid tehes peab meeles pidama, et esimene opositsioon kõneleb veel peale neid. Küll aga saab hoopis vahemärkuseid kasutada, et esimene opositsioon valele teele juhatada 2O mitte-päris laiendusega, mis paneb esimest opositsiooni tihti vajaduseta aega raiskama.

Individuaalsed harjutused

  1. Leia mõni video BP väitlusest. Võta 15 minutit ettevalmistusaega ja kujuta ette, et sa oled selles väitluses teine opositsioon. Peale 15 minutit hakka vaatama väitlust nagu sa oleksid ise selle sees. Kui sa tahad harjutada laienduse mõtlemist või andmist, vaata kuni teise valitsuse esimese kõne lõpuni ja seejärel tee laiendav kõne. Kui tahad harjutada lõpukõne andmist, vaata ära väitlus kuni valitsuse pingi lõpuni ja tee kõne. See harjutus on kasulik, kuna kohe peale oma kõne saad näha, kuidas videos olev kõneleja seda sama kõnet tegi. Võrdle kõnesid ja proovi leida kohad, kus teha paremini. 
  2. Leia video BP väitlusest ja vaata ainult esimest lauapoolt. Jälgi väitlust peaaegu nagu kohtunik, et leida kõik esimese valitsuse nõrgad kohad. Selleks kuula hästi tähelepanelikult, mida 1O ütleb ja mis jääb puudu. Kasuks tuleb ka esimese valitsuse kuulamine nii, et usud, et neil on õigus. 1V teeb kindlasti 1O-le palju ümberkükkeid, mis näitavad samuti 1O nõrku kohti. Kui oled nõrgad kohad tuvastanud, võta nii palju aega kui vaja ja proovi välja mõelda laiendused kohtades, kus 1O puudused on kõige olulisemad.

Viited lisamaterjalidele

Vaata ka teise valitsuse lisamaterjale!

 

Töötuba: laienduse kõned (inglise k. Tin Puljic 2020): https://www.youtube.com/watch?v=4REE9iC5MCw

 

Töötuba: kuidas valida ja teha võitvat laiendust (inglise k. Teck Wei Tan 2018): https://www.youtube.com/watch?v=35QMP6wGkYw&t=2121s

 

Töötuba: teise lauapoole teised (piitsa) kõned (inglise k. Danny DeBois 2018): https://www.youtube.com/watch?v=YWoxTqTNRDc&t=889s

Teist opositsiooni hinnates on väga tähtis meeles pidada põhimõtteid uue materjali toomise kohta kokkuvõtvas kõnes ning esimese opositsiooniga vastuollu minemise osas. Selle hindamise kohta saab pikemalt lugeda teise valitsuse peatükist. Võrdlus esimese ja teise opositsiooni vahel on sarnane nagu esimese ja teise valitsuse vahel, mida saab samuti lugeda teise valitsuse peatükist.

 

Võrreldes teist opositsiooni teiste tiimidega mängivad vahemärkused tihti väga suurt rolli. Näiteks pika diagonaali hindamisel (esimene valitsus vs teine opositsioon) on esimese valitsuse ainuke võimalus teise opositsiooni argumentidele vastata vahemärkustes. Seega, kui teine opositsioon ei võta vastu ühtegi esimese valitsuse vahemärkust (kui neid pakutakse), tuleb see 2O-le kahjuks. See aga ei tähenda, et esimene valitsus ilmtingimata võidab teist opositsiooni, kuna teise opositsiooni argumendid võivad siiski paremad olla. Siis saab vaadata, kas näiteks esimese valitsuse kõnedes oli analüüsi, mis osaliselt suhestub 2O materjaliga. See ei pea olema (ja tihti ei saagi olla) eraldi välja toodud kui ümberlüke, ent võib siiski olla piisav, et ennetada mõnd 2O argumenti. 

 

BP formaadis ei hinnata väitlust teemapoolte kaupa: kui esimene opositsioon kaotab, ei tähenda see automaatset kaotust teisele opositsioonile. Esimese ja teise lauapoole edu väitluses on selles suhtes üksteisest sõltumatu. Tagasisides peaks alati tegema selge võrdluse, võttes arvesse ja vajadusel viidates eelnimetatud punktidele, kuidas teine opositsioon võitis teisi või kaotas teistele positsioonidele. Eraldi võrdlus peaks olemas olema iga positsiooniga: eraldi välja tooma võrdluse kahe opositsioonitiimi vahel ning lisaks eraldi võrdlused 1V ja 2V-ga.

Juhised juhendajale

Teise opositsiooni suurim väljakutse alustavatele väitlejatele on uue laienduse välja mõtlemine. Teise valitsuse laiendus peab olema uus, tähtsam kui esimese valitsuse materjal, ning see ei tohi olla vastuolus esimese opositsiooniga. 

Lisaks laiendusele on oluline rõhku panna ümberlüketele, eriti esimeses kõnes. Mõnikord unustatakse ümberlükkeid teisele valitsusele teha või tehakse hoopis liiga palju nii esimesele kui ka teisele valitsusele. Oluline on aidata väitlejatel leida tasakaal ümberlükete ja laiendusele jäetud aja vahel, et kohtunik ikka jääks laienduse analüüsi uskuma. 

Teise opositsiooni kokkuvõtvates kõnedes on eriti oluline jälgida, et kõnelejad ei esitaks uusi argumente. Seda kuuldes on mõnikord alustavatel väitlejatel harjumus rohkem korrata oma esimest kõnelejat, mis pole ka õige. Rõhku peab panema ümberlüketele ja võrdlustele teiste tiimidega, mis võib kõik olla analüüs, mida esimeses 2O kõnes ei olnud.

Grupiharjutused

Kaks väitlejat valmistavad ette esimese valitsuse ja esimese opositsiooni kõne. Ülejäänud grupp mõtleb samal ajal individuaalselt laienduse ideede peale. Väitlejad teevad esimese valitsuse ja esimese opositsiooni esimesed kõned. Peale kõnesid pakub ülejäänud grupp ideid, mis jäi esimestest kõnedest puudu või milliseid laiendusi saaks teha. Grupis otsustatakse, mis ideed on kõige paremad või tugevamad. Soovi korral võib üks väitleja ette kanda laienduse.

Näidistunnikava

90 minutit

Kokkuvõte Teise valitsuse ja teise opositsiooni tundma õppimine läbi väitluse
Õpieesmärgid Õpilased teavad, mis on teise valitsuse ja teise opositsiooni ülesanded ja kohustused väitluses ning kuidas neid täita.
Ettevalmistus Õpetaja ja õpilased peaksid olema tuttavad argumenteerimise ja ümberlükkamisega, ideaalis ka vahemärkustega. Tuttav peaks olema ka BP-formaadiga üldiselt ning esimese valitsuse ja esimese opositsiooniga.
Õpetaja peab olema tuttav teise valitsuse peatükis toodud materjaliga ning valima teema, millel õpilased väitlema hakkavad.
Kirjeldus 15 minutit – õpetaja tutvustab teise valitsuse reegleid ja ülesandeid.
15 minutit – õpilased jaotatakse nelja võistkonda: esimene valitsus, esimene opositsioon, teine valitsus, teine opositsioon. Parimal juhul on igas võistkonnas kaks liiget, aga kui grupp on suurem, saab ülejäänud õpilased jaotada tiimide vahel ettevalmistamisel abiks olemiseks. Neli gruppi valmistavad vastavalt oma positsioonile ette teema.
1 tund – järgneb terve BP-väitlus ja tagasiside. Õpilased, kes väitluses ei osale, püüavad väitlust kuulates välja mõelda laienduse omalt poolelt.
Hindamine Õpilased saavad aru, mis on teise valitsuse ja teise opositsiooni unikaalsed rollid väitluses ja kuidas neid täita
Lisamaterjalid Peatükkide slaidid ja videod

Viited lisamaterjalidele

Vaata ka teise valitsuse lisamaterjale!

Töötuba: laienduse kõned (inglise k. Tin Puljic 2020): https://www.youtube.com/watch?v=4REE9iC5MCw

Töötuba: kuidas valida ja teha võitvat laiendust (inglise k. Teck Wei Tan 2018): https://www.youtube.com/watch?v=35QMP6wGkYw&t=2121s

Töötuba: teise lauapoole teised (piitsa) kõned (inglise k. Danny DeBois 2018): https://www.youtube.com/watch?v=YWoxTqTNRDc&t=889s

Teine opositsioon slaidiesitlus