Tagasi üles
Vahemärkused - Eesti Väitlusselts

Vahemärkused

Kategooria: Ülikooliväitlus


Vähemärkused on väitlusformaatide osa, kus väitlejal on võimalus vastastiimi kõne ajal väitlusesse operatiivselt sekkuda. Vahemärkuse eesmärk on sundida kõnelejat rääkima väitlusküsimustest, mis vahemärkust pakkuvale tiimile kasulikud on. Teisalt võimaldavad vahemärkused demonstreerida kõneleja kiiret mõtlemist ja reaktsioonivõimet, vastates küsimustele enda teemapoolt kaitstes.

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Vahemärkuse eesmärk võib olla viidata kõneleja tehtud loogika- või faktiveale; näidata, kuidas küsija tiimi varem esitatud materjal lükkab ümber kõneldava; tuua väitlusesse uut materjali; tuua kõneleja mugavustsoonist välja. Hea vahemärkus aitab vastajat keerulisse olukorda pannes kallutada kohtuniku otsust endale sobivas suunas.

Hea vahemärkus on selline, mis sunnib kõnelejat kindlasti vastama. Üks võimalus seda teha on küsida avatud küsimusi (miks? kuidas?), sest kas-küsimustele saab vastata lihtsalt “Ei” või “Jah”. Vahemärkus ei pea aga olema sõnastatud küsimusena, vaid võib olla väide või ümberlüke oponendi kõnele. Hea kõneleja põhjendab oma vastust sõltumata esitatud vahemärkuse vormist.

Vahemärkuse pakkumiseks tõuseb väitleja püsti ja pöördub lühikese fraasiga kõneleja poole (näiteks “Vahemärkus!” või “Siinkohal!”). Vahemärkust pakkudes ei tohi reeta, mis on pakutava vahemärkuse sisu (näiteks öelda “Keskkonnast!”). Vahemärkusi ei ole lubatud pakkuda kõne esimese ja viimase minuti (kaitstud minutite) ajal.

Kõnelejal on lubatud pakkumine kohe vastu võtta, tagasi lükata või paluda oma mõtte lõpetamiseks vahemärkuse pakkujal hetke oodata. Vahemärkuse tagasi lükkamiseks piisab käega viipamisest, et mitte oma kõnet segada lasta. Vahemärkuse vastuvõtmisel esitab pakkuja oma küsimuse ja võtab seejärel istet. Ühe vahemärkuse ajal tohib küsida ainult ühe küsimuse.

Esitatav vahemärkus ei tohi kesta kauem kui 15 sekundit. Aja ületamisel sekkub kohtunik ja palub küsijal istuda. Kõneleja ei tohi katkestada pakutavat vahemärkust enne 15 sekundi möödumist, välja arvatud juhul, kui küsija tõesti lihtsalt venitab aega. Üks väitleja ei tohi vahemärkuseid pakkuda tihedamini kui 15-sekundiliste vahedega, et kõnelejat mitte liigselt segada.

Hea väitleja pakub iga vastaspoole kõne ajal mitu vahemärkust ja võtab alati oma kõne ajal vastu vähemalt ühe. Mõnel turniiril võidakse vahemärkuse mitte võtmise eest kõnelejat eraldi karistada. Kõne jooksul üle kolme vahemärkuse vastuvõtmine ei ole hea idee, sest nii ei jää piisavalt aega enda valitud materjali esitamiseks.

BP-formaadis ei tohi väitluses sama poolt kaitsva teise tiimi liikmetele vahemärkuseid pakkuda.

Edasijõudnule

Vahemärkust on kõige parem esitada eda kogu ruumile suunates, vajadusel end küsimuse ajal kergelt pöörates. Nii kuulevad seda kõneleja, kohtunik ja publik ühtemoodi.

Vahemärkuseid saab hästi ära kasutada selleks, et tutvustada oma järgmise kõne argumente. Nii on võimalik oma kõnesse juba sisse pikkida vastaste esimese ümberlükke ümberlüke. Samamoodi võib vahemärkusega meelde tuletada oma tiimi varem esitatud argumenti, mis kipub vastaste vähese tähelepanu tõttu väitluses ebaoluliseks muutuma, kuid mille olulisust saab vahemärkusega rõhutada.

Väitluse ajal võib olla suur kihk reageerida kõneleja väikestele vigadele: ekslikud näited, kogemata vastupidise tähendusega öeldud sõna vms. Sellistele asjadele tähelepanu juhtimiseks ei ole kasulik vahemärkuse võimalust ära kulutada, sest tõenäoliselt sai kohtunik niikuinii veast aru, ning ilmselt saab küsida midagi, mis väitluse käiku rohkem muudab.

Vahemärkuse vastuvõtmise tõenäosuse suurendamiseks on oluline ajastada pakkumine hetkele, mil kõneleja kõhkleb, näiteks, kui väitleja liigub ühe mõtte juurest järgmise juurde. Samas, kogenud kõnelejad teavad seda ning sel hetkel vahemärkust vastu ei võta. Sellisel juhul tasub tähelepanelikult kõnelejat jälgides aru saada, millal on kõnes tema jaoks keerulisemad hetked, mil ta nii hästi oma seletustes kindel pole või millal ruumis midagi muud kõnelejat segavat juhtub (näiteks keegi köhatab, ruumis tekib tõmbetuul vms). Kõnelejal on mõistlik vahemärkus vastu võtta oma argumentide vahel: nii ei pea selgitustes ebaloomulikke pause tegema.

Vahemärkuste ettevalmistamisel tasub teha tiimitööd. Tiim võib võtta paberi, kuhu pannakse ühiselt selge käekirjaga võimalikud vahemärkused jooksvalt kirja nii, et igal ajahetkel saab iga tiimi liige küsida just tol hetkel kõige olulisema küsimuse. Samuti on kasulik ajastada vahemärkuste pakkumist: kõik koos püsti tõusta on kindlasti efektne, samas üksteise järel püsti hüppamine võib kõneleja mõttelõnga rohkem häirida ja kallutada seetõttu vahemärkust vastu võtma.

Küsimuste paberil kirjas hoidmine aitab igal ajahetkel vähemalt üht vahemärkust varuks hoida: juhul, kui kõneleja palub vahemärkust, on väitlejal kohe midagi pakkuda. Tiimis tasub vahemärkuste pakkumist organiseerida nii, et kõige väiksem koormus langeb väitlejale, kes järgmisena kõnelema läheb – nii saab tema keskenduda oma kõne ette valmistamisele.

Vahemärkust ette valmistades peab tähelepanu pöörama sellele, et see peab olema nii kõnelejale kui ka kohtunikule arusaadav. Liiga mõttetihedat lauset või keerulist lausekonstruktsiooni tasub vältida.

Kõneleja võiks kõnet ette valmistades mõelda, kus oma kõnes vahemärkust vastu võtta. Seejuures võib olla kasulik aktsepteerida vahemärkus just sellelt vastaselt, kes järgmisena kõnelema peaks, aga lastes tal enne küsimuse esitamist veidi oodata, et talt ettevalmistusaega röövida.

Kui kõneleja vahemärkuse sisust aru ei saa, siis võib paluda vahemärkuse esitajal seda korrata. Kui sisu jääb ikka arusaamatuks, võib seda ignoreerida, lootes, et kohtunik ka ei mõistnud.

Ühel erijuhul tohib vahemärkust pakkudes indikeerida selle sisu. Juhul, kui teemapoole esimese kõne ajal vajab oluline detail vastaste kaasuses täpsustamist (eelkõige olukorras, kus plaani mingi osa on oluline, aga selgitus ei võimalda sellest aru saada või puudub sootuks), siis tohib väitleja pöörduda kõneleja poole, öeldes “Täpsustus!” ning kõneleja saab olukorrale vastavalt reageerida. Väitluse selguse huvides on kasulik täpsustus vastu võtta.

Täpsustust ei saa kasutada hilisemate kõnede või argumentide selgitamise ajal: kui mõni asi on ebaselge, siis võib seda ära kasutada järgnevates kõnedes või tavalistes vahemärkustes, aga sel juhul ei tohi sisu enne vahemärkuse vastuvõtmist reeta.

BP-formaadis peavad teise lauapoole tiimid olema ettevaatlikud, et liiga vara oma laiendust vahemärkustes ei reedaks. Vastasel juhul saab esimese lauapoole tiim seda materjali oma kõnes kasutada.

Vahemärkuste pakkumisel tasub jälgida, mida teeb väitleja lauapoole teine tiim. Üldiselt on kasulik vahemärkust pakkuda vahetult enne või pärast teise tiimi pakkumist, et vahemärkus neilt n-ö varastada. Hea kõneleja võtab vastu vähe vahemärkuseid, seega on iga šanss kõrge hinnaga. Strateegiliselt mõtlev väitlustiim võtab vastu vahemärkusi mõlemalt vastastiimilt.

Kõnedes peab paratamatult iga tiim keskenduma kõige rohkem otse oma vastas olevale tiimile, tasub vahemärkuste võtmisel eelistada diagonaalis paigutatud vastaseid – nii saab demonstreerida ka nende parimatele mõtetele heade vastuste olemasolu.

MM-treeneri nipinurk

Vahemärkusega on vahel võimalik vastased eksiteele juhtida punase heeringa demagoogiavõtet kasutades. Jättes vahemärkuses mulje, et tiimi laiendus tuleb teemal, mis on väitlusega esmapilgul seotud, kuid tegelikult ebaoluline, võivad vastased kulutada palju aega sellega tegelemiseks. Tegelik laiendus tuleb teha teemakohane.

Individuaalsed harjutused

  1. Vali mõni väitlusteema (vaata Eestis toimunud turniiride teemasid), aseta ennast Eituse/Opositsiooni poolele ja mõtle, millistele küsimustele peaksid vastaste esimeses kõnes kindlasti vastuseid kuulma ehk milliseid vahemärkuseid talle pakuksid.
  2. Vali Youtube’ist lindistatud väitlus, endale positsioon ja mõtle iga vastastiimi kõne ajal, millised kolm vahemärkust tahaksid kõnelejale esitada.

Viited lisamaterjalile

https://debateable.org/debate_topics/points-of-information/https://betterdebatemanual.wixsite.com/better/points-of-information

Vahemärkused ei teeni ega võta kõnelejatelt punkte (välja arvatud teatud juhtudel rahvusvahelistel keskkoolide võistlustel WSDC-formaadis). Vahemärkused mõjutavad väitleja esituse kvaliteeti pakutava sisuga (mida küsitakse ja vastatakse) ja valitud strateegiaga (millal küsitakse ja mille kohta küsitakse, kas vastatakse), mida tuleb arvesse võtta holistilisel hindamisel analoogselt kõnedes pakutud sisu ja valitud strateegiaga.

 

Vahemärkused ja nende vastused mõjutavad nii tiimi kohta väitluses kui ka individuaalseid kõnelejapunkte.

 

Tagasiside andmisel võib tähelepanu pöörata erinevatele vahemärkustega seotud aspektidele. Kas vahemärkused oli tehtud strateegiliselt õigetel hetkedel õigete teemade kohta? Kas vahemärkused olid selged? Kas kõnelejad tegid piisavalt vahemärkuseid, et väitlus oleks dünaamiline. Kas vahemärkustega seotud ajaliste jm reeglite rikkumised segasid väitluse toimumist?

Juhised juhendajale

Vahemärkuseid on kõige efektiivsem õppida väideldes, sest siis on neil kontekst ja ajaline surve nii välja mõtlemiseks kui vastamiseks.

Algajad väitlejad esialgu kardavad pakutud vahemärkuseid tagasi lükata, neid tuleb julgustada seda aktiivselt tegema, et vahemärkused kõnesid liialt ei hakiks. Näiteks võib harjutamisel ajutiselt kehtestada reegli, et esimene vahemärkuse pakkumine tuleb alati tagasi lükata.

Tiimikaaslaste vahel vahemärkuste jagamine on väga efektiivne viis tagamaks, et igal väitlejal oleks võimalus iga kõne ajal vahemärkuseid pakkuda. Ühe ja sama küsimuse ja vatsusega võib vahemärkust pakkuda mitu korda, seni, kuni see vastu võetakse.

Edasijõudnud väitlejate puhul on oluline jälgida, et iga väitleja iga kõne jooksul vähemalt ühe vahemärkuse vastu võtaks. Vahemärkuste pakkumisel on oluline mõista, milline väitlusküsimus on hetkel väitluses olulisim ja suurima tõenäosusega enda poole kallutatav.

Grupiharjutused

  1. Jaotage grupp võistkondadeks, ühed valmistavad etteantud teemal poolt- ja teised vastukaasuse. Kui ettevalmistusaeg lõpeb, määrab juhendaja, millised tiimid väitlevad. Kõik üht poolt ettevalmistanud saavad vastaspoole kõnede ajal vahemärkuseid pakkuda.
  2. Kui grupis on eri tasemega väitlejaid, võib heal väitlejal paluda esitada mingil teemal kõne, mille ajal kõik ülejäänud saavad vahemärkuseid pakkuda. Kõnelejale on keerulisem, kui juhendaja valib, millise vahemärkuse peab vastu võtma.

Näidistunnikava

45 minutit

Kokkuvõte Väitlejate esimene tutvus vahemärkustega
Õpieesmärgid Õpilased teavad, mis vahemärkused on ja kuidas neid väitluses kasutada. Õpilased oskavad vahemärkuseid koostada.
Ettevalmistus Õpetaja peaks olema tuttav siin kajastatud materjaliga ning valima teema, mille kohta õpilased vahemärkusi koostama hakkavad.
Kirjeldus 15 minutit – õpetaja tutvustab vahemärkustega seonduvaid reegleid ja põhimõtteid.
15 minutit – õpetaja jaotab väitlejad kaheks (poolt ja vastu) ning individuaalselt valmistatakse ette 3 vahemärkust, mida etteantud teemal vastastiimilt küsida; sobiv teema sisaldab plaaniväitlust, kus plaani detailid on olulised (näiteks “Eestis peaks legaliseerima kergete uimastite kasutamise”).
15 minutit – õpetaja moodustab väitlejatest paarid, kus on nii poolt kui ka vastu kõneleja, nad tutvustavad üksteisele vaheldumisi küsimusi ja proovivad neile vastata.
Hindamine Oluline on, et väitlejad tunneksid, et oskavad vahemärkuseid koostada
Lisamaterjalid Peatüki juurde lisatud slaidid ja videod

90 minutit

Kokkuvõte Väitlus rõhuga vahemärkuste harjutamisel
Õpieesmärgid Õpilased teavad, mis on vahemärkused ja kuidas neid kasutada. Õpilased oskavad väideldes vahemärkuseid teha ja neile vastata.
Ettevalmistus Õpetaja peaks olema tuttav siin kajastatud materjaliga ning valima väitlusteema.
Kirjeldus 15 minutit – õpetaja tutvustab vahemärkustega seonduvaid reegleid ja põhimõtteid
30 minutit – väitlejad valmistavad etteantud teemal kaasused ja mõtlevad ettevalmistamise ajal ka mõne vahemärkuse ette valmis
45 minutit – väitlus, mille jooksul õpetaja jälgib eraldi ja tagasisidestab vahemärkuste kasutamist. Kui grupis on rohkem väitlejaid kui ühte väitlusesse mahub, võib ka pealtvaatajad määrata ühele ja teisele teemapoolele ja lubada ka neil vahemärkuseid pakkuda.
Hindamine Algajate puhul peaks jälgima, kas väitlejad järgisid kõiki vahemärkuste kohta kehtivaid reegleid ja kas vahemärkused olid sisulised. Edasijõudnute puhul tuleks pöörata tähelepanu sellele, kas väitlejad kasutasid vahemärkuseid tehes peatükis kirjeldatud strateegilisi võtteid.
Lisamaterjalid Peatüki juurde lisatud slaidid ja videod

Vahemärkused slaidiesitlus