Ümberlükkamine

Ümberlükkamisel on kaks varianti. Esiteks on võimalik teise poole argumendis leida mõni viga ja see argument ümber lükata, teine variant on tuua eelkõneleja argumendi kõrvale vastuargument ning näidata, miks see uus argument on olulisem. Tihtipeale on lihtsam tuua vastuargumente, kui teise inimese algses argumendis vigu otsida. Hea argumenteerija oskab aga struktuurselt kuulata ja vestluspartneri argumenti kriitiliselt hinnata. Seetõttu keskendutakse järgnevalt eelkõige just argumendi ümberlükkele. 

Näide

Argument: Koolivorm tuleb kehtestada, sest see vähendab koolivägivalda. Koolivormi kehtestamisel ei kiusata lapsi enam sellepärast, et nad käivad teistmoodi riides. (Loomulikult on hea argument paremini seletatud ja tõestatud, selle tarbeks vaata argumendi peatükki.)

Ümberlüke algsele argumendile: Oponent väitis, et, et koolivorm vähendab koolivägivalda, sest siis ei kiusata enam lapsi erineva riietuse pärast. See on vale, sest koolivägivald ei ole üldse seotud sellega, millised riided õpilastel seljas on. Riietumisviis võib küll olla üks põhjus, miks kedagi koolis kiusatakse, ent selle kõrval on ka palju teisi: sooline või usuline kuuluvus, füüsiline välimus, erilised oskused või akadeemilised puudujäägid. Näiteks Inglismaal ei ole koolivormi kasutusele võtnud koolides vähem koolivägivalda kui nendes koolides, kus koolivorm ei ole kohustuslik.

Vastuargument: Oponendi argument oli, et koolivorm vähendab koolivägivalda. Aga koolivormi pealesundimisel tekib lastes trots ja nad ei taha enam kooli tulla. See on palju suurem probleem, kui võimalus, et mõni üksik õpilane teist tema riietuse pärast norib.

 

Nagu argumendi puhul, saab ka selge ja veenva ümberlükke esitada nelja elemendi abil, mis kattuvad argumendi osadega. Sellele eelnevalt peaks kõneleja selguse huvides tegema lühikese kokkuvõte vestluspartneri argumendist. Seega on ümberlükke struktuur järgmine:

1. Ümberlükatava argumendi kokkuvõte

2. Ümberlükke kokkuvõte (vastuväide)

3. Seletus

4. Tõestus

5. Järeldus

 

Vaatame neid viit elementi lähemalt:

1. Ümberlükatava argumendi kokkuvõte

Oluline on sõnastada lühidalt teise poole argumendi põhiidee. Kuuldud argumenti tuleb esitada nii hästi, kui vähegi võimalik. Ei ole mõtet püüda panna teisele  suhu sõnu, mida ta pole öelnud, või viia vastase argumenti absurdse äärmuseni. Tark kuulaja saab sellest aru ja vastasel on hiljem väga lihtne öelda, et teine pool ei reageerinud tegelikult tema argumendile.

Näiteks: Oponent väitis, et koolivorm vähendab koolivägivalda, sest siis ei kiusata enam teistmoodi riides käivaid lapsi.

2. Ümberlükke kokkuvõte (vastuväide)

Tuleks sõnastada oma vastuväide. 

Näiteks: See on vale, sest tegelikult ei põhjusta koolivägivalda mitte riietus, vaid majanduslik toimetulek.

Ümber lükates ei pea eitama igat aspekti, mida teine pool ütles – piisab sellest, kui leida üks koht, kus argumendi loogika on nõrk. 

3. Seletus

Nii nagu argumendis, peaks ka ümberlükke seletus selgitama vastuväidet ning andma sellele loogilisi põhjendusi.

Näiteks: Koolivorm ei vähenda kiusamise põhjust, milleks on õpilaste erinev majanduslik olukord. Õpilastevahelised majanduslikud erinevused tulevad esile ka muudel viisidel. Isegi kui õpilased käivad samamoodi riides, on osal neist paremad koolikotid, nutiseadmed jne. 

4. Tõestus

Tõestus peegeldab samuti argumendi mudelit. Tõestus peaks pakkuma vastuväitele päriselulist kinnitust.

Näiteks: Uuringud näitavad, et Uus-Meremaa koolides, kus kehtestati koolivorm, ei toimunud olulist koolivägivalla vähenemist. 

5. Järeldus

Järeldusel on samuti ümberlükkes samasugune funktsioon nagu argumendiski: järeldus võtab ümberlükke kokku. Järelduse tegemine on oluline selleks, et tuletada kuulajale meelde, kuidas räägitud ümberlüke seostub üldise seisukohaga. Kui järeldust mitte teha, võib väitlus taanduda ainult vähemoluliste näidete üle vaidlemisele ja seos üldteemaga kaob.

Näiteks: Järelikult ei aita koolivorm vähendada koolivägivalda ja seega ei ole sellest aspektist koolivormi kehtestamine põhjendatud.

 

Konkreetse argumendi ümberlükkamisel on mitmeid võimalusi. Oluline on meelde jätta, et kunagi ei pea ümber lükkama teise poole argumendi kõiki elemente. Üles tuleb leida argumendi kõige nõrgem koht (kohad) ja tegeleda just sellega. Mingi osaga vastase argumendist võib ka nõustuda. Eelnevas näites võib nõustuda, et koolivägivalla vähendamine on oluline, aga valitud vahend ei vii selle tulemuseni. Allpool on erinevaid ümberlükke viise põhjalikumalt kirjeldatud.

Ümberlüke seisneb teise poole argumendi loogika või faktide kahtluse alla seadmises. Allpool on toodud välja mõned üldised kategooriad, mida saab kasutada enam-vähem kõikide argumentide sisule vastuväitmiseks. Teatavasti koosneb argument väitest, seletusest, tõestusest ja järeldusest – ümberlükkes saabki kõiki neid elemente kahtluse alla seada.

 

1. Argument pole seotud üldteemaga

Vahel võib mõni kuuldud argument tunduda täiesti ümberlükkamatu. Sellisel juhul tuleb küsida, kas argument ikka tõestab, et üldine väitlusteema tõsi on. Suures väitlushoos võib juhtuda, et ühe poole väljaütlemised viivad väitlejad vaidlema küsimuste üle, mis tegelikult ei ole algse teemaga, peale ühise valdkonna, kuidagi seotud. Näiteks võivad koolivormi teemal tõstatuda küsimused õpetajate palkadest või koolivõrgu korrastamisest. Need teemad on kindlasti seotud haridusvaldkonnaga üldisemalt, kuid ei ole tõenäoliselt mõjutatud sellest, kas koolivorm on kohustuslik või mitte. Seda tuleks ka teise poole argumentidele reageerides välja tuua.

 

 

2. Argumendist on midagi olulist puudu

Tihti juhtub, ja seda just algajama argumenteerijaga, et argument on paljulubav ja võib-olla esiti ka veenev, kuid tegelikult on argumendist mõni oluline osa puudu. Näiteks puudub seletus ning argument seisab vaid väitel või ei ole välja toodud tõestust, mis peaks näitama, et argumendi seletuses toodud loogika ka päriselus kehtib. Näiteks võib koolivormi toetuseks tuua välja, et koolivorm parandab ühtsustunnet. Ühtsustunne tundub intuitiivselt olulise väärtusena, see aga ei tähenda, et argumenteerides ei peaks seletama, kuidas ühtsustunne tekib ja miks see oluline on, ega tooma oma mõtte toetuseks välja sobivat tõestusmaterjali.  

Seega tuleb argumenti struktuurselt kuulates alati endalt küsida, kas argumendis on kõik osad olemas ning kas väidetes toodud põhjuseid on päriselt seletatud ja tõestatud.

 

3. Vastuväide loogikale (seletusele)

Enamik vastuväiteid argumentidele tulenevad peamiselt just argumendis olevate loogiliste seoste kahtluse alla seadmisest. Tihti võib juhtuda, et mõte, mida inimene seletama hakkab, on tema enda jaoks väga ilmselge ning seetõttu ei seleta ta kuulajale eraldi iga seost. Kuulaja jaoks ei pruugi aga need seosed enesestmõistetavad olla, veel enam ei tarvitse need seosed ka päriselus kehtida. Selliseid seoseid võib nimetada eeldusteks ja nendele tähelepanu juhtimine võib olla väga efektiivne. Eelduse korral on seletuses mõni viga: argument põhineb oletusel, mis ei pruugi olla täidetud. Eeldused võivad olla argumendis selgitatud, kuid kahtluse alla võib seada ka neid seoseid, mida vastane pole otseselt välja toonud. 

Näiteks:

Argumendi lühikokkuvõte: Koolivormi kandmine põhjustab noortes liigset stressi. Koolivorm surub alla nende individualismi ning paigutab õpilased ühesugusesse kasti. See tekitab stressi, mis omakorda viib alla noorte õppeedukuse ja koolikohustuse täitmise.

Ümberlüke 1: Teine pool väitis, et koolivorm surub alla individualismi. Siinkohal on vastane võtnud selgitamata ja tõestamata eelduse, et koolivorm on alati igav, ei võimalda individuaalsust ja loomingulist. See ei ole tõene, tänapäeval on paljudes koolides rakendatud koolivorm, mis seisneb võimaluses kombineerida kohustuslikke elemente isiklike detailidega.

Ümberlüke 2: Teine pool väitis, et koolivorm tekitab noortes stressi ja langeb õppeedukus. See väide põhineb aga eeldusel, et koolivormi kandmisest tulenev stress on piisavalt suur, et õppeedukust mõjutada. Seda eeldust pole vastane aga seletanud ega tõestanud.

 

4. Vastuväide tõestusele

Esiteks võib tõestus olla ebapiisav.

Ebapiisava tõestusega võib olla tegemist, kui kõnelejal ei ole üldse tõestust oma väidetele, tema tõestus on faktiliselt vale või ei ole tõestusmaterjal piisav, et näidata loogika vettpidavust. Argumendi kohta võib küsida küsimuse „Mille põhjal te seda väidate?“. Üldse ilma tõestuseta või viletsa tõestusmaterjaliga toetatud argumenti on väga lihtne ümber lükata. Samas ei tähenda tõestuse puudumine alati, et argument on vale. Ümberlükkeks ei piisa vaid sellest, et öelda, et vastasel pole tõestust – omalt poolt tuleb pakkuda ka vastupidist tõestusmaterjali või lükata teise poole argument ümber põhjalikumate seletustega. 

Näiteks: Oponentide argument oli, et koolivorm vähendab koolis toimuvat kiusamist. Samas polnud neil selle argumendi tõestuseks ühtegi näidet. Meil on teile tuua näide Uus-Meremaast, kus koolivormi kasutusele võtmine pole kiusamist lõpetanud. Järelikult ei pruugi koolivorm tegelikult kiusamist vähendada.

 

Teiseks võib juhtuda, et teise poole kasutatud tõestusmaterjal ei toeta tegelikult nende argumenti.

Tõestus peaks olema kooskõlas väite ja seletusega ning näitama, et esitatud loogika vastab ka päriselus tõele. Kui teise poole tõestusmaterjal eelnevalt esitatud jutuga tegelikult ei haaku, on võimalik seda veana välja tuua.

 

5. Vale järeldus/puudub mõju

Viga võib peituda ka argumendi järelduses. Sellised probleemid jagunevad kaheks.

Esiteks võib väitlustes esineda argumente, mille järeldus ei sobi kokku ülejäänud osadega. Iga argument peab moodustama loogilise terviku ehk lõppema samas kohas, kust alustati: esialgne väide põhjendatakse seletuse ja tõestuse abil ära, järelduses võetakse sama argument kokku. Ebaloogiline järeldus võib argumenti sattuda, kui argumendi loomise või esitamise käigus unustatakse ära alguspunkt ning liigutakse sellest ülemäära kaugele.

Näiteks võib problemaatiline argument olla selline: Koolivormi kasutuselevõtt aitab tõsta koolivaimu ja luua mugavama õpikeskkonna. Õpilaste ühtne välimus tekitab meie-tunnet ning nähakse, et ollakse osa suuremast grupist. Sedasi tekib õpilastes vastutustunne terve koolipere ees. USA haridusministeerium on leidnud, et koolivormiga koolide õpilased panevad toime vähem kuritegusid, näiteks varguseid, sest vahele jäädes tooks nende tegu kahju kogu koolile – kõik saavad kohe aru, et tegemist on kindla asutuse õpilasega. Järelikult ei astuks õpilased koolivormi olemasolu kõrval enam reeglitest üle ja noored ei rikuks ära oma tulevikku. 

Ümberlüke: Oponent alustab argumenti sellest, kuidas koolivormi kasutamise mõjul tekiks mugavam õpikeskkond ning tõuseks koolivaim. Ometi ei selgitata, miks meie-tunne viib nende kasudeni, vaid jõutakse välja hoopis selleni, et õpilased ei rikuks enam ära oma tulevikuvõimalusi. Praegu ei saa teine pool kaitsta kumbagi võimalikest kasudest, kuna pole loonud terviklikku argumenti kummagi küsimuse kohta. 

Argumendid, kus järeldus pole ülejäänud osadega kooskõlas, on väga ebakindlad, mistõttu saab neid lihtsasti ümber lükata. Väitluses pole tähtis see, kui mitu mõttealget üks või teine tiim õhku suudab visata, vaid terviklike ning põhjalike argumentide esitamine. 

Teiseks tuleb ette argumente, mille järeldus ei selgita argumendi mõju või puudub see üldse. Järeldus peaks argumendi kokku võtma, ent andma lisaks ka mõista, miks esitatud argument oluline on.

Näiteks: Koolivorm aitab luua koolis akadeemilisemat õhkkonda. Ühest küljest tekitab koolivorm tugeva eristuse kodu ja kooli vahel ning õpilane tunneb vormi kandes, et on nii-öelda tööriietes. Samuti ei peaks riietusele enam niivõrd palju mõtlema ja oleks lihtsam mõtteid koolile koondada. Näiteks on USA haridusministeerium leidnud, et koolivormi olemasolu korral väheneb eakaaslaste surve ning õpilased ei pea muretsema, kas nende riided avaldavad sõpradele muljet või mitte. 

Ümberlüke: Vastased teevad argumendi sellest, kuidas koolivorm loob akadeemilisema õhkkonna. Ometi ei selgita nad, miks range ja akadeemiline õhkkond on kõige tähtsam või ülepea kasulik. Arvame hoopis, et akadeemilisus võib õpilasi piirata ning muuta koolis õppimise neile ebameeldivaks. New Yorki koolide põhjal tehtud uuring on leidnud, et õpikeskkonna puhul peaks prioriseerima õpilaste vabadust, mis võimaldab neil õpetajate ja kaasõpilastega isiklikke suhteid luua ja seeläbi end koolis mugavalt tunda. Järelikult võib vastaste plaan tekitada küll akadeemilisema õhkkonna, ent selle mõjud on pigem negatiivsed. 

Kui teine pool oma argumendi mõju lahti ei seleta, tekib hea võimalus näidata, et argumendiga võivad kaasneda hoopis negatiivsed tulemused. Alati on kasulikum oma seisukohta päriselt põhjendada, mitte üksnes mainida, et vastaste argument polnud ideaalne.

 

6. Sõltub teisest argumendist

Alati ei pruugi olla mõistlik lükata ümber argumendi eraldiseisvaid osi, vaid tuleb mõelda viisidele, kuidas argumendid üksteisega suhestuvad. Näiteks võib tihti juhtuda, et seisukohta või kaasust ette valmistades jääb mõte kinni juba välja mõeldud argumendi juurde. Sedasi tekib vahel olukord, kus üks argument sõltub teisest: mõlemad argumendid on küll seletatud ja tõestatud, kuid üks on teises esitatud loogika jätk. Selline olukord võib olla probleemiks just võistlusväitluse kaasuse puhul. Ühtse liini hoidmine pole olemuslikult halb – vastupidi, selge fookusega kaasust on väitlejal lihtsam kaitsta ning kohtunikule selgeks teha. Ometi on üksteisest sõltuvate argumentide puhul oht, et kui vastastiim ühe ümber lükkab, väheneb kohe ka teise kaal väitluses.

Näiteks:

Esimene argument: Koolivormi kasutamine vähendaks koolikiusamist. Ühtse riietuse puhul kaovad välised erinevused ning õpilased ei saa teisi koolikaaslasi teistsuguste rõivaste pärast halvasti kohelda. 

Teine argument: Kiusamise vähenedes paranevad õpilaste tulemused. Kui õpilastele meeldib koolis olla, on nad teadmiste omandamisele avatumad ning julgevad tundides rohkem kaasa lüüa, saades tänu sellele paremaid hindeid. Seega parandab koolivormi kasutuselevõtt ka õpitulemusi.

Antud näite puhul on esimese argumendi tõestamine eeldus teise püsimiseks. Seega piisab vastaspoolele ühe argumendi ümber lükkamisest, et kukuks ka teine. 

Ümberlüke: Koolivormi kasutamine ei vähenda kiusamist, sest välised erinevused ei kao. Majanduslikult vähem kindlustatud peredest pärit õpilastel võivad endiselt olla näiteks vanema mudeli telefonid või raskused klassiekskursioonidel osalemisega. Seega võib koolides endiselt kiusamist ette tulla. Kui kiusamine koolides säilib, ei vasta tõele ka vastaste teine argument, kuna see sõltub täielikult esimesest argumendist.  

 

7. Vastuolude väljatoomine

Vahel võib ühe poole erinevate, eraldiseisvalt täiesti põhjendatud argumentide vahel leida vastuolusid, mida välja tuues kaotavad üks või mitu argumenti oma tugevuse.

Näiteks:

Esimene argument: Kohustusliku koolivormi kasutuselevõtt aitab suurendada ühtsustunnet õpilaste seas, kuna väliseid erinevusi on märksa vähem. Sarnane riietus rõhutab õpilastevahelist ühisosa ning vähendab võimalikke eelarvamusi. 

Teine argument: Ilmselt tahavad oponendid väita, et kohustuslik koolivorm ei võimalda õpilastel väljendada oma isikupära. Ometi pole see tõsi, kuna koolivormi on alati võimalik teatud määral kohandada. Samuti saavad õpilased endiselt kanda näiteks endale meelepärast meiki või soengut. Seega saavad õpilased säilitada oma isikliku stiili. 

Ümberlüke: Vastaste argumendid on omavahel vastuolus. Ühelt poolt üritatakse väita, et koolivorm eemaldab välised erinevused ja suurendab sedasi ühtsust: parandab õpilaste omavahelist läbisaamist, sest õpilased näevad ühtsemad välja. Teisalt leiavad vastased, et koolivormi kandmine ei piira õpilaste eneseväljendust ning igaüks saab siiski ise oma välimuse üle otsustada.