Formaaditutvustus
Kategooria: Keskkooliväitlus
Keskkoolide väitlusformaat (KK-formaat) on kohandatud rahvusvahelisest keskkoolide maailmameistrivõistluste (World Schools, WSDC) formaadist. Väitluses osaleb kaks võistkonda: Jaatus, kes väitleb teema poolt, ja Eitus, kes on teema vastu.
Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:
Kummaski võistkonnas on kolm väitlejat, kes teevad kokku neli kõnet. Seega koosneb kogu väitlus kaheksast kõnest. Esmalt peab iga väitleja oma konstruktiivse kõne ja seejärel kummagi võistkonna esimene või teine kõneleja oma võistkonna kokkuvõtva lõpukõne, kusjuures Eitus peab oma lõpukõne esimesena. See tähendab, et väitlust nii alustab kui ka lõpetab Jaatus ning Eitusel on vahepeal kaks kõnet järjest. Enne igat kõnet on võistkonnal üks minut mõtlemisaega.
Konstruktiivsete kõnede pikkus on kuus minutit ja lõpukõnede pikkus kolm minutit. Kontruktiivsete kõnede jooksul on vastasvõistkonnal lubatud pakkuda vahemärkuseid, lõpukõnede ajal on see keelatud. Vahemärkuseid võib pakkuda kõne teisest eelviimase minutini ehk esimesed ja viimased 60 sekundit kõne ajast on vahemärkuste pakkumise eest kaitstud.
Jaataval võistkonnal on kohustus kaitsta teemat: vastavalt teema olemusele võib olla vajalik välja pakkuda mingi probleemi lahendamiseks plaan või muul moel defineerida, mille üle täpsemalt väitlema hakatakse. Definitsioon peab olema selline, et keskmine mõistlik inimene teemat lugedes seda oodata oskaks. Ebaausalt defineeritud teemat nimetatakse oravaks ja see on keelatud.
Ka Eitusel on KK-formaadis kohustus kaitsta oma teemapoolt.
Seejuures tuleb loomulikult vastanduda Jaatusele, aga seda tohib teha ainult viisil, mis on kooskõlas teema eitava sõnastusega (näiteks ekstreemsem versioon Jaatuse plaanist on keelatud). Vajadusel võib Eitus Jaatuse definitsiooniga mitte nõustuda, põhjendades, miks Jaatuse definitsioon oli ebaaus. Reeglitekohase definitsiooni üle Eitusel vaidlema hakata ei ole lubatud. Definitsiooniga mittenõustumist tuleb väljendada esimeses kõnes, hiljem selleni jõuda ei ole lubatud.
Lisaks väitluse raamistamisele peaksid mõlema võistkonna esimesed kõnelejad tutvustama oma kaasuse esimesi argumente. Eituse esimene kõneleja peab tegema ka ümberlükkeid kuuldud vastaste kaasusele, Jaatusel see võimalik ei ole.
Teised kõnelejad peavad vajadusel tegelema definitsioonide selgitamisega, kui väitlus seda nõuab, aga nende põhiülesanne on lükata ümber vastasvõistkonna senikõlanud argumente ja tuua väitlusesse oma poole lisaargument või -argumendid, mida nimetatakse ka laienduseks.
Kolmandate kõnelejate ülesanne on organiseerida seni väitluses kuuldu peamisteks vaidlusküsimusteks, mille rõhk peaks olema vastaste kaasuse punkt punkti haaval ümber lükkamisel ja tõestamisel, et oma võistkonnal on õigus. Kolmandates kõnedes ei tohi väitlusesse tuua uusi argumente, küll aga on lubatud teha uusi ümberlükkeid, tuua uusi näiteid ja analoogiaid.
Lõpukõne on justkui erapooliku kohtuniku otsus: kõneleja ülesanne on näidata, miks tema võistkond väitluse võitis. Lõpukõne ei tohi sisaldada uut materjali. Eitus peab lõpukõne esimesena.
Konstruktiivsete kõnede ajal peaks iga väitleja võtma vastu vähemalt ühe vahemärkuse. Mõnel turniiril karistatakse kõnelejaid vahemärkuste vastu võtmata jätmise eest. Hea kõneleja ei võta oma kõne jooksul vastu rohkem kui kolme vahemärkust.
Väitluse ajal ei tohi väitlejad suhelda kellegagi peale oma tiimiliikmete (näiteks samas ruumis viibiva treeneriga, pealtvaatajatega või sõpradega internetis).
Väitluse võidab võistkond, kes tõestas oma teemapoolt paremini. Kumbki võistkond peab näitama, et neil on õigus üldjuhul või enamikul juhtudest. Juhul kui teema on sõnastatud absoluudi abil (sisaldab sõnu “kõik”, “alati”, “kunagi” vms), ei pea Jaatus ära tõestama iga viimast kui juhtu, küll aga näitama, et enamikul juhtudest on nende teemapool tõene. Eituse ülesanne on näidata, et eksisteerib oluline vähemus juhte, kus neil on õigus, aga Eitusel ei piisa võitmiseks üheainsa ebasobiva juhu genereerimisest.
Edasijõudnud väitlejatel on lihtsam saavutada edu väitluse parema raamistamisega. Lisaks teema defineerimisele, vajadusel probleemi ja plaani kirjeldamisele tuleks mõelda, mis on väitluse kriteerium ehk mille järgi argumentide paikapidavust hinnatakse ning mis on sellest tulenevalt väitluse tõestuskoormad ehk mida kumbki võistkond võitmiseks tõestama peab.
Individuaalsed harjutused
Leia Youtube’ist (näiteks Eesti Väitlusseltsi kanalilt) mõni KK-formaadis väitlus, vali endale positsioon, kuula väitlust kuni enda kõneni ja proovi teha hea kõne. Hea idee on proovida näiteks Eituse esimest või Jaatuse teist kõnet, aga viimasel juhul peab kindlasti silmas pidama, mida “tiimikaaslane” esimeses kõnes rääkis.
Viited lisamaterjalile
Keskkoolide väitlusformaat käsileht
https://wsdcdebate.org/resources
https://schoolsdebate.com/wp-content/uploads/docs/definitions.asp
Otsinguterminid: worlds schools debate format, WSDC rules
Keskkooli väitlusformaadi skeem:
Näidisväitlus
Näidisväitluse tagasiside
Lühike näidisväitlus
KK-formaadis määrab kohtunik võitja ja kaotaja ning paneb vajadusel spiikripunkte. Madalapunktilised võidud pole lubatud ehk võitva võistkonna liikmete kõnelejapunktide summa peab olema kõrgem kui kaotava võistkonna oma. Kõrgeima individuaalse punktisumma saanud väitleja võib olla emmas-kummas tiimis. Täpsemalt saad kohtunikutöö kohta lugeda vastavast peatükist.
Näidisväitlus
Näidisväitluse tagasiside
Lühike näidisväitlus
Juhised juhendajale
Formaat saab kindlasti kõige paremini selgeks väideldes, aga seejuures tuleks silmas pidada mõningaid harvemini esinevaid vigu, näiteks selliseid, mis on seotud teema reeglitevastase defineerimisega.
Harjutamisel võivad võistkonnad olla kahe- või neljaliikmelised. Kaheliikmeliste võistkondade puhul teeb kumbki kõneleja kaks kõnet (eelistatult üks 1. ja 3. ning teine 2. ja lõpukõne). Neljaliikmelise võistkonna puhul peab iga kõneleja ühe kõne.
Rohkem kui kaheksa õpilase puhul võib paralleelselt pidada mitut väitlust, aga siis oleks hea panna teist väitlust kuulama mõni kogenum väitleja või keegi, kes tunneb formaadi reegleid, et olla kindel väitluse reeglipärasuses. Kui kombineerida kahe-, kolme- ja neljaliikmelisi tiime ja paralleelseid väitlusi, siis saab väitlustegevuse korraldada nii, et kõik huvilised saavad alati väidelda, eeldusel, et neid on vähemalt neli.
Grupiharjutused
Parim viis formaati harjutada on seda läbi väidelda. Kui väitlejaid on rohkem kui kuus, võib lõpukõnesid teha eraldi kõneleja.
Näidistunnikava
45 minutit
Kokkuvõte | KK-formaadi tutvustus praktilise näite abil |
---|---|
Õpieesmärgid | Väitlejad teavad, milline on KK-formaat ja oskavad seda väidelda |
Ettevalmistus | Õpetaja peaks tundma siin kirjeldatud materjali ja valima vaatamiseks sobiva väitluse (näiteks Eesti Väitlusseltsi Youtube’i kanalilt) |
Kirjeldus | 5 minutit – sissejuhatus, tegevuse tutvustus 6 minutit – õpetaja vaatab koos õpilastega Jaatuse 1. kõnet 9 minutit – õpetaja tutvustab õpilastele Jaatuse 1. kõne kohta kehtivaid reegleid 6 minutit – õpetaja vaatab koos õpilastega Eituse 1. kõnet 9 minutit – õpetaja tutvustab õpilastele Eituse 1. kõne kohta kehtivaid reegleid 6 minutit – õpetaja vaatab koos õpilastega Jaatuse 2. kõnet 4 minutit – õpetaja tutvustab 2. kõnede kohta kehtivaid reegleid Vajadusel saab järgmisel korral vaadata kolmandaid ja lõpukõnesid. Alates teistest kõnedest on Jaatuse ja Eituse kõnede erinevused reeglite suhtes väiksed või olematud. |
Hindamine | Oluline on, et väitlejad omandaksid formaadireeglid |
Lisamaterjalid | Vt alt soovitatud materjale |
90 minutit (võib poolitada)
Kokkuvõte | KK-formaadi tutvustus ja läbiväitlemine |
---|---|
Õpieesmärgid | Väitlejad teavad, milline on KK-formaat ja oskavad seda väidelda |
Ettevalmistus | Õpetaja peab tundma siin kirjeldatud materjali ja valima väitlemiseks sobiva teema (näiteks “Doping peaks olema tippspordis lubatud”) |
Kirjeldus | 15 minutit – õpetaja tutvustab KK-formaadi reegleid, jagab väitlejad võistkondadesse ja annab neile ettevalmistamiseks teema 25 minutit – väitlejad valmistavad ette väitluseks 50 minutit – väitlus Kui aega jääb üle – näiteks juhul, kui kõik kõnelejad ei kasuta oma kõne aega ära–, siis saab seda kasutada väitluses tehtu analüüsimiseks ja tagasisidestamiseks. |
Hindamine | Oluline on, et väitlejad omandaksid formaadireeglid |
Lisamaterjalid | Vt alt soovitatud materjale |
Viited lisamaterjalile
https://wsdcdebate.org/resources
https://schoolsdebate.com/wp-content/uploads/docs/definitions.asp
Otsinguterminid: worlds schools debate format, WSDC rules
Keskkoolide väitlusformaadi käsileht
Keskkoolide väitlusformaadi skeem: