Tagasi üles
Väitlus ainetunnis - Eesti Väitlusselts

Väitlus ainetunnis

Kategooria: Õpetajale


Hea väitlus kasvatab mõtlemis-, arutlemis-, kuulamis- ja kaaslastega arvestamise oskust; õpetab argumenteerima ja ümbritsevas elus arukaid lahendusi leidma. Koolitunnis kaasab ta lisaks aktiivselt kogu klassi, harjutab distsipliini (partnerit tähelepanelikult kuulama, enda sõnumit kindla aja jooksul edastama) ning aitab õpilastel mõista, et ühel probleemil võib olla mitu arukat lahendust). Järgnev abimaterjal pakub võimalusi, kuidas väitluselemente koolitundi tuua ja õpilastes arutlemis- ja mõtlemisoskust arendada.

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Rolli kohta sisu puudub.

Põhikooli riiklik õppekava sätestab 8 üldpädevust, mis õpilaste kasvamisel loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks olulised on. Väitlus toetab kõigi pädevuste arendamist, eelkõige aga õpi- ja suhtluspädevuse rakendamist. (vt RÕK)

Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi. (RÕK)

Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi. (RÕK)

III kooliastmes ja gümnaasiumis on arutlemisoskus juba hädavajalik ja õpilastelt eeldatakse selget, asjakohast eneseväljendust emakeeles ja kahes võõrkeeles, oskust end esitleda ja argumenteerida erinevatel teemadel.

Kuidas sellist tulemust õpilastega saavutada? Vastus on väga lihtne – juba esimesest kooliastmest alates tuleb õpilastega korraldada arutelusid, kus nad saavad ennast suuliselt väljendada ja enda arvamusi põhjendada ja kaitsta. Lugemine, arutlemine ja enda seisukohtade väljendamine ja põhjendamine, enda arvamuse publikule esitamine kasvatab arukaid ja tegusaid noori, õpetab partnerit kuulama ja diskussioonis osalema.

Väitlus kui meetod on aineteülene, parim tee lõiminguks ja õpitu seostamiseks ja mõtestamiseks. Probleeme ja küsimusi on võimalik püstitada nii matemaatikas, loodusõpetuses, inimeseõpetuses kui ka näiteks võõrkeeletundides. Eriti kasulik on püstitada küsimusi, mis puudutavad mitut õppeainet korraga.

Koolitunniväitlus on jõukohane alates 1. klassist, proovida võib juba lasteaiaski. Alustada saab lihtsatest küsimustest ja võimalike vastuste vahel sobivaima leidmisest, lühisõnavõtu koostamisest ja selle esitamisest, liikudes seejärel sammhaaval arutlemisoskuse arendamisel edasi. Tuleb rõhutada, et väitlus ei ole ei võistlus, vaid arutelu ja üheskoos parima lahenduse leidmine. I ja II kooliastmes on kõige olulisem õpilastes esinemisjulguse ja kuulamisoskuse arendamine, seejuures tuleks vältida järjestamist ja eelistada kõigi innustamist.

Väitlusmetoodika I ja II kooliastmes

Järgnevad ülesanded arendavad õpilastes RÕK-is I kooliastmes taotletavat kahte olulist pädevust: 

  1. suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
  2. oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda. (RÕK, 5. ja 9. pädevus)


II kooliastmes toetavad need aga kolme olulise pädevuse kujunemist:

  1. oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
  2. oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
  3. tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. (RÕK II kooliaste 5.-7. pädevus)

Väitlusmetoodika III kooliaste ja gümnaasium

Järgnevad ülesanded arendavad õpilastes RÕKis III kooliastmes 9 olulist pädevust: 

  1. suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
  2. valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
  3. suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
  4. mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
  5. oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
  6. on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
  7. suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
  8. väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
  9. mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. (RÕK)

 

Gümnaasiumis oodatakse aga õpilastelt juba mõtestatud ja selget väljendusoskust.  RÕK toob välja 5 olulist pädevust, mida argumenteerimine, suulised arutelud, diskussioonid suurepäraselt õpilastes arendavad:

  1. sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis;
  2. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi;
  3. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
  4. matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt;
  5. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid. (RÕK)