Tagasi üles
Turniiril osalemine - Eesti Väitlusselts

Turniiril osalemine

Kategooria: Ülikooliväitlus


Väitlusturniiril saavad kõnelejad varem õpitu proovile panna ja enda võistlusväitluse kogemust arendada. Kuigi peatükis on eelkõige selgitatud kohapeal toimuvate väitlusturniiri ülesehitust, siis erinevused internetis läbi viidud turniiridega ei ole väga suured. Peamised erinevused seisnevad ajakava ülesehituses, aga iga turniiri ürituse kirjelduses on kõik olulised detailid alati selgelt välja toodud.

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Eesti ja lääneriikide võistluste kontekstis saame rääkida eelkõige KK-formaadis ja BP-formaadis toimuvast väitlusturniirist. KK- ja BP-formaadil on küll erinevusi, aga üldiselt on turniiride struktuurid küllaltki sarnased.

Võistluse hommikul kogunevad kõik väitlejad turniiri toimumiskohta. Esmalt tuleb end registreerida, misjärel toimub võistluse avamine, peale mida ongi juba aeg esimeseks vooruks. Esimeses voorus määratakse pooled loosiga, mistõttu võib tiim kokku sattuda mistahes tiimiga. Edaspidi pannakse paaritus paika nii, et omavahel võistlevad võrdsete punktidega tiimid. Vaatamata sellele, kui palju on formaadist tulenevalt aega enne vooru algust ette valmistada, lähevad kõik tiimid kohe peale ettevalmistusaja lõppemist või paarituse nägemist määratud ruumi ja alustavad väitlust esimesel võimalusel.

Nii BP-turniiri kui ka KK-formaadi improvoorude ajal ei tohi kasutada välist abi ehk kaasuse kirjutamisel ei tohi üldjuhul otsida infot internetist, suhelda teiste tiimidega ega küsida abi treenerilt või tuttavatelt. Seega peab tuginema vaid enda teadmistele ja varasematele  kogemustele.

Võistlustel algab väitlus tavaliselt sellega, et kohtunik tutvustab ennast, vajadusel ka kõrvalkohtunikke. Vahel hindab väitlust mitu kohtunikku ning sellisel juhul on tegemist kohtunike paneeliga. Üks paneeli liige on juhtkohtunik, kelle ülesanne on kontrollida, et väitlusvoorus kõik sujuks. Temaga koos hindavad väitlust kõrvalkohtunikud, kes langetavad pärast väitluse lõppu küll otsuse, ent ei vastuta näiteks kõnelejate tutvustamise ega ruumis korra säilitamise eest. Samas võib juhtkohtunik anda ühele kaaskohtunikule ülesande aega võtta ehk sellisel juhul aitab ta väitlejale kõne ajal märku anda, kui palju aega on möödunud või kui palju aega on tema kõne lõpuni. Pärast paneeli tutvustamist küsib juhtkohtunik mõlemalt tiimilt kõnelejate järjekorda. Järjekord on oluline, sest see aitab kohtunikel igale kõnelejale õigesti punkte anda.

Väitluse lõppedes palub kohtunik kõigil ruumist lahkuda, et ta saaks hakata üksi või kõrvalkohtunikega otsust arutama. Võistlustel on enamasti tavaks, et otsus langetatakse 15 minutiga. Kui väitlus on väga tasavägine, siis võib aeg-ajalt juhtuda, et otsuse langetamiseks kulub rohkem aega.

Kui otsus on langetatud, kutsub kohtunik kõik väitlejad tagasi ruumi, kuulutab välja võitja ning põhjendab oma otsust. Soovi korral võivad väitlejad küsida isiklikku tagasisidet, mis on edasist arengut silmas pidades kindlasti väga kasulik. Kui turniiril on võimalus anda kohtunikele pärast vooru tagasisidet, tasub seda kindlasti teha — see aitab peakohtunikel järgmistes voorudes kohtunikke paremini planeerida.

Eelvoorude lõppedes saavad finaalvoorudesse tiimid, kellel on kõige rohkem punkte. Kui mitmel tiimil on sama palju punkte, siis saavad edasi need, kellel on suurem kõnelejapunktide summa. Finaalvoorudesse pääsemist kutsutakse väitluses murranguks.

Finaalvoorude paarituse puhul mängivad tiimipunktid endiselt rolli, aga veidi teisel moel. Nimelt paaritatakse omavahel kõige esimesena ja kõige viimasena edasi pääsenud tiim. Seejärel teisena ja eelviimasena edasi pääsenud tiimid ja nii edasi. Pooled määratakse finaalvoorudes loosi abil. Finaalvoorudes võitnud tiimid lähevad omavahel kokku, kuni jõutakse finaali, mille võitja kroonitakse turniiri võitjaks.

Kõik osalejad võivad (ja peaksidki!) jääma vaatama finaalvoore, sest nii saab õppida parimatelt. Turniiri lõpus toimub autasustamine, kus auhindu jagatakse eri kategooriates võistelnud tiimidele ja kõnelejatele.

 

BP-formaadis saab kõik teemad teada vahetult enne väitlust ehk enne turniiri ei saa midagi ette valmistada. Üldiselt on voorudes ettevalmistusajaks 15 minutit, mis tähendab, et iga tiim peab kaasuse välja mõtlema palju kiiremini kui KK-formaadis võistlustel. Iga vooru alguses antakse esmalt teada paaritus ja seejärel teema.

Selle tabeli näitel väitleb tiim A positsiooni 1V ehk nad on esimeses valitsuses, tiim B on 1O ehk esimene opositsioon; tiim C on 2V ehk teine valitsus ja tiim D on 2O ehk teine opositsioon. 

Kui paaritus ja teema on teada, siis on tiimidel 15 minutit enda kaasuse ette valmistamiseks. 1V ehk esimene valitsus saab ette valmistada väitlusruumis, teised peavad ise otsima koha valmistumiseks.

Pärast esimest vooru pannakse paaritus kokku tiimipunktide alusel. Kuna BP-väitlustes võistlevad omavahel 4 tiimi, siis jagunevad ka punktid veidi teisiti: tiim saab voorust nii palju punkte, kui mitut vastast ta voorus võitis.

BP-formaadi tiimipunktide jagunemine:

  1. koht – 3 punkti
  2. koht – 2 punkti
  3. koht – 1 punkt
  4. koht – 0 punkti

Eelvoorude lõppedes kuulutatakse välja finaalidesse pääsenud tiimid.

Rolli kohta sisu puudub.

Rolli kohta sisu puudub.