Väitlusteemad

Nende kahe teematüübi erinevus seisneb selles, kas väitluse keskne küsimus on kindel tegevus või hoopis mõte, mille tõesuse üle väideldakse.

Plaaniväitlused
Plaaniväitluste teemasõnastused sisaldavad reeglina kahte asja:

• tingivat kõneviisi, nt sõnu “peaks” või “tuleks” ja
• tegusõna nt “keelustama”, “vähendama”, “suurendama” vms.

Plaaniväitluste puhul pakutakse teema sõnastuses välja kindel tegevus. Selle kindla tegevuse elluviimiseks on erinevaid võimalusi, seega peab Jaatus mõtlema välja plaani, kus kirjeldatakse, kuidas see tegevus täpselt ellu viiakse. Selleks on Jaatusel olemas fiat ehk eeldus, et nende plaan võetakse vastu olenemata päris maailma tehnilistest takistustest (näiteks ei oleks Riigikogu praegu nõus sellist seadust vastu võtma).

Eitus peab pakkuma alternatiivi sellele plaanile – see võib olla nii status quo ehk tänase olukorra kaitsmine kui ka alternatiivne plaan probleemi lahendamiseks, viimast kutsutakse vastuplaaniks.
Eitus võib kasutada oma vastuplaani fiat’i samas ulatuses kui Jaatus (näiteks saab Eitus oma plaani elluviimiseks kasutada sama hulka raha ja poliitilist ressurssi kui Jaatusel). Eituse vastuplaan peab Jaatuse plaani välistama, s.t. nende samaaegne rakendamine peab olema loogiliselt võimatu. Eitusel ei ole kohustust vastuplaani tegemiseks – sel juhul kaitseb Eitus status quo’d.

Näide plaaniväitlusest on teema “Eesti peaks kõik narkootikumid legaliseerima”.
Sellises väitluses on teema sõnastusest tulenevalt kindlalt tegu plaaniväitlusega, kuna sõnastuses on tingiv kõneviis (sõna “peaks”) ja antud kindel tegevus, milleks on “legaliseerima”.
Selle teema puhul peaks Jaatuse pakkuma plaani, kuidas legaliseerimine täpselt toimuks ning Eitus võib pakkuda oma vastava alternatiivi uimastipoliitika kohta.

Plaaniväitluste puhul on oluline, et nii Jaatuse plaan kui ka Eituse vastuplaan (kui Eitus otsustab selle teha) peavad olema teema sõnastusest tulenevate tõestuskoormate kohased, s.t. et plaanid peavad lahendama probleemi teema sõnastuses kasutatud abstraktsuse tasemel.

Näiteks ei tohi teemas “Eesti peaks rakendama paksu riigi mudeli” kumbki pool kaitsta konkreetste individuaalse maksu kehtestamist/kaotamist, vaid rääkima maksukoormusest üldiselt. Samamoodi ei saa teemal “Eestis peaks kehtestama magusate jookide maksu” Jaatus plaaniks teha kõikide maksude tõstmist või Eitus kõikide maksude vähendamist.

Analüüsiväitlused
Analüüsiväitluste puhul saab keskseks küsimuseks teemas sõnastatud mõte. Jaatus peab tõestama, et see mõte on tõene ja Eitus peab tõestama, et see mõte on väär. Kumbki pool ei oma fiat’i ehk kumbki võistkond ei saa teha plaani, mis kuidagi meid ümbritsevat maailma muudab. Selle asemel peavad mõlemad pooled selgitama, milline on nende poolt kaitstav maailm, ning vajadusel põhjendama iga muutuse juhtumise tõenäosust.

Analüüsiväitluste teemasõnastused sisaldavad tavaliselt võrdlust (“on parem kui”, ”toob rohkem kasu kui kahju” vms), hinnangulist omadussõna (“tõenäoline”, ”kahetsusväärne”, “kahjulik” vms) või seavad üles väitluse läbi väite, mis võib olla nii tõene kui väär (“Demokraatia toimib”).

Näide analüüsiväitlusest on teema “Narkootikumide legaliseerimine on kahestusväärne”. Sellises väitluses on teema sõnastusest tulenevalt tegu analüüsiväitlusega, kuna ei ole märgitud tingivas kõneviisis sõna “peaks” või “tuleks”. Selle teema puhul peaks Jaatus tõestama miks narkootikumide legaliseerimine on tõenäoliselt toonud summaarselt rohkem kahju kui kasu. Eitus peaks tõestama vastupidist ehk näitama, miks legaliseerimine on toonud summaarselt rohkem kasu kui kahju.

Analüüsiväitluste puhul on tiimidele suureks abiks nii praeguse kui ka alternatiivse maailma kirjeldamine. Ehk eelneva näite puhul tuleks kirjeldada kahte maailma:
maailm, kus narkootikumid on olnud ja on jätkuvalt legaliseeritud ning
maailma, kus narkootikumid ei ole olnud legaliseeritud.

Nende erinevate maailmate kirjeldused (nt kuidas need tekkisid, kuidas need välja näevad) aitavad tiimidel aru saada, millised on väitluse poolte vahelised erinevused ja sarnasused, ning kasutada neid läbi võrdluse väitluse võitmiseks.

Nii plaaniväitlused kui ka analüüsiväitlused võivad samal ajal olla ka isikuta väitlused või isikuväitlused ja/või kindlaksmääratud alternatiiviga väitlused.

Isikuta väitluseid väideldakse neutraalsest perspektiivist ehk ei ole määratud kindlat perspektiivi, millest väitlust hinnata. Isikuväitlused sätestavad kindla perspektiivi, millest tuleb väitluse sisu hinnata. Kõik teemad, mille sõnastuses pole täpsustatud kindlat isikut, kelle perspektiivist peaks teemat vaatlema, on isikuta väitlused.

Isikuväitlused tunneb ära selle järgi, et teema sõnastuses on kasutatud isiku kohta olevat käänet või sõna-sõnalt öeldud, kelle huvidest peaks väitluses lähtuma.

Neutraalsest perspektiivist väitluste puhul on oluline, mis on üldiselt maailmale kasulik. Tiimid peavad arvesse võtma kõiki võimalikke kasusid ja kahjusid, mida saab loogiliselt tuletada teema sõnastusest ning mida tiimid valivad kaitsta.

Isikuväitluste puhul on oluline, mis on etteantud isikule kasulik, ehk väitluse keskne küsimus on, kuidas tõstatatud küsimus mõjutab teemas defineeritud isikut. Isik võib tulenevalt teema sõnastusest olla kas kindel või umbkaudne üksikisik või grupp inimesi.

Siin on mõned näited erinevatest isikuväitluste teemasõnastustest:

• Isikuks on kindel üksikisik – “Kaja Kallasena oleksin jätnud koalitsioonilepingusse panemata lubadused, mida valimiskampaania ajal ei arutatud”
• Isikuks on grupp inimesi – “Keskerakonna huvides oleks Riigikogu liikmete arvu vähendamine”

Isikuväitluste puhul peavad tiimid tõestama, mis oleks teema sõnastuses välja toodud isiku jaoks parem. Nt teemas “Üliõpilasena eelistaksin reaalharidust humanitaarharidusele” peavad tiimid kirjeldama, millised on tõenäoliselt keskmise üliõpilase huvid ning siduma neid reaal- ja humanitaarhariduse kasude ning kahjudega.

Isikuväitlustes ei ole oluline, mida mainitud isik päris maailmas teab või ei tea, kuid on oluline, mis on mainitud isiku võimete piires ja huvides. See on oluline tiimide jaoks, kuna tegevused, mida isik on võimeline tegema (ja seega ka nendest tegevustest tulenevad kasud ja kahjud) on piiratud.

Isikuväitlused võivad samaaegselt olla ka plaaniväitlused või analüüsiväitlused ja/või kindlaksmääratud alternatiiviga.

Igas väitlusteema sõnastuses on välja toodud vähemalt üks tegevus või mõte, mida Jaatus peab toetama. Eitus peab eitama teema sõnastuses välja toodud tegevust või mõtet. Eitus võib seda teha toetades status quo’d/vastuplaani plaaniväitlustes või kaitstes tõenäolist alternatiivset maailma analüüsiväitlustes, v.a. kui teema sõnastuses on välja toodud kindel alternatiiv.

Kindlaksmääratud alternatiiviga teemade puhul on Eitusel kohustus toetada teemas mainitud alternatiivi.

Kindlaksmääratud alternatiiviga teema sõnastuses on välja toodud selge alternatiiv ja neid saab ära tunda, kui teema sõnastuses on nt sõna “asemel”, fraas “eelistama midagi millelegi” vms.

Näide kindlaksmääratud alternatiiviga teemast on “Valgustatud autokraatiat tuleks eelistada demokraatiale”, kus Jaatus peab toetama valgustatud autokraatiat ning Eitus demokraatiat.

Samuti on kindlaksmääratud alternatiiviga teema, nt “Eesti peaks käesolevate maksutõusude asemel võtma rohkem laenu”. Selles teemas on sõnastatud alternatiiviks teema sõnastamise ajal toimuv maksutõusupoliitika, seega peab Eitus tegema just seda kaitsva vastuplaani. Jaatus peab toetama maailma, kus Eesti võtaks rohkem laenu.

Kindlaksmääratud alternatiiviga teema võib samaaegselt olla ka plaaniväitlus või analüüsiväitlus ja/või isikuta väitlus või isikuväitlus.

• Isikuplaaniväitlus ilma kindlaksmääratud alternatiivita, nt “Feministliku liikumisena toetaksime ajateenistuse laiendamist naistele”
• Isikuplaaniväitlus kindlaksmääratud alternatiiviga, nt “Euroopa Liiduna rajaksime rohkem roheelektritootmist tuumaelektrijaamade asemel”
• Isikuanalüüsiväitlus ilma kindlaksmääratud alternatiivita, nt “Hiina valitsuse huvides on Dalai-laama valimis- ja kasvatamisprotsessi lõppemine”
• Isikuanalüüsiväitlus kindlaksmäärtud alternatiiviga, nt “Õpilasena eelistaksin koolisüsteemi, mis keskendub humanitaarainetele reaalainete asemel”
• Isikuta plaaniväitlus ilma kindlaksmääratud alternatiivita, nt “Loomaaiad tuleks keelustada”
• Isikuta plaaniväitlus kindlaksmääratud alternatiiviga, nt “Telefonide kasutamist koolides peaks aktiivselt toetama telefonide keelustamise asemel”
• Isikuta analüüsiväitlus ilma kindlaksmääratud alternatiivita, nt “Laste saamine on ebamoraalne”
• Isikuta analüüsiväitlus kindlaksmääratud alternatiiviga, nt “Tehnoloogiaidude keskendumine turu hõivamisele tootearenduse asemel on kahetsusväärne’’

KK-formaadi teematüübid

https://debatedata.io/

Väitlusteemade nimekiri

Otsinguterminid: debate motions, WSDC motions, WUDC motions, EUDC motions

Kohtunikul on oluline jälgida, kas võistkondade valitud strateegia ning teema tüüp ühtivad. Näiteks on väärtusteemas täiesti tavaline kuulda ümberlükkeid stiilis “See argument ei tööta, sest Jaatusel puudub õigus teha oma plaan ning nad ei ole selgitanud, miks selline kirjeldus maailmas on tõenäoline.”. 

Peakohtunikul on eraldi ülesanne vastutada ka teemade valimise eest. Teemasid valides on oluline mõelda neljale kriteeriumile:

Tasakaal

On oluline, et väitlusteemad oleksid tasakaalus ehk samaväärsete võistkondade puhul peaks mõlemal poolel olema võrdne võimalus võita. Lisaks sellele, et mõlemal teemapoolel peaks olema võrdselt tugevaid argumente, tasub mõelda ka sellele, et kui lihtsasti kättesaadavad need argumendid on. Ei tohi juhtida olukorda, kus algajate võistkondade puhul on üks teemapool lihtsam, isegi kui edasijõudnud tiimide puhul on teema tasakaalus.

Sügavus

Väitlusteemad peavad olema piisavalt sügavad ehk mõlemale poolele peab jaguma mitmeid häid argumente. See on oluline, et väitlus ei muutuks lõpupoole liigselt korduvaks ning BP-formaadis on oluline, et teise lauapoole võistkondadel oleks võimalik kasutada uusi argumente väitluse laiendamiseks.

Huvitavus

Väitlusteemad peavad olema huvitavad ning nende üle arutamine põnev nii väitlejatele kui ka kohtunikele. Turniirie teemasid valides tuleb tähele panna, et erinevate voorude teemad ei oleks omavahel liiga sarnased, et väitlus ei muutuks liiga korduvaks.

Mugavus

Väitlusteema peab olema väitlejatele mugav, st ei tohi panna neid liialt ebamugavatesse olukordadesse. Selle jaoks tasuks enne teemade valimist mõelda, mis on turniiri sihtrühm ning vastavalt sellele valida kõigi jaoks mugavad teemad.

Erinevaid teematüüpe on kõige efektiivsem õppida erinevate teemade puhul arutada, mis tüüpi teemaga on tegemist ning kuidas sellele väitluses läheneda. 

Algajad väitlejad hakkavad tihti mõtlema teema sisule enne, kui nad mõistavad, mis tüüpi teemaga täpselt on tegu. Edasijõudnud väitlejate puhul on oluline jälgida, et väitlejate valitud strateegia ja teematüüp ühtiksid Nagu väitluses ikka, on seda kõige kasulik arutada peale väitlust tagasisidet andes, selgitades, kuidas erinevad argumendid vastava teematüübiga suhestuvad ning mis tehnilisi vigu tehti.

Leidke loetelu teemadest ning laske grupil pakkuda, mis tüüpi teemad need on ning mis reeglid iga teemaga kaasnevad.