Tagasi üles
Väitlus koolitunnis - Eesti Väitlusselts

Väitlus koolitunnis

Kategooria: Õpetajale


Juhend aineõpetajale

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Rolli kohta sisu puudub.

Hea väitlus kasvatab mõtlemis-, arutlemis-, kuulamis- ja kaaslastega arvestamise oskust; õpetab argumenteerima ja ümbritsevas elus arukaid lahendusi leidma. Koolitunnis kaasab ta lisaks aktiivselt kogu klassi, harjutab distsipliini (partnerit tähelepanelikult kuulama, enda sõnumit kindla aja jooksul edastama ja aru saama, et ühel probleemil võib olla mitu arukat lahendust).

 

Põhikooli riiklik õppekava sätestab 8 üldpädevust, mis õpilaste kasvamisel loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks olulised on. Väitlus toetab kõigi pädevuste arendamist, eelkõige aga õpi- ja suhtluspädevuse rakendamist. (vt RÕK)  


Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi. (RÕK)

 

Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi. (RÕK)

 

III kooliastmes ja gümnaasiumis on arutlemisoskus juba hädavajalik ja õpilastelt eeldatakse selget, asjakohast eneseväljendust emakeeles ja kahes võõrkeeles, oskust end esitleda ja argumenteerida erinevatel teemadel.

 

Kuidas sellist tulemust õpilastega saavutada? Vastus on väga lihtne – juba esimesest kooliastmest alates tuleb õpilastega korraldada arutelusid, kus nad saavad ennast suuliselt väljendada ja enda arvamusi põhjendada ja kaitsta. Lugemine, arutlemine ja enda seisukohtade väljendamine ja põhjendamine, enda arvamuse publikule esitamine kasvatab arukaid ja tegusaid noori, õpetab partnerit kuulama ja diskussioonis osalema.

 

Väitlus kui meetod on aineteülene, parim tee lõiminguks ja õpitu seostamiseks ja mõtestamiseks. Probleeme ja küsimusi on võimalik püstitada nii matemaatikas, loodusõpetuses, inimeseõpetuses kui ka näiteks võõrkeeletundides. Eriti kasulik on püstitada küsimusi, mis puudutavad mitut õppeainet korraga.

 

Koolitunniväitlus on jõukohane alates 1. klassist, proovida võib juba lasteaiaski. Alustada saab lihtsatest küsimustest ja võimalike vastuste vahel sobivaima leidmisest, lühisõnavõtu koostamisest ja selle esitamisest, liikudes seejärel sammhaaval arutlemisoskuse arendamisel edasi. Tuleb rõhutada, et väitlus ei ole ei võistlus, vaid arutelu ja üheskoos parima lahenduse leidmine. I ja II kooliastmes on kõige olulisem õpilastes esinemisjulguse ja kuulamisoskuse arendamine, seejuures tuleks vältida järjestamist ja eelistada kõigi innustamist.

 

Järgnev abimaterjal pakub võimalusi, kuidas väitluselemente koolitundi tuua ja õpilastes arutlemis- ja mõtlemisoskust arendada.

Väitlusmetoodika I ja II kooliastmes

Järgnevad ülesanded arendavad õpilastes RÕK-is I kooliastmes taotletavat kahte olulist pädevust: 

  1. suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
  2. oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda. (RÕK, 5. ja 9. pädevus)

II kooliastmes toetavad need aga kolme olulise pädevuse kujunemist:

  1. oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
  2. oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
  3. tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. (RÕK II kooliaste 5.-7. pädevus)

Praktiliste ülesannete näiteid

  • Õpime avalikult esinema


Õpetaja õpetab õpilastele avaliku esinemise oskusi ja enda arvamuse kujundamist ja esitamist. I kooliastmes võib kirjalikus tekstis olla keelevigu, aga see ei ole oluline, tähtis on õppida ennast selgelt suuliselt väljendama.

Läbitava Efl Efl S NB Efl S N a teemad enne kõne esitamist: kuidas koostada argumenti, kuidas enda seisukohti põhjendada ja kaitsta, kust leida näiteid. Kuidas esinemiskartusest üle saada, kuidas kaaslaste ees seista (kus hoida käsi, kas vaadata otsa, kuidas leida endas enesekindlus). 

 

Väikeste laste puhul on väga oluline rõhutada, et nad õpivad seda kõik koos ja on üks tiim, kes üksteist koos õppides toetab. Väga oluline on innustada just vaiksemaid ja kartlikumaid õpilasi. Kui lastel on hirme palju, on võimalus esialgu kutsuda esinema ka näiteks kahe- ja kolmekesi.

 

Lühisõnavõtu elemendid:

  •  Pöördumine kuulajate poole;

näit Armsad klassikaaslased ja õpetaja, head kaaslased jne

  • Enda tutvustamine;

      näit Mina olen Mart Koppel, Tuule kooli 1. klassi õpilane

  • Minu kõne teema;

      näit Täna kõnelen teile teemal “Miks tuleb koolis kanda vahetusjalatseid”

  • Kõne aeg ja millal võib esitada küsimusi;

   näit Minu kõne kestab umbes 2 minutit ja küsimused esitage palun kõne         lõpus.

  • Kõne esitamine. Kõne sisus püüab õpilane sõnastada 2 lihtsamat argumenti enda teema kaitseks.

näit Vahetusjalatsid on väga vajalikud, et hoida enda tervist. Kui õpilane käib      päev läbi välisjalanõuga, siis ta jalad väsivad, ei saa õhku ja võib tekkida mitmeid terviseprobleeme. (NB! Esialgu võib see argument olla väga lühike, oluline on see eakohaselt sõnastada ja esitada, üks selline põhjendus võiks olla veel.)

   Esinemise  lühikokkuvõte, põhiidee;

   näit Seega rääkisin teile täna sellest, et vahetusjalanõude kandmine hoiab  meid tervena.

  • Tänu kuulamise eest;

näit Tänan teid tähelepanu eest, kas teil on küsimusi?

 

Mängulises võtmes võib õpilastele anda ka võimaluse kõneleda kellegi väljamõeldud inimese või kirjandustegelase isikus. Näiteks Olen Pipi ja edastan mingid mõtted, sõnumi enda klassile, olen Sipsik ja räägin klassile, mida tegelikult mõtlen või olen firmajuht ja kõnelen enda firma töötajatele või hambaarst, kel mure laste hammaste tervishoiu pärast jne. Lastel on hea fantaasia ja selline loominguline lähenemine on neile põnev ülesanne.

 

Oluline on õpilasi innustada kõnelema esialgu just selle väikese ülesandega – õppida  publiku poole pöörduma ja enda väike sõnum edastada. Kuna esinemishirm on paljudel õpilastel, siis on tähtis, et iga õpilane saaks pärast kõnet positiivse tagasiside, õpetaja peab leidma igast kõnest  tugevaid külgi ja edasisidestama, kuidas edasi liikuda, mida endas arendada. Hea on esialgu õpilasi mitte järjestada, eesmärk on kõiki lapsi läbimõeldult esinema saada.

Õpi põhjendama enda seisukohti!

 

  • Õpetaja sõnastab klassile ühe väite (millega saab nõustuda ja ka vastu olla), jagab klassi 4-liikmelisteks gruppideks ja loosi teel pooled grupid peavad nõustuma väitega ja põhjendama, miks see on hea, kui see väide peaks paika ja pooled püüavad leida, miks vastu olla ja põhjendavad enda arvamust.
  • 24-liikmelises klassis moodustub 6 tiimi.
  • Õpetaja täpsustab nn arutlemisaja, näiteks 10 minutit.
  • Iga grupp valib enda esindaja, kes poolt- või vastu põhjendused klassile ette kannab. (aega saab valida, aga oluline on aeg fikseerida. Näiteks 2-3 minutit igale grupile.
  • Õpetajal soovituslik küsida täpsustavaid küsimusi iga lühiettekande järel. Kui õpilased juba osavamad, saab anda võimaluse näiteks 2 minuti jooksul küsida teiste tiimide liikmetel, kes käega märku annavad.
  • Kui kõik tiimid nii poolt kui vastu on enda põhjendused klassile ette kandnud, annab õpetaja 3 minutit mõtlemisaega, et iga grupp arutaks, mis seisukohale ja mis põhjusel nad lõpuks jäävad, grupp võib enda arvamust muuta ja näiteks mittenõustujad saavad saada nõustujateks, aga grupp peab enda valikut põhjendama.
  • Iga grupp valib taaskord uue esindaja, kes lõppseisukoha klassile ette kannab.
  • Tunni lõpus on hea õpilastelt küsida, mille üle see arutelu neid mõtlema pani ja mida nad õppisid.

 

Näidisväiteid I kooliastmele:

 

  1.     Mobiiltelefon peaks olema koolis keelatud.
  2.     Koolivahetunnis peaks õpetajad korda hoidma.
  3.     Korteris ei tohiks lemmikloomi pidada.
  4.     Valetada ei tohi mitte kunagi.
  5.     Koolitööde tegemisel kodus ei tohi kasutada lapsevanemate abi.
  6.     Koolis peaks olema kohustuslik koolivorm.
  7.     Õpetajad ei tohiks õpilastele märkusi kirjutada.
  8.     Iga õpilane peaks lugema palju raamatuid.
  9.     Kõigil inimestel peaks olema võrdselt raha.

 

Väited võivad olla ka fantaasiamaailmast, see paneb õpilased teistmoodi tööle ja õpetab nn kastist välja mõtlema.

 

      Näiteks:

  1.     Kõik inimesed peaksid oskama lennata.
  2.     Inimesed peaksid saama muuta end nähtamatuks.
  3.     Loomad peaksid oskama rääkida.
  4.     Inimesed peaks olema surematud.

 

  1. Vastuste leidmine peidetud küsimustele
  • Enne ülesande läbiviimist peab õpetaja seletama, kuidas arutlevaid küsimusi koostada, et vältida lihtsalt ja, ei ning lühivastuseid. (näit alusta küsisõnadega kuidas, miks, millisena kujutad ette… jne)
  • Õpetaja sõnastab enda õppeaines arutlevad küsimused õpitu kohta (näit loodusõpetus, kirjanduses teose vastamine, inimeseõpetuses erinevad olukorrad, võõrkeeles keeleoskust arendavad).
  • Kui õpilased juba suuremad, võivad ka nemad küsimusi koostada.
  • Küsimused volditakse kokku ja asetatakse õpetaja lauale.
  • Õpilane tuleb klassi ette ja avab kolm küsimust (võib ka 2 või 1) ja valib enda jaoks jõukohase.
  • Õpilane võtab klassi ees vaid hetke mõtteaega ja vastab valitud küsimusele kohe. Küsimusele vastates on hea kasutada avaliku esinemise elemente. (Pöördumine klassi      poole, küsimuse ettelugemine, sellele vastamine ja tänu kuulamise eest)

** näit Austatud klassikaaslased! Valisin kolme väga hea küsimuse hulgast parima ja räägin teile täna sellest, miks on kodumaiste juurviljade söömine oluline. (lühivastus ja tänu kuulamise eest)

 

  • Õpetaja võib anda võimaluse ka publikul küsida, käega märku andes, kõneleja ise valib, kelle küsimuse vastu võtab.

Juhtumi analüüs ja lahendamine

 

Krimiloo “Mis siin juhtus?” lahendamine

 

Krimiloo lahendamine I ja II  kooliastmes annab teadmise, et esitatud väiteid tuleb tõestada ja väited peavad olema argumenteeritud.

 

Etapid

 

  • Juhendaja valmistab sündmuskoha ette ilma õpilaste juuresolekuta. Ruumis eraldatakse väike ala lindiga ja valmistatakse ette võimalikult tõetruu sündmuspaik.  Vajalikud vahendid sündmuskoha lavastamiseks: rahakott, mündid, plaaster, õun, (tasku)nuga, ketšup (e veri), vatipadi; väike klaaspudel, millel silt nuuskpiiritus; lint sündmuskoha eraldamiseks. Igal esemel on antud ülesandes oma kindel roll (vt täpsemalt sündmuse kirjeldusest). 

 

  • Õpilased jagatakse gruppideks, vaatlusmärkmeid tehakse vabas vormis paberile või õpetaja koostatud töölehele. Enne sündmuskohale sisenemist esitab juhendaja suuliselt gruppidele veel kaks fakti, mida õpilased juhtumit analüüsides silmas peavad pidama. Teada on, et  sündmus toimus kella üheksa ajal õhtul bussijaamas ja kohalik mööduja kutsus sündmuspaigale kiirabi ja politsei.

 

  • Õpilased sisenevad sündmuspaigale, vaatluse põhjal hakatakse koostama väiteid, mida antud esemete põhjal tõestada saab. Iga tõendi kohta tuleb kirja panna põhjus, miks  see ese sündmuspaigal on ja mida saab antud eseme kohta järeldada. Grupp võib proovida ka tervet sündmust kirjeldada.

 

  • Pärast ühist vaatlust ja märkmete tegemist toimub uurimistulemuste esitamine. Iga grupp saab sõna ja esitab enda versiooni juhtunust. Arutatakse esitatud väidete ja nende tõestamise võimalikkuse üle. Kindlasti tuleks juhendajal vajadusel õpilasi täpsustavate küsimustega suunata väidete tõestamise osas (mille põhjal saab väita/järeldada, et…). Võib juhtuda, et kõik gruppide pakutud stsenaariumid antud sündmuspaiga analüüsimusel on võimalikud, kuid ometi ei ole ükski neist antud sündmuskohal aset leidnud. Siit mõte, et mõne fakti tõestamise kõrval ei ole oletuste ja eeldamise põhjal siiski võimalik lõplikke järeldusi teha. 

 

  • Ühise arutluse lõppedes esitab juhendaja tegelikult toimunud sündmuse kirjelduse, mis on antud sündmuskoha korral järgmine:

“Peale trenni jalutas Martin bussijaama ja jäi õhtust bussi ootama, peatuses oli ta üksi. Bussini oli veel 15 minutit aega, seega otsustas ta kotist võtta õuna ja seda suurema nälja kustutamiseks sööma hakata. Ta võttis taskunoa ja poolitas õuna. Tema õnnetuseks lõikas nuga talle kätte, pöidla ja nimetissõrme vahele. Käest hakkas palju verd jooksma. Martin proovis rahakotist leida plaastrit, kuid verekaotus oli juba nii suur, et samal ajal ta minestas. Nuga, õun, rahakott plaastri ja müntidega kukkusid maha. Mõne aja pärast märkas Martinit maas juhuslik mööduja, kes verekoguse tõttu kahtlustas pussitamist ja kutsus sündmuskohale politsei ja kiirabi. Kiirabi saabus ja turgutas poisi nuuskpiiritusega üles. Martin viidi igaks juhuks kiirabiga haiglasse, kuid kuna kõik toimus nii kiiresti, jäid nuuskpiirituse pudel, vatt  ja mitmed poisi asjad maha.

Martini käsi vajas väikest õmblust ja juba samal õhtul lasti ta koju paranema.”

 

Selle ülesande puhul on õpetajal võimalik sama raami sisse luua teisigi stsenaariume, mida õpilased sündmuskohale lahendama tulevad. (Lelet Aavik-Part)

Improviseeritud kohtuistung

 

Improviseeritud kohtuistungit on hea läbi viia loetud kirjanduse põhjal või mõne I, II kooliastmele olulise probleemi lahkamiseks.

Näiteks: Süüpingis on mobiiltelefon, keda süüdistatakse õpilase vaba aja raiskamises; sööbik ja Pisik on süüdi hammaste lõhkumises jne.

Meetod võimaldab lastel põnevalt loetu üle arutleda ja mänguliselt olukorda lahendada.

 

Etapid:

  • Õpetaja valib klassiga arutlusele tuleva süüasja ja jaotab rollid – kohus (3–5 liiget), kaitsja, süüdistaja, süüaluse ja mõlemale poolele tunnistajad. I ja II kooliastmes on esialgu soovitatav õpetajal ise olla juht ja hoida struktuuri, anda ja võtta sõna; kui struktuur juba selge, võivad õpilased edaspidi ise edukalt hakkama saada. 

Kohtuistungi struktuur:

  • Siseneb kohtukoosseis (paaritu arv inimesi), kõik saalisviibijad tõusevad kohtu sisenemiseks püsti. Kohus lubab inimestel istuda ja annab teada, mis küsimus arutlusele tuleb.
  • Kohus teeb kindlaks, kas kohal on süüdistaja, kaitsja, süüalune, tunnistajad, muud asjaosalised. Kohus annab sõna ja hoiab istungi struktuuri. Keegi ei saa rääkima hakata enne, kui kohus ei ole eelnevalt andnud luba kõnelemiseks (seda rolli peab esialgu täitma õpetaja).
  • Esimesena esitab oma kohtukõne seisukohad süüdistaja, st miks süüaluse peaks süüdi mõistma (süüdistsjal saab klassis olla abimeeskond, kellega koos nad põhjendused välja mõtlevad).
  • Teisena esitab oma kohtukõne argumendid kaitsja, st miks ei peaks süüalust süüdi mõistma. 
  • Mõlemal poolel on õigus kutsuda kohtu ette ükshaaval tunnistajaid. 
  • Iga tunnistaja loeb ette tunnistaja vande: “Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et räägin asja kohta kogu tõe, midagi varjamata, lisamata või muutmata.”
  • Mõlemal poolel (nii kaitsjal kui ka süüdistajal) on õigus tunnistajat küsitleda kordamööda. Esimesena küsitleb see pool, kes tunnistaja tunnistama kutsus – kui tunnistaja kutsus kaitsja, siis esimesena küsitleb tunnistajat kaitsja, ja pärast teda võib soovi korral küsitleda süüdistaja. 
  • Pärast tunnistajate ülekuulamist saab sõna süüalune, kes püüab end kaitsta või vastupidi – tunnistab oma süüd ja lubab end parandada.
  • Kohtul on võimalik küsida terve istungi jooksul täpsustavaid lisaküsimusi ja neil tuleb teha ka märkmeid, et lõpuks enda seisukoht kujundada.
  • Nii süüdistaja kui ka kaitsja teevad lühikesed lõpukõned oma seisukohtadega.
  • Kohus kuulutab istungi lõppenuks ja läheb otsust tegema. Kohtu väljumisel kõik tõusevad püsti. 

Grupiintervjuu

 

Meetod võimaldab väikestes gruppides püstitatud probleemi lahendada. Ülesannet saab laiendada ka nii, et lavastatakse telesaade, kus reporter (üks õpilastest) teist intervjueerib.

 

Etapid: 

  • Õpilased jaotatakse 3-või 4-liikmelisteks gruppideks.
  • Õpetaja püstitab lahendamist vajava probleemi.
  • Iga õpilane mõtleb esmalt ise, kuidas ta olukorra lahendaks ja paneb vastuse kirja.
  • Seejärel algab intervjuu, kus kordamööda iga grupi liige saab intervjuus vastata, millise lahenduse ta leidis. Koos tehakse kokkuvõte.

 

Väitlusmetoodika III kooliaste ja gümnaasium

Järgnevad ülesanded arendavad õpilastes RÕKis III kooliastmes 9 olulist pädevust: 

  1. suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
  2. valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
  3. suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
  4. mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
  5. oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
  6. on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
  7. suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
  8. väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
  9. mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. (RÕK)

 

Gümnaasiumis oodatakse aga õpilastelt juba mõtestatud ja selget väljendusoskust.  RÕK toob välja 5 olulist pädevust, mida argumenteerimine, suulised arutelud, diskussioonid suurepäraselt õpilastes arendavad:

  1. sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis;
  2. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi;
  3. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
  4. matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt;
  5.  ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid. (RÕK)

Praktiliste ülesannete näiteid III kooliastmes ja gümnaasiumis

  • Argumendi koostamine

 

  • Probleemide jagamine ja lahenduste otsimine

Meetod võimaldab koostöös erinevatele probleemidele lahendusi leida ja üksteise arvamusi ja põhjendusi kuulata ning kujundada enda seisukoht.

 

Etapid:

  • Õpetaja tutvustab mingit teemat ja sellega seonduvaid probleeme. Võimalik jagada ka teemaga seostuvaid lühitekste.
  • Õpilased jagatakse juhuslikesse paaridesse. 
  • Paarides toovad õpilased välja 3–4 olulisemat mõtet, seisukohta.
  • Seejärel kaks paari liituvad, moodustuvad nelikud. 
  • Tutvustatakse enda arvamust ja seisukohti, vastaspaar jälgib ja annab tagasisidet, esitab küsimusi, mis vajaks veel arutamist ja selgitamist.
  • Iga nelik teeb lühikokkuvõtte, kuidas neil arutelu kulges ja kuhu välja jõuti.
  • Võimalik ka igaühel eraldi pärast arutelu kujundada enda seisukoht kirjalikult, mida probleemi arutelu ja lahendused talle õpetasid.
  • BP (Briti parlamentaarne väitlus) kohandatud vorm klassiruumis

Formaat on kohandatud kaasamaks tervet klassi mingi olulise probleemi poolt või vastu väitlemiseks. Sobib edukalt kõigis õppeainetes, arendab üldpädevusi ja paneb kogu klassi tööle.

 

Etapid:

  • Õpetaja jagab klassi neljaks grupiks. I ja II grupp on nn valitsuse esindajad ja antud probleemiga, mis arutluse alla tuleb, nõustuvad ja kaitsevad seisukohta. III ja IV grupp on aga opositsiooni grupid ja probleemile vastu.
  • Formaat on põnev, sest mõlema seisukoha poolt ja vastu on kaks võistkonda, valitsuse II grupp ja opositsiooni II grupp peavad eelkõnelejate kaasust hoolega kuulama ja sellele väitluse arenedes lisaargumente ja põhjendusi lisama. 
  • Mõtlemisaega on 15 minutit, seejärel valivad grupid välja enda esikõnelejad.
  • Kõnede pikkus sõltub vanusest, soovituslik koolitunni kõne on 3 minutit. Õpetaja või keegi klassist jälgib aega ja annab kõnelejatele märku, kui aeg on täis.
  • Väitluse struktuur:
  1. Sõna saab grupp I, valitsuse esimene kõneleja (3 minutit).
  2. Küsimusteks on aega 2 minutit. Kaasamaks kogu klassi, saavad küsida opositsiooni mõlemad võistkonnad, andes käega märku; vastab I grupp – vastata võivad kõik grupi liikmed, grupp ise otsustab, kes vastab.
  3. Sõna saab opositsiooni grupi esindaja, grupp III (3 minutit).
  4. Küsimusteks on aega 2 minutit. Küsida saavad mõlemad valitsuse võistkonnad I ja II. Vastab grupp III.
  5. Sõna saab grupp II, valitsuse II tiim, kes püüab olukorda taas valitsuse poole kallutada (3 minutit).
  6. Küsimusteks on aega 2 minutit. Küsida saavad mõlemad opositsiooni võistkonnad, vastab grupp II.
  7. Sõna saab grupp IV, opositsiooni esindaja. 
  8. Küsimusteks on aega 2 minutit. Küsida saavad mõlemad valitsuse tiimid. 
  9. Lühike mõtlemisaeg 1–2 minutit, arutamaks ja põhjendamaks, miks meeskonna seisukoht on võitnud.
  10. Iga grupp valib esindaja, teise kõneleja, kes minuti jooksul põhjenduse välja toob. 
  11. Järjekord lõpukõnedeks, kokkuvõtteks sama: I grupp, III grupp, II grupp, IV grupp.

 

Klassist on võimalik eelnevalt valida nn kohus, otsustajad, kes väitlust ja küsimusi jälgivad ja annavad kuuldule hiljem tagasisidet. Õpetajal on võimalik hinnata grupitööd, julgeid, argumenteeritud esinejaid, heade küsimuste esitajaid jne. 

  • Improkõne

Sobiv meetod valmistumaks kontrolltööks või mõne suurema teema kokkuvõtmiseks või loetud teose suuliseks vastamiseks.

 

Etapid:

  • Õpetaja palub õpilastel sõnastada näiteks kolm analüüsi ja tõlgendust ning hinnangut vajavat küsimust või kõne teemat.  Õpilased kirjutavad küsimused väiksele lehele, võib nimega või ilma. Erinevus on selles, et kui küsimuse all on esitaja nimi, siis tekib kõnet pidades väike diskussioon ja küsija saab esitada lisaküsimusi või enda seisukoha vastuse suhtes. 
  • Küsimused volditakse kokku ja asetatakse õpetaja lauale.
  • Algab lühisõnavõttude aeg. Klassi ette tuleb õpilane, avab kolm küsimust ja valib neist ühe, millele vastab. Teised voldib kokku tagasi. 
  • Õpilane pöördub klassi poole, tervitab, esitab küsimuse ja enda vastuse esitatud küsimusele. Püüab vastust põhjendada ja seletada, tänab tähelepanu eest ja on valmis vastama küsimustele.  
  • Kui küsija nimi on all, saab sõna küsija, kes saab esitada täpsustava küsimuse või vastupidi – tänada põhjaliku vastuse eest.
  • Improkõne soovitatav pikkus 2–3 minutit.

 

Näiteks: Austatud klassikaaslased! Valisin kolme väga hea küsimuse (teema) hulgast parima ja analüüsin täna lühidalt, miks ei olnud Hamlet teose alguses olukorraga Taani riigis rahul, miks oli olukord “mäda” (2–3 põhjendust,  tänu kuulamise eest ja võimalikud küsimused).

  • Kohtuistung
    Väga hea läbi viia kirjanduses, ajaloos, ühiskonna- ja inimeseõpetuses. Kohtu all saab olla mõni ajalootegelane, poliitiline figuur, kirjandusteose peategelane. Klassis jaotatakse rollid. Suurema klassi puhul saab läbi viia mitu protsessi, näiteks neljas erinevas rühmas. Gruppides jaotatakse rollid, mõeldakse läbi süüdistuse sõnastus, koostatakse võimalikud küsimused tunnistajatele. Kui jätta aega ka läbimänguks, sünnivad väga vahvad protsessid. Kuulajate roll on kirja panna olulised poolt- ja vastuargumendid ning anda kohtule kirjalik otsus, miks süüdistatav tuleb õigeks mõista või süüdi mõista. Lõpliku otsuse teeb kohus, kes klassile otsust põhjendab.

  Näiteid: 

  • Josef K on süüdi enda tegeliku mina maski taha peitmises.
  • Petšorin on süüdi Bela surmas.
  • Madu on süüdi Aadama ja Eva paradiisist väljaheitmisel.
  • Churchill on süüdi Londoni pommitamises II MS ajal.
  • Kleopatra on süüdi Vana-Rooma langemises.

 

Kohtuistungi etapid:

  • Siseneb kohtukoosseis (paaritu arv inimesi), kõik saalisviibijad tõusevad kohtu sisenemiseks püsti. Kohus lubab inimestel istuda ja annab lühiülevaate toimuva hakkavast protsessist.
  • Kohus teeb kindlaks, kas kohal on süüdistaja, kaitsja, süüalune, tunnistajad, muud asjaosalised. Kohus annab sõna ja hoiab istungi struktuuri. Keegi ei saa rääkima hakata enne, kui kohus ei ole eelnevalt luba andnud kõnelemiseks.
  • Esimesena esitab oma kohtukõne argumendid süüdistaja, st miks süüaluse peaks süüdi mõistma. Kohus võib igal ajal katkestada või küsida lisaküsimusi.
  • Teisena esitab oma kohtukõne argumendid kaitsja, st miks ei peaks süüalust süüdi mõistma. Kohus võib igal ajal katkestada või küsida lisaküsimusi.
  • Mõlemal poolel on õigus kutsuda kohtu ette ükshaaval tunnistajaid. 
  • Iga tunnistaja loeb ette tunnistaja vande: “Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et räägin asja kohta kogu tõe, midagi varjamata, lisamata või muutmata.”
  • Mõlemal poolel on õigus tunnistajat küsitleda kordamööda. Esimesena küsitleb see pool, kes tunnistaja tunnistama kutsus. St nt kui tunnistaja kutsus kaitsja, siis esimesena küsitleb tunnistajat kaitsja ja pärast teda võib soovi korral küsitleda süüdistaja. 
  • Pärast süüdistajate ülekuulamist teevad mõlemad pooled lühikesed lõpukõned oma seisukohtadega.
  • Kohus kuulutab istungi lõppenuks ja läheb otsust tegema. Kohtu väljumisel inimesed tõusevad püsti. 
  • Ettevalmistatud kõne pidamine

 

Meetod arendab nii kõne koostamise põhitõdesid, sõnastus- ja argumenteerimisokust kui ka avaliku esinemise oskust. Kõnesid on sõltuvalt koolist võimalik esitada vahetundides, koolitunnis, avaldada ajalehtedes.

 

Etapid: 

 

  • Õpetaja tutvustab õpilastele kõne ülesehituse struktuuri, kuidas kõnet alustada, kuidas sisu luua ja kuidas lõpetada.

 Lühikõne ülesehitus on selline:

  • pöördumine kuulajate poole,

näiteks “Armsad klassikaaslased ja õpetaja”, “Head kaaslased” vm;

  • tabav enesetutvustus;
  • kõne teema: valiku põhjendamine, mõni lugu seoses selle teemaga, püüe luua sidet kuulajatega;
  • kõne orienteeruv aeg ja millal võib esitada küsimusi;
  • kõne esitamine: õpilane püüab sõnastada 2–3 lihtsamat argumenti enda teema kaitseks;
  • esinemise lühikokkuvõte, põhiidee;
  • tabav, kõne algusega stiililt ühilduv lõpp;
  • kuulamise eest tänamine;
  • küsimused.
  • Foorum

 
Foorumi meetod markeerib telesaadet “Foorum”, kus üks või koolitunnis ka kaks õpilast juhivad diskussiooni valitud teemal ja kutsuvad klassikaaslasi enda arutelus osalema. Selle meetodi alusel on riiklikus õppekavas välja töötatud ka valikkursus “Töö tekstidega”. Meetod sobib kasutamiseks lihtsustatud kujul III kooliastmes, kus on soovitatav korraldada kuni pooletunniseid foorumeid. Gümnasist saab aga 45-minutilise ja pikemagi diskussiooni korraldamisega suurepäraselt hakkama.


Õpilase ülesanded mõttevahetuse juhina:

  1. Iga õpilane valib koostöös õpetajaga sobiva teema ja leiab teema raames vajaliku kirjanduse, millele ehitab diskussiooni. Ühe teksti soovituslik pikkus on 3000–5000 tähemärki, et õpilane jõuaks teema ettevalmistamisel läbi töötada 2–3 erinevat vaatenurka sisaldavat teksti.
  2. Õpilane valib kaasõpilased, kes tema juhtimisel diskussioonis osalevad ja selleks tema valitud tekstid (materjalid) läbi töötavad. 
  3. Õpilane valmistab ette 45-minutilise tunni, probleeme välja toovad küsimused enda grupile; valmistub arutelu juhtimiseks. 

    4. Õpilane juhib diskussiooni, refereerib, teeb kokkuvõtte ja annab tagasiside.

 

Õpilase ülesanded mõttevahetuses osalejana:

  1. Õpilane registreerib end mõttevahetuses osalemiseks grupijuhi juures.
  2. Õpilane töötab läbi grupijuhilt saadud aruteluks vajalikud tekstid (materjalid). 
  3. Õpilane osaleb diskussioonis, võttes iga kord vähemalt kolmel korral aktiivselt sõna.
  4. Õpilane on aktiivne ja tähelepanelik kuulaja aruteludes, kus ta ei osale; võib esitada teemakohaseid küsimusi.
  5. Õpilane osaleb diskussioonide hindamisprotsessis.

 

Teemavaldkonnad toetuvad riikliku õppekava üldpädevuste arendamisele ja on aineteülesed. Samas on võimalik läbi viia ainesiseseid arutelusid. 


Diskussiooni juhtimise ja kavandamise nõuanded: 

  1. Diskussioonil osalemine registreeritakse eelnevalt diskussiooni juhi ja õpetaja juures. 
  2. Soovituslik diskussioonis osalejate arv on 4–6 õpilast, arvestusega, et iga õpilane saab vähemalt 3 korral aktiivselt mõttevahetuses osaleda.
  3. Soovituslik vorm on foorumi põhimõte, kus igal osalejal on võimalus tekstipõhiselt argumenteerida enda arvamust loetust, osalejad ei pea üksteise seisukohtadele vastanduma. Foorumi juht töötab tekstide põhjal välja probleemküsimused, juhib mõttevahetust.
  4. Diskussioon koosneb arutelu juhtiva õpilase sissejuhatusest teemasse ja arutelu modereerimisest (ajakasutus, sõna andmine ja võtmine, teema arendamine ja suunamine)  ning tunni lõpus kokkuvõtete tegemisest. 
  5. Olenevalt klassi võimekusest võib diskussiooni juhtida  kahekesi, sel juhul on oluline, et mõlema õpilase osalus on nähtav. 
  6. Kaasõpilastele refereeritakse (pabertahvlil, tahvlil, arvutis vm viisil) mõttevahetuses osalejate arvamusi.
  7. Tunni lõpus teeb juht kokkuvõte arutelu tulemusest ja annab tagasiside arutelule.

(oppekava.ee, Töö tekstidega)

https://oppekava.ee//wp-content/uploads/2017/09/Valikkursus-T%c3%b6%c3%b6-tekstidega-%c3%95PA.pdf

 

  • Improviseeritud töövestlus

 

Meetod õpetab suhtlema, enda tugevaid külgi välja tooma, partnerit kuulama ja avalikult läbimõeldult esinema. Sobib suurepäraselt inimeseõpetuse ja karjäärivestluse tundidesse. Samuti on see hea võimalus teha esimene samm reklaami- ja töömaailma.

 

Etapid: 

  • Õpetaja jagab klassi gruppidesse.
  • Grupid tutvuvad erinevate firmade reklaamidega ja mõtlevad välja enda firma ja esitavad klassile enda firma töökuulutuse.
  • Õpetaja õpetab CV ja motivatsioonikirja koostamist. Näited leiab leheküljelt https://www.tootukassa.ee/
  • Iga õpilane kandideerib ühte või kahte reklaamitud firmasse. Siinkohal on võimalik fantaseerida, mis haridus on omandatud, kus õpitud.
  • Iga firma valib 1–2 õpilast (olenevalt grupi suurusest), keda töövestlusele kutsub.
  • Reklaamid ja kandideerimine asjakohane internetis loodud grupis. 
  • Firma valmistab ette küsimused töövestluseks.
  • Töövestlused toimuvad kogu klassi ees. Klass saab kuulata ja tagasisidestada.
  • Firma annab teada, kes ja mis põhjusel osutus tööle valituks.

 

Õpetajal on võimalus vastavalt grupi suurusele ülesannet kohandada ja muuta, et kõik oleksid haaratud ja samas saaks kandideerijate hulgast valida.