Tagasi üles
Turniiridirektor - Eesti Väitlusselts

Turniiridirektor

Kategooria: Lisalugemine


Turniiridirektor on iga väitlusturniiri tähtsaim lüli. Ta ülesanne on vastava tarkvara abil määrata, kes kellega väitlema hakkab.Suurte turniiride turniiridirektoril on väga palju vastutusrikast tööd ning soovitatav on turniiridirektorina kasutada kedagi, kes on varem turniiridirektori ülesandeid täitnud. Väga väikestel turniiridel ei pruugita eraldi turniiridirektorit vajadagi ning turniiridirektori tööd võib teha keegi korraldusmeeskonnast paberi või Microsoft Exceli abil. Kui turniiri korraldajana siiski kahtled, kas saad turniiridirektori tööga hakkama, siis võid abiks kaasata kellegi turniiridirektori tööga tuttava.

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Andmete sisestamine

Turniiridirektori töö algab enne turniiri algust. Selleks, et oleks võimalik tarkvara abil paika panna, kes kellega ja millises ruumis väitlema hakkab, on vaja programmi enne väitlusturniiri esimest vooru sisestada hulgaliselt andmeid: tiimide ja nende liikmete nimed, väitluseks kasutatavate ruumide nimetused ja väitlusi hindavate kohtunike nimed. Olenevalt turniirist võib olla vajalik sisestada ka väitlejate koolide nimed ja täpsustada, kas konkreetne väitleja või tiim täidab mõne erikriteeriumi. Juhul kui mõnes kategooriates antakse välja eriauhindu või toimuvad eraldi finaalvoorud, võib olla vaja lisaks eelmainitule täpsustada programmis seda, kas väitleja või tiim on põhikoolist, kas tegemist on algajatega või kõneleja räägib emakeelena muud keelt kui turniiri läbiviimise keel. Kohtunikke programmi sisestades on äärmiselt oluline teha kindlaks, kas mõnel kohtunikul on keelatud mõnd konkreetset tiimi hinnata (näiteks ei tohi tiimi treener hinnata oma treenitavat tiimi), et keeld programmi sisestada. Kõik turniiri toimimiseks vajalikud andmed annab turniiridirektorile turniiri korraldaja. See aitab kaasa turniiri sujuvale kulgemisele ja ennetab probleemide tekkimise riski.

Töö turniiri ajal ja paarituspõhimõtted

Turniiridirektori peamine roll turniiri ajal on määrata, kes konkreetses voorus kellega väitleb (koostada paaritus), ja pärast väitlust sisestada programmi tulemused.

See, kes kellega väitlema hakkab, oleneb turniiril kehtivatest paaritusreeglitest ning paremusjärjestuse moodustamise põhimõtetest. Tavapärane on moodustada paremusjärjestus pärast esimest vooru võitude, seejärel kõnelejapunktide ning seejärel mõne täiendava kriteeriumi põhjal. See, milliste täiendavate kriteeriumite põhjal paremusjärjestus moodustub (nt kõrged-madalad kõnelejapunktid, lõpukõne punktid vm), oleneb paljuski sellest, mida konkreetne väitlusformaat nõuab, mida kasutatav tarkvara võimaldab ning milliste kriteeriumite rakendamist peakohtunik soovib. Kui paremusjärjestuse moodustamise põhimõtted ei ole enne turniiri selged või tekib turniiri lõpus viigisituatsioon, on otstarbekas paremusjärjestuse moodustamise põhimõtted ning täiendavate kriteeriumite kasutamine peakohtunikuga kokku leppida. 

Esimeses voorus rakendatakse paarituse puhul üldjuhul juhupaaritust, mis tähendab, et kriteeriume ei rakendata (v.a mõnedel turniiridel rakendatav kriteerium, et esimeses voorus ei pea üksteise vastu väitlema sama kooli tiimid) ning paaritus moodustatakse juhuslikkuse põhimõttel. Järgnevates voorudes järgitakse üldjuhul ühte kahest jõupaarituse meetodist: kõrge-kõrge-paaritusmeetod või kõrge-madal-paaritusmeetod. Esimese puul väitleb kõige rohkem võite ja kõnelejapunkte saanud tiim järgmises voorus teise kõige rohkem võite ja kõnelejapunkte saanud tiimiga. Väitluste tulemuse põhjal moodustub pärast iga väitlust paremusjärjestus, milles vastavalt paremusjärjestusele väitleb 1. kohal olev tiim 2. kohal oleva tiimiga, 3. kohal olev tiim 4. kohal oleva tiimiga jne. Kõrge-madal-paaritusmeetodiga moodustatakse seevastu kõikide sama võitude arvuga tiimidest üks rühm: näiteks juhul, kui turniiril on neli tiimi, kes kõik on võitnud kolm väitlust, väitleks neljast tiimist 1. kohal olev tiim 4. kohal oleva tiimiga ning 2. kohal olev tiim 3. kohal oleva tiimiga.

Reaalsuses tuleb jõupaarituse rakendamisel aga turniiridirektoril tihti teha erandeid. Võib juhtuda, et kuigi turniiridirektor peaks rakendama rangelt kõrge-kõrge-paaritusmeetodit, ei pruugi see olla täiendavate reeglite rakendamise tõttu võimalik. Näiteks võib olla vajalik konkreetses voorus kõikidel tiimidel väidelda vastaspoolel võrreldes eelmises voorus väideldud poolega (tiim, kes eelmises voorus väitles Jaatust, peab nüüd väitlema Eitust, ja vastupidi). Olukorras, kus nii 1. kui ka 2. kohal olevad tiimid väitlesid eelmises voorus sama poolt, ei saa neid kahte tiimi järgmises voorus koos väitlema panna. See tähendab, et turniiridirektoril võib tekkida vajadus eelistada üht kriteeriumit teisele. Sama võib juhtuda olukorras, kus väitlusturniiril ei tohi kohtuda sama kooli kaks tiimi. Sellisel juhul peab turniiridirektor tegema paarituses oma teadmistele ja turniiri eripäradele tuginedes vajalikke muudatusi.

Mõistagi on mitmesuguseid paarituspõhimõtteid, millele tuginedes paaritus kokku pannakse, ja see, milliseid põhimõtteid turniiril rakendatakse, oleneb paljuski turniirist endast. Mõne turniiri jaoks on loodud eraldi reglement, millest tuleb paarituse kokku panemisel lähtuda, samas kui mõne turniiri jaoks otseseid reegleid ette nähtud ei ole ja turniiridirektor peab lähtuma lihtsalt praktikas enimkasutatavatest reeglitest.

Kui turniiridirektor on koostanud paarituse, määrab turniiri peakohtunik, kes millist väitlust järgmises voorus hindab. Seejärel on paaritus valmis tiimidele näitamiseks. Väitluste ajal saab turniiridirektor veidi hinge tõmmata, kuni väitluste lõppedes on vaja programmi sisestada väitluste tulemused ja kõnelejapunktid. Seda tuleb teha käsitsi kohtuniku kirjaliku kohtunikulehe alusel või olenevalt kasutatavast programmist on võimalik, et kohtunik saab kohtunikulehe täita oma seadmes ning edastada tulemused programmi.

Pärast eelvoorude lõppu koostab turniiridirektor nimekirja lõppvoorudesse pääsevatest tiimidest – olenevalt turniirist, selle formaadist ja suurusest võib toimuda finaal või suuremate turniiride puhul veerand- ja poolfinaalid. Lõppvoorude paaritus koostatakse vastavalt konkreetse väitlusformaadi reeglitele, näiteks KK-formaadis pääseb Eesti meistrivõistluste puhul veerandfinaalidesse 8 tiimi, misjärel kohtuvad omavahel paremusjärjestuse punktide alusel 1. ja 8. (I veerandfinaal), 4. ja 5. (II veerandfinaal), 3. ja 6. (III veerandfinaal) ja 2. ja 7. (IV veerandfinaal) koha saanud tiimid. Poolfinaalides kohtuvad seejärel I ja II veerandfinaali ning III ja IV veerandfinaali võitjad ja poolfinaalide võitjad omakorda kohtuvad väitlusturniiri finaalis. 

Turniiridirektor annab turniiri lõpus teabe väitluste tulemuste kohta korraldajatele, et korraldajad saaksid läbi viia autasustamise. Autasustamise lõppedes avalikustab turniiridirektor turniiri tulemused kõigile tiimidele tarkvara loodud lingiga või Exceli tabeliga, mille saab turniiri korraldaja või turniiridirektor väitlejatele kättesaadavaks teha. 

Kasutatavad programmid

See, millist tarkvara turniiridirektor kasutab, oleneb nii väitlusturniiri suurusest ja formaadist, turniiridirektori eelistustest kui ka tehnilistest võimalustest (näiteks tuleb arvesse võtta, et mõni programm töötab interneti toel ja kõikides arvutites, mõnd saab installida pelgalt Windowsi operatsioonisüsteemi kasutavasse arvutisse). Väga väikseid mõne tiimiga turniire on edukalt võimalik korraldada näiteks Microsoft Excelit kasutades. Keskmiste ja suuremate turniiride jaoks on aga mõistlik kasutada turniiridirektoritele loodud tarkvara. Turniiridel kasutatud programmid EasyTournament, Tournaman, Tabbie 2, Argotabs ja Tabbycat erinevad oma funktsionaalsuse ning kasutajasõbralikkuse poolest. Näiteks keskkoolide väitluse turniiridirektorid kasutasid pikalt programmi EasyTournament, mis asendus kasutajasõbralikuma ning veebis kasutatava programmiga ArgoTabs. Briti parlamentaarse väitluse jaoks kasutati samas tihti programme Tournaman ja Tabbie 2. Kõigi nende programmide asemel on võimalik eri formaadiga turniiride korraldamiseks (sh nii keskkoolide, WSDC kui ka Briti parlamentaarses formaadis turniiride jaoks) kasutada programmi Tabbycat. Samuti võimaldab Tabbycat erinevalt mitmest varem kasutusel olnud programmist saata kohtunikel väitluste tulemused turniiridirektorile elektrooniliselt, mis vähendab oluliselt turniiridirektori töökoormust. Lisaks on selles programmis väitlejatel võimalik anda tagasisidet kohtunikele, kohtunikel tagasisidet teistele kohtunikele ja paarituse määramisel on selgelt nähtav, kas mõni kohtunik on mõnd tiimi käimasoleva turniiri ajal juba hinnanud või mitte. Kasutatava tarkvara valib enamasti turniiridirektor. Valik sõltub suuresti sellest, milliseid funktsioone turniiri edukaks korraldamiseks vaja on.

Viited lisamaterjalile

Tabbycat programmi kasutamine

Rolli kohta sisu puudub.

Rolli kohta sisu puudub.