Märkmed
Kategooria: Ülikooliväitlus
Väitluse ajal on kõigil osapooltelt oluline panna kirja, mida erinevad väitlejad ütlevad, et teha parem kõne või kohtunikuna kummagi tiimi öeldu meeles hoida. Väitlejana on mõistlik üles märkida nii enda kaasus kui ka vastaspoole argumendid, et neid ümber lükata.
Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:
Ettevalmistatud teemade puhul võiks enda kaasus olla valmis juba enne väitluse algust ning eriti mugav on see arvutis kirjutada ja printida. Kuigi sedasi võib tekkida tahtmine kõik sõna-sõnalt kirja panna ja väitluse ajal ette lugeda, on mugavam kirja panna tekst võimalikult liigendatult, et pilk ei kaoks teksti ära. Rõhutamist vajavad kohad on soovitatav eristada ülejäänud tekstist (kasutades näiteks paksu kirja).
Improteemade puhul peab oma kaasuse ettevalmistamise ajal kirjutama. Soovitatav on kirjutada üles iga argumendi peamised punktid (näiteks pealkiri, peamine selgitus, peamine mõju). Kasulik on jätta iga argumendi juurde lisaruumi, et soovi korral väitluse ajal midagi lisada.
Ümberlükete üles märkimise juures on oluline panna kirja, mida vastaspool on öelnud ning paarisõnaline enda ümberlüke. Ei ole kasulik üritada vastaspoole kõnet maha kirjutada, vaid leida sealt kõige olulisemad kohad ümber lükkamiseks.
Hea nipp on kasutada väitluse ajal erinevaid värve, et märkmed oleksid lihtsasti arusaadavad, näiteks kirjutada ümberlükkepunktid punasega, et kõne ajal oleks silmadel neid lihtne haarata.
BP formaadis on märkmete tegemiseks palju erinevaid stiile ning katseteades leiab iga väitleja tema jaoks kõige mugavama. Alustada võib näiteks võttes 2 A4 paberit ning need neljaks jagades nii, et iga kõne jaoks jääb üks veerand A4-suurune kast.
Edasijõudnule
Lisaks oma kaasusele ning ümberlüketele on kasulik väitluse ajal märkida, milliseid ümberlükkeid on vastaspool kaasusele teinud. Seda on kõige mugavam teha, kui kaasuse paberil on piisavalt ruumi. Siis ei lähe oma argumentidest rääkides ka meelest vastaspoole ümberlüketele vastata. Selline lähenemine lihtsustab enda poole ümberlükete sidumise oma kaasusega ning vastaspoole ümberlükkamise enda argumendi ajal, sest nii saab kaasusesse märkida, millal peaks vastaspoolele ümberlükkeid tegema.
Kui oled lisaks oma kaasusele teinud väitluse ajal palju märkmeid, siis on kasulik enne oma kõnet teha selgeks, mis järjekorras märkmeid vaatama peaks. Selleks võib panna need õiges järjekorras üksteise peale, et iga kord ülemise lehe ära võttes tuleb selle alt välja järgmine õige leht, või lihtsalt iga paberi nurgale kirjutada number, mitmendana seda vaatama peaks. Kui väitled ühe paberiga, siis tähista järjekord suurte numbritega.
Väitluses on palju korduvaid fraase ning elemente, mida on märkmeid tehes mõistlik lühendada. Näiteks selle asemel, et kirjutada, kuidas miski muutub paremaks või halvemaks, on lihtne kasutada üles- või allapoole näitavat noolt; majanduskasvu asemel “MAJ+”, sotsiaalse kasu asemel “SOTS+” jne.
BP formaadis on teises lauapooles kasulik panna lühidalt kirja esimese lauapoole tiimi punktid, et nendest selgelt eristuda. Selleks on kasulik näiteks panna kirja need argumentide juurde, et oleks selge, mis osas teise lauapoole tiim väitlust edasi viib.
MM-treeneri nipinurk
Väitluskõned on nagu elus palju muud — alguses ei saa vedama ning pärast ei saa pidama. Selle vastu aitab kõige paremini hästi ette kirjutatud intro. Nii ettevalmistatud kui ka improvoorudes on kasulik oma kõne esimesed 30 sekundit võimalikult täpselt ette kirjutada, et selle ajal ei miski sassi ei läheks. Edasine tuleb juba loomulikult.
Individuaalsed harjutused
- Vaata alati peale väitlust kohtuniku tagasisidele tuginedes oma märkmeid ning proovi leida kohti, kus paremate märkmete tegemine oleks su kõnet aidanud.
- Hoia oma märkmed alles ning vaata peale turniiri kodus need rahulikult üle. Proovi leida tihti esinevaid fraase ning mõtle neile lühendeid, et järgmisel korral oleks märkmete tegemine kiirem
Kohtunikuna on märkmete tegemine ülimalt oluline, et pärast otsust tehes oleks võimalik iga kõne uuesti läbi mõelda. Kasulik on luua endale süsteem, kuidas märkida argumentide pealkirju, ümberlükkeid ning vahemärkuseid, et hiljem otsust tehes jutt omavahel sassi ei läheks.
Samas on oluline, et kohtunik ei üritaks kõnesid sõna-sõnalt ülesse kirjutada, sest väitlejad räägivad kiiresti ning see pole lihtsalt võimalik. Oluline on panna kirja piisavalt märksõnasid ning selgitusi, et peale väitlust oleks tekst kohtunikule endale arusaadav.
KK-formaadi kohtunikuna on kõige lihtsam märkmete tegemist alustada võttes A3 paber ja jagada see kuueks, et iga kõne (v.a lõpukõne) oleks oma tulbas. Jaatuse esimene kõne on kõige vasakpoolsem tulp ning Eituse kolmas kõne kõige parempoolsem. Lõpukõned saab mugavalt ülesse kirjutada lehe teisele poole.
BP-formaadi kohtunikuna on kõige lihtsam märkmete tegemist alustada võttes 2 A4 paberit, jagada need neljaks, et iga kõne oleks oma, veerand A4 suuruses, kastis.
Mõned kohtunikud teevad märkmeid arvutisse. Selleks on kõige lihtsam meetod tekstitöötlusprogrammis teha kahe tulba ja kaheksa reaga tabel. Sedasi saab iga kõne panna tabeli ühte cell’i niimodi, et vasakpoolses tulbas on järjest Jaatuse kõned ning parempoolses tulbas Eituse kõned. Kuna arvutis on keerulisem näiteks tõmmata jooni, mõistmaks, millised ümberlükked vastavad millisele argumendile, on kasulik mõelda süsteem selle tähistamiseks. Näiteks võib anda igale argumendile numbri ning sellega tähistada ümberlükete juures, millist argumenti ümber lükatakse.
Juhised juhendajale
Märkmete tegemist on kõige efektiivsem õppida väideldes, sest ilma aja surveta on reaalset situatsiooni võimatu jäljendada.
Algajad väitlejad kirjutavad sageli liiga palju, üritades nii enda kui ka teiste kõnesid sõna-sõnalt maha kirjutada, või liiga vähe, lootes, et neile jääb kõik meelde. Vaadake peale väitlusi kõik koos märkmeid üle.
Grupiharjutused
Vaadake koos mõne väitluskõne videot ning laske õpilastel see kirja panna, nagu nad oleksid vastaspoole väitlejad või kohtunik. Eesmärgiks võib seada, et kõik peaksid leidma kõnest kõige olulisemad punktid, need kirja panema, mõtlema neile oma vastused ning ka oma vastused kirja panema, nagu õpilased teeksid väitluses ümberlükkeid.
Näidistunnikava
45 minutit
Kokkuvõte | Väitlejate esimene tutvus väitlusmärkmete tegemisega |
---|---|
Õpieesmärgid | Õpilased teavad, kuidas väitlust paberile ülesse märkida |
Ettevalmistus | Õpetaja peaks olema tuttav siin kajastatud materjaliga |
Kirjeldus | 15 min - õpetaja tutvustab märkmete tegemise eesmärki ja tehnikat 15 min - õpetaja näitab ekraanil mõnda väitluskõnet ning õpilased panevad kõne kirja, nagu nad oleksid vastaspoole väitlejad või kohtunik. Peale harjutust arutatakse, mis olid kõne peamised punktid ja millele oleks kõnes vajalik vastata. 15 min - õpetaja moodustab väitlejatest paarid. Õpilased võrdlevad omavahel märkmeid ja otsivad välja kohad, kus oleks saanud kasutada mõnda lühendit, et kirjapanek oleks efektiivsem. |
Hindamine | Oluline on, et väitlejad ise tunneksid, et oskavad väitlust ülesse märkida |
Lisamaterjalid | Antud peatüki juurde lisatud slaidid |