Formaaditutvustus
Kategooria: Ülikooliväitlus
Briti parlamentaarne väitlus on enamlevinuim väitlusformaat maailmas, mida kasutatakse peamiselt ülikooliväitluses. See sai oma nime Briti parlamendi arutelukommetelt, millest formaadi reeglid eeskuju võtsid.
Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:
Briti parlamentaarses väitlusformaadis nagu ka keskkooliväitluses on kaks osapoolt. Teema poolt kõneleb valitsus ehk propositsioon ning neile vastandub opositsioon.
Briti parlamentaarses väitluses on mõlemal poolel kaks kaheliikmelist tiimi. Valitsuse tiimideks on esimene valitsus ja teine valitsus. Opositsioonis on esimene opositsioon ja teine opositsioon. Seega võtab ühest väitlusest kokku osa kaheksa kõnelejat, kellest neli on valitsuse poolel ning neli opositsioonis. Tiimideks jagunemist selgitab joonis 1.
Kõnelejate järjekord vaheldub kordamööda valitsuse ning opositsiooni väitlejate vahel. Väitlust alustab esimese valitsuse esimene kõneleja, kellele järgneb esimese opositsiooni esimene kõneleja. Seejärel väitleb esimese valitsuse teine kõneleja, kellele vastab esimese opositsiooni teine kõneleja. Esimest valitsust koos esimese opositsiooniga nimetatakse tihti kokkuvõtavalt esimeseks lauapooleks, sest nende kõned moodustavad esimese poole väitlusest. Pärast esimese lauapoole nelja kõnet väitleb teise valitsuse esimene kõneleja, kellele omakorda vastab teise opositsiooni esimene väitleja. Lõpuks kõneleb teise valitsuse teine kõneleja, kellele vastab väitluse viimase kõnega teise opositsiooni teine kõneleja. Teist valitsust koos teise opositsiooniga kutsutakse teiseks lauapooleks.
Kõigil kõnelejatel, vastavalt nende kõnelemisjärjekorrale, on briti parlamentaarses väitluses oma nimed, millele vastavad kindlad rollid. Rollidega kaasnevad ülesanded seletatakse täpsemalt lahti järgnevates peatükkides. Kõnelejate järjekorda ning rollide nimetusi seletab joonis 2.
Esimese valitsuse esimest kõnelejat kutsutakse peaministriks. Peaministri ülesanne on seada väitluse teemale raam ja esitada valitsuse poole esimesed argumendid. Esimese valitsuse teine kõneleja on asepeaminister, kes laiendab peaministri argumente, toob väitlusesse uusi argumente ja vastab esimese opositsiooni tehtud väidetele.
Esimese opositsiooni esimest kõnelejat kutsutakse opositsiooni liidriks. Tema ülesanne on vajadusel raamistada väitlus opositsiooni poolelt ning tuua väitlusesse opositsiooni esimesed argumendid. Lisaks sellele peab opositsiooni liider tegema ümberlükkeid peaministri kõnes esitatud argumentidele. Esimese opositsiooni teine kõneleja on opositsiooni aseliider, tema ülesanne on jätkata opositsiooni kaasususe laiendamist, lisada väitlusesse uusi argumente ning vastata esimese valituse argumentidele ümberlüketega.
Teise valitsuse esimest kõnelejat kutsutakse valitsuse liikmeks. Valitsuse liige peab tooma väitlusesse laienduse. Laienduseks võivad olla uued argumendid, täiendav analüüs esimese lauapoole argumentidele ning relevantsed ja hästi analüüsitud ümberlükked. Teise valitsuse teine kõneleja on valitsuse kokkuvõttev kõneleja. Valitsuse kokkuvõttev kõneleja peab võtma väitluse kokku, näidates, kuidas teise valitsuse materjal võidab väitluse. Kokkuvõttev kõneleja peab selgitama, miks teise valitsuse laiendus oli väitluse kontekstis oluline ning näitama, kuidas tehtud laiendus on väitluse põhiküsimuste üle otsustamisel suurima kaaluga.
Teise opositsiooni esimene kõneleja on opositsiooni liige, kes peab tooma väitlusesse laienduse opositsiooni poolelt. Laienduseks sobivad, nagu ka teise valitsuse puhul, uued argumendid, täiendav analüüs esimese lauapoole materjalile ning olulised ümberlükked. Opositsiooni kokkuvõttev kõneleja võtab väitluse kokku näidates, kuidas teise opositsiooni materjal võidab väitluse. Ka opositsiooni kokkuvõttev kõneleja peab näitama, kuidas teise opositsiooni laiendus on väitluse põhiküsimustele vastamisel kõige olulisem.
Briti parlamentaarses formaadis võistlevad kõik neli tiimi omavahel, seega erinevalt keskkooliformaadist, kus väitluse võidab propositsioon või opositsioon, jagatakse briti parlamentaarses väitluses välja kohad esimesest neljandani. Näiteks selleks, et teises valitsuses olev tiim võidaks väitluse, tuleb neil olla parem mõlemast opositsiooni tiimist kui ka esimeses valitsuses olevast tiimist.
Kaks tiimi, kes mõlemad väitlevad teema samal poolel, ei tohi teineteisele vastanduda, ega üksteise argumentide alustalasid rünnata. Teineteisest saab briti parlamentaarses formaadis olla parem pakkudes uusi olulisemaid argumente sama vaate põhjendamiseks või teise tiimi välja toodud argumente põhjalikumalt lahti seletades ja nende mõjusid paremini kirjeldades.
Üldjuhul saavad briti parlamentaarses formaadis väitlejad teada teema 15 minutit enne väitluse algust. Seega on tiimil 15 minutit, et valmistada ette oma kaasust ning kõnesid. Ettevalmistusajal on keelatud suhelda teiste tiimidega. Veel ei tohi kasutada abimaterjalina internetti ega küsida nõu kolmandate isikute käest. Üldiselt on turniiridel lubatud kasutada tiimide eelnevalt koostatud paberil abimaterjale.
Briti parlamentaarses formaadis on väitluskõned tavaliselt 5 või 7 minuti pikkused, õppimist alustatakse tavaliselt 5-minutiliste kõnedega. 5-minutilised kõned on algajatele sobivad, sest paljude algajate jaoks on keeruline koguda 15-minutilise ettevalmistusaja jooksul piisavalt materjali ja argumente, et teha 7-minutilisi kõnesid. Tihti peetakse 5-minutiliste kõnedega väitlusi ka algajatele suunatud väitlusturniiridel, et üleminek harjutusväitlustest klubides turniirikonteksti oleks sujuvam.
Oluline osa briti parlamentaarsest formaadist on vahemärkused vastaspoole väitlejate kõnede ajal. Kõigi väitlejate kõne esimene ning viimane minut on kaitstud minutid, mille vältel teised väitlejad ei tohi teha vahemärkuseid. 5-minutiliste kõnede ajal on võimalik teha vahemärkuseid teisest kuni neljanda minutini. 7-minutiliste kõnede väletel saavad vastaspoole väitlejad teha vahemärkuseid teisest kuni kuuenda minutini. 7-minutilise kõne jagunemist kaitstud ning kaitsmata minutiteks seletab Joonis 3.
Väitlejad peaksid briti parlamentaarses väitluses tegema tihedat koostööd oma tiimikaaslasega, et hoida meeskonna kaasus ühtsena mõlema kõne ajal ja vahemärkusi tehes. Selge tiimijoon muudab argumendid kergemini jälgitavaks ja meeldejäävamaks. Lisaks sellele võimaldab tiimiliikmetevaheline ühtne arusaam kaasusest anda paremini edasi kõige olulisemaid punkte tiimi kõnedest ning vajadusel saab tiimi teine kõneleja laiendada ning kaitsa esimese kõne olulisi argumente.
Briti parlamentares formaadis ei tohi teise lauapoole tiimid vastanduda esimese lauapoole tiimi kaasusele, sellist olukorda nimetatakse noa andmiseks. Näiteks ei tohiks teise valitsuse tiim öelda, et nad ei nõustu esimese valitsusega. Mõistlikum on vajadusel tugevdada valitsuse poole kaasust, tuues välja tugevad argumendid ning ignoreerides nõrgemaid. Lisaks sellele võib välja tuua, kuidas teise valitsuse tiim analüüsis mõnd esimese valitsuse poolt lauale pandud ideed põhjalikumalt või viidata mõnele veale esimese valitsuse kaasuses, mis üldist ideed suures plaanis ei muuda.
Definitsioon peab olema selline, et keskmine mõistlik inimene teemat lugedes seda oodata oskaks. Ebaausalt defineeritud teemat nimetatakse oravaks ja see on keelatud. Juhul kui teema definitsioon muudab väitluse toimumise teistele tiimidele võimatuks, peab esimesel võimalusel selle välja tooma ja väitluse ümber defineerima. Olukorras, kus esimene opositsioon väidab, et esimene valitsus on teinud orava, saab teine valitsus otsustada, kas nõustuda opositsiooni pakutud alternatiivse raamistusega või jääda kindlaks esimese valitsuse defineeringule.
Individuaalsed harjutused
Algajaid väitlejaid, kellel on formaadi reeglid selged, saab rakendada klubis uutele väitljatele reeglite õpetamiseks. Teiste õpetamine aitab teadmisi kinnistada ning annab väitlejatele rohkem usku oma oskustesse. Juhendaja ülesanne on teha vajadusel parandusi ning anda lisainformatsiooni.
Viited lisamaterjalile
Otsinguteminid: Briti parlamentaarne väitlus, British Parliamentary Debate
Näidisväitlus
Näidisväitluse konsensusotsus
Näidisväitluse tagasiside
Briti parlamentaarse formaadi kohtunikud peavad otsust tehes võrdlema nelja tiimi. Ükski viga ei anna tiimile automaatset neljandat kohta, alati on oluline vaadelda tiimi kogu kaasust ülejäänud väitluse kontekstis. On oluline võrrelda nii opositsiooni kui ka valitsuse argumente ja ümberlükkeid, aga ka teise lauapoole uusi laiendusi võrreldes esimese lauapoole kaasustega.
Briti parlamentaarse väitluse hindamisel on oluline silmas pidada kõnelejate rolle ja kõnede järjekorda. Näiteks ei saa eeldada, et esimesel valitsusel on võimalus ümber lükata teise opositsiooni kõnedes tehtud argumente, sest esimese valitsuse liikmetel on võimalus teise opositsiooni tiimiga suhelda ainult vahemärkuste abil. Seevastu peaks teine opositsioon kokkuvõtvas kõnes võrdlema oma materjali esimese valitsuse omaga ning mõlemad kõnelejad saavad vajadusel teha esimese valitsuse argumentidele ümberlükkeid.
Võrreldes esimese lauapoole tiimi teise lauapoole tiimiga, on oluline selgitada välja, kas teise lauapoole tiim esitas oma kõnedes laienduse, mis on väitluse kontekstis oluline või lisas põhjaliku analüüsi esimese lauapoole tiimi kõnedes tehtud argumentidele. Juhul, kui teise lauapoole tiim pole seda teinud, on nende kaasus tuletatud eelmistest kõnedest.
Turniiridel antakse tavaliselt esimese koha saanud tiimile 3 tiimipunkti, teise koha saanud meeskonnale 2 punkti, kolmandale kohale 1 punkt ning neljandaks jäänud tiim punkte ei saa. Lisaks tiimipunktidele antakse Briti parlamentaarses väitluses ka spiikripunkte.
Spiikripunkte jagatakse vahemikus 50–100, kuigi reaalsuses jääb enamik turniiridel kuuldavatest kõnedest spiikripunktivahemikku 60–85 (vaata viiteid lisamaterjalidele – Ateena EUDC spiikripunktide skaala). Madalapunktilised võidud on keelatud ehk madalama koha saanud tiimi liikmete spiikripunktide summa peab olema väiksem kui kõrgema koha saanud tiimi liikmete spiikripunktide summa.
Briti parlamentaarses väitluses hinnatakse väitlejate rollitäitmist ehk kõnelejapositsioonidele püstitatud ülesannete täitmist ning sisu ehk tehtud argumente, ümberlükkeid, vahemärkuseid, seletuste loogilisust ja selgust ning argumentide mõju väitluse kontekstis. Kõneleja stiil on tööriist andmaks edasi kõne sisu.
Näidisväitlus
Näidisväitluse konsensusotsus
Näidisväitluse tagasiside
Juhised juhendajale
Parim viis uue väitlusformaadi õppimiseks on väitluses osalemine, seega peaks juhendaja julgustama kõiki algajaid liituma väitlusega ka juhul, kui neil pole veel kõik formaadi reeglid selged.
Algajad võiksid esialgu jaguneda tiimidesse kogenud väitlejatega, kes saavad 15-minutilise ettevalmistusaja jooksul anda vajadusel formaadi kohta täpsustavat infot. Ka väitluse ajal võiksid algajad saada küsida juhendajalt või tiimikaaslaselt formaadi kohta täpsustavaid küsimusi, mis neil tekivad.
Järgnevates väitlustundides võiks reegleid aeg-ajalt meelde tuletada, sest tihti kipuvad uued väitlejad pisiasju unustama, ning on oluline, et kõik väitlemiseks vajalik oleks formaadi kohta selge enne esimesele turniirile minekut, et algajad tunneksid ennast uues olukorras kindlalt.
Grupiharjutused
- Pärast reeglite esmast selgitamist peaks juhendaja viima läbi arutelu, mille käigus nimetavad uued väitlejad ise kõik briti parlamentaarses formaadis väitluseks vajalikud reeglid. Arutelu eesmärk on reeglite kinnistamine ning vajadusel saavad algajad arutelu käigus täpsustavaid küsimusi või selgitusi paluda.
- Esimese väitluse läbiviimine briti parlamentaarses formaadis
Näidistunnikava
45 minutit
Kokkuvõte | Väitlejate esimene tutvus briti parlamentaarse formaadiga |
---|---|
Õpieesmärgid | Õpilased teavad briti parlamentaarse väitluse peamisi reegleid ning oskavad selles formaadis tulevikus väidelda |
Ettevalmistus | Õpetaja peaks olema tuttav siin kajastatud materjaliga. |
Kirjeldus | 25 minutit – õpetaja tutvustab briti parlamentaarse formaadi reegleid 20 minutit – arutelu, mille käigus õpilased loetlevad briti parlamentaarse formaadi reegleid, mis neile tutvustusest meelde jäid, ning õpetaja saab vajadusel teha täpsustusi ja parandusi |
Hindamine | Oluline on, et väitlejad ise tunneksid, et nad teavad briti parlamentaarse väitluse põhireegleid |
Lisamaterjalid | Antud peatüki juurde lisatud slaidid ja videod |
90 minutit
Kokkuvõte | Esimene briti parlamentaarses formaadis väitlus |
---|---|
Õpieesmärgid | Õpilased teavad briti parlamentaarse väitluse peamisi reegleid ning on neid väitluses kasutanud |
Ettevalmistus | Õpetaja peaks olema tuttav siin kajastatud materjaliga ning valima väitlusteema |
Kirjeldus | 15 minutit – õpetaja tutvustab briti parlamentaarse väitluse reegleid 20 minutit – väitlejate jagamine tiimidesse ning 15-minutiline ettevalmistusaeg väitluseks 45 minutit – väitlus, mille jooksul õpetaja jälgib, et kõik toimuks vastavalt briti parlamentaarse väitluse reeglitele ning vajadusel selgitab segaseks jäänud reegleid 10 minutit – vabas vormis tagasiside esimesele uues formaadis väitlusele |
Hindamine | Oluline on, et väitlejad ise tunneksid, et nad teavad briti parlamentaarse väitluse põhireegleid |
Lisamaterjalid | Peatüki juurde lisatud slaidid ja videod |
Viited lisamaterjalidele
Otsinguteminid: Briti parlamentaarne väitlus, British Parliamentary Debate