I kõne
Kategooria: Keskkooliväitlus
Esimeste kõnede eesmärk on avada väitlus oma teemapoolelt, tehes selgeks oma tiimi seisukoht selles väitluses. Esimeses kõnes esitatakse peamised argumendid oma tiimi seisukoha kaitseks. Peale väitluse esimesi kõnesid peaks olema selge, mille üle väitlus käib ja mida kumbki tiim tõestada tahab.
Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:
Jaatus
Väitluskõne algab lühikese sissejuhatusega, milles väitleja haarab kohtuniku tähelepanu ja seab oma kõne fooni. Sissejuhatuseks võib öelda lühidalt oma tiimi peamise seisukoha või tuua kõneka näite probleemist. Sissejuhatus võiks koosneda paarist lausest, kestes alla 30 sekundi. Lisaks on vaja põgusalt tutvustada kaasust, tuues välja need sisupunktid, millest tiim plaanib oma kõnedes rääkida.
Sissejuhatusele järgneb väitluse raamistamine. Esmalt tuleks selgitada ehk defineerida olulisi termineid. Defineerimine on oluline selleks, et nii Jaatusele, Eitusele kui ka kohtunikule oleks selge, mille üle täpselt väideldakse. Kui teemaks on „Varale tuleks kehtestada ülempiir“, siis peaks selgitama, mida peetakse silmas vara all. Kas see on inimeste raha, esemed, kinnisvara või ka näiteks ettevõtete vara? Kui väitlusteemas ei ole midagi mitmetimõistetavat, siis pole defineerimist tarvis.
Kui olulised mõisted on defineeritud, siis järgmine samm sõltub väitlusteemast. Plaaniväitluse (teema sõnastuses on “peaks”, “tuleks” vms) puhul tuleks püstitada probleem. Võttes näiteks ülalmainitud teema, võib probleem olla vara ebaühtlane jaotumine ühiskonnas ja sellega seonduv ekstreemne vaesus/rikkus. Probleemi püstitamisel tasub kasutada probleemi tõsidust näitlikustavat tõestusmaterjali.
Veel peab plaaniväitluses selgitama oma tiimi plaani väitlusprobleemi lahendamisel. Näiteks teema „Varale tuleks kehtestada ülempiir“ puhul peab Jaatus selgitama, kuidas see kehtestamine toimuks (näiteks maksustades) ja mis see ülempiir oleks (näiteks tuhandekordne keskmine aastane sissetulek).
Kui väitlus keskendub mõne olukorra või idee üldisemale analüüsile, siis pole probleemi ja plaani sellisel kujul tarvis. Selle asemel tuleb esimeses kõnes selgitada, mille üle väitlus käib.
Kogu sissejuhatava osa kestus võiks olla 1–2 minutit. Seejärel saab liikuda argumentideni. Jaatuse esimene kõneleja võiks esitada kaks argumenti, kuid see number võib olenevalt väitlusest ja kaasusest erineda.
Eitus
Eituse esimese kõne ülesehitus on väga sarnane Jaatusega: sissejuhatus koos kaasuse tutvustamisega, definitsioonid ja vajadusel probleem ning plaan. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata mõnele olulisele erisusele.
Sissejuhatuse põhimõte jääb nii Eitusel kui ka Jaatusel samaks. Definitsioonide juurde jõudes on Eituse kõnelejal võimalus nõustuda või mitte nõustuda Jaatuse esitatud definitsioonidega. Vastu peaks vaidlema vaid juhul, kui mõistete selgitused olid kallutatud ning ebaausad Eituse suhtes. Sel juhul peab kõneleja ütlema, miks definitsioon oli ebaaus ning mis oleks korrektne definitsioon.
Probleemipüstituseni jõudes saab lähtuda samast põhimõttest. Eituse esimene kõneleja nõustub Jaatuse probleemiga või vaidleb vastu. Eitus võib nõustuda Jaatuse probleemiga, kritiseerides vaid probleemile pakutud lahendust (plaani). Piisab, kui Eitus näitab, et probleemi lahendamine Jaatuse pakutud viisil on hullem kui probleemi mittelahendamine. Eitus võib esitada oma vastuplaani, st viisi, kuidas nende tiim lahendaks Jaatuse probleemi teisel viisil. Kui Eitus ei nõustu Jaatuse probleemiga, siis on Eitusel tarvis oma kaasusega tõestada, miks Jaatuse probleemi ei eksisteeri.
Kui kõneleja on selgitanud oma tiimi seisukohta nii definitsioonide, probleemi kui ka plaani kohta (vastavalt väitlusele ja vajadusele), liigutakse ümberlükete juurde. See on Jaatuse ja Eituse esimeste kõnede suurim erinevus. Eituse esimene kõneleja peaks põgusalt vastama olulistele punktidele Jaatuse esimeses kõnes. Vastuses peaks sisalduma, miks Eitus ei nõustu Jaatuse seisukohaga, ning mis on Eituse seisukoht.
Peale ümberlükkeid saab kõneleja selgitada oma argumente. Eituse esimene kõneleja esitab kaasuse kaks peamist argumenti, aga see võib vastavalt kaasusele ning väitlusele erineda.
Edasijõudnule
Jaatus
Kõnet on hea alustada lööva, konteksti näitlikustava näitega, millesse Jaatus soovib väitluse asetada. Raamistuseni liikudes on kasulik tähelepanu pöörata tõestuskoormatele ja kriteeriumile. Mida peavad mõlemad tiimid väitluse võitmiseks tõestama? Milliste kriteeriumite alusel peaks väitluses argumentide veenvust hindama?
Plaani luues võib väitlusest välja jätta erandeid, kuid seejuures peaks olema ettevaatlik: kuigi ebamugavate aspektide väljajätmine on mõnikord põhjendatud, siis peab arvestama, et erandid võivad nõrgestada kaasust. Erandid tähendavad, et mõjuva põhjuse olemasolul Jaatus tunnistab, et nende argumendid ei kehti. Eitus saab seda ära kasutada.
Oma tiimile võib peale mitmendat väitlust tunduda kaasus ilmselge. Jaatuse esimene kõneleja peaks olema ettevaatlik ja vältima vuristamist. Kui kohtunik pole tiimi kaasust varem kuulnud ja mõni aspekt jääb selgusetuks, siis võib see saada saatuslikuks.
Jaatuse esimeses kõnes pole ümberlükkeid, seega võib tekkida kiusatus vaadata esimeses kõnes vaid oma teemapoolt, mõtlemata ümberlüketele. Parem strateegia on mõelda vastaspoolele juba Jaatuse esimest kõnet valmistades. Pole mõtet kulutada palju aega argumentidele, millega Eitus tõenäoliselt nõustub või mis on vähetõenäolised saama olulisteks vaidluskohtadeks. Vastasel juhul on risk, et väitluse lõpuks on Jaatuse esimene kõne muutunud võrdlemisi väheoluliseks, teenides vähem kõnelejapunkte.
Jaatuse esimesel kõnelejal tasub enda peale võtta vahemärkuste peamise mõtleja-tegija roll. Esiteks annab see tiimi teisele ja kolmandale kõnelejale rohkem aega oma kõnet ette valmistada, teiseks on vahemärkuste tegemine hea viis esimesel kõnelejal demonstreerida reageerimisvõimet ja teenida strateegiapunkte, arvestades, et Jaatuse esimene kõneleja ei saa teha ümberlükkeid.
Eitus
Klassikaline komistuskoht Eituse esimese kõnelejana on toetuda ettevalmistatud materjalile, rääkides Jaatusest mööda. Selle vältimiseks peaks Eituse esimene kõneleja hoolikalt kuulama, mida Jaatus räägib. Eriti oluline on tähelepanu pöörata Jaatuse probleemile ja plaanile ning valida sobiv strateegia. Kaasust ette valmistades tasub mõelda mitmele aspektile, millega Jaatus välja võib tulla.
Eituse esimese kõneleja roll on ümber lükata Jaatuse kaasus ning teha selgeks, mille eest Eitus seisab. Jaatuse kaasuse ümber lükkamisel tasub olla strateegiline. Esiteks tuleb eristada, millele on mõtet vastu vaielda ja millega võib nõustuda. Teiseks on vaja leida Jaatuse kaasuse alustalad – millisele plaani osale, argumendile või tõestusele nende kaasus tugineb? Oma aeg tasub kulutada alustalade ümberlükkamisele, mitte üksikutele punktidele või näidetele. Kui alustalad on ümberlükatud, kukuvad ka neile tuginevad mõtted ja näited.
On tõenäoline, et osad Eituse argumendid sobivad otseselt Jaatuse argumente ümber lükkama. Oma kõne alguses tasub adresseerida neid Jaatuse punkte, millele oma argumentides vastust ei leidu.
MM-treeneri nipinurk
Hea viis kõne alguses veenva esmamulje jätmiseks on panna väitlus asjakohasesse pärismaailma konteksti. See demonstreerib väitleja arusaama teemast ning selle tagamaadest. Lisaks on pärismaailma kontekst sageli veenvam, sest kohtunikul on reaalset stsenaariumit ja tuntud näiteid lihtsam ette kujutada kui hüpoteetilist olukorda.
Individuaalsed harjutused
Jaatus
Jaatuse esimest kõnet on kasulik harjutada erinevaid teemasid ettevalmistades ja esitades – üksinda või koos sõbraga, kes saab tagasisidet anda. Turniiriks valmistudes tasub esimesel kõnelejal kaasuse esitamist mitu korda läbi harjutada.
Eitus
Eituse esimest kõnet on kasulik harjutada väitlusvideoid vaadates. Näiteks YouTube’ist saab otsida nii eesti- kui ka ingliskeelseid väitlusi, kasutades otsinguks turniiride nime.
Enne esimese kõne vaatamist tasub võtta 15–30 minutit teema (eitava kaasuse) ettevalmistamiseks. Peale Jaatuse esimest kõnet saab video pausile panna, võtta mõtteminut ja seejärel esitada oma kõne. Harjutuse lõpuks võib kuulata videost ka Eituse esimest kõnet. Seejuures tasub meeles pidada, et kõik väitlusvideod ei pruugi olla oskuslikul tasemel – eeskuju võtmisel tasub säilitada kriitikameel.
Viited lisamaterjalile
Otsingusõnad: first proposition, first opposition, definitions, clarifications, substantive arguments
Esimeste kõnede puhul tasub jälgida, kui selgelt väitleja debati üles seadis. Kas kõnes sisaldusid definitsioonid, probleem, plaan (kui teema neid nõudis)? Kui selgelt ja veenvalt olid need väljendatud? Hindama peaks ka seda, kui hästi esimene kõneleja väitlusele pihta sai ning kui asjakohane oli kõneleja materjal väitluse kulgedes.
Juhised juhendajale
Alustavatel väitlejate puhul on sage probleem aja täis rääkimine. Väitleja võib tunda, et tal pole enam midagi öelda, kuid väitluskõne aeg veel kestab. Juhendaja saab sellises olukorras õpilast mitmel viisil aidata.
Esiteks võib abiks olla väitlejalt täiendavate küsimuste küsimine. Peamine küsimus siinkohal on “Miks?”, stiilis “Miks see väide on tõene?”, “Miks see on oluline?”, “Miks see on olulisem kui X?”. Kasulikud on ka “Kuidas?” küsimused, näiteks “Kuidas see välja näeks/töötaks?”, “Kuidas X reageeriks?”. Juhendaja saab täiendavaid küsimusi küsida tagasisidestamise ajal, näidates sel moel väitlejale, mis suunas veel tasub mõelda.
Teiseks saab harjutada kõne aja pikendamist sissejuhatuse ja kokkuvõtte abil. Neid kõne osasid on hea tunnis harjutada, lastes õpilastel teha erinevatel teemadel 1–2minutilisi kõnesid, mis väitlusteemat sisse juhatavad või laias laastus kokku võtavad.
Oluline on tähele panna, et Jaatuse esimese kõne saab enne väitlust täies mahus ette valmistada, Eituse oma aga mitte – vajaminevad ümberlükked selguvad alles Jaatuse kõnes.
Grupiharjutused
Nii Jaatuse kui ka Eituse harjutamiseks: mäng “Tšempion”
Kaks väitlejat seisavad klassi ees, neist vasakpoolne on teema jaataja ja parempoolne teema eitaja. Juhendaja loeb ette ühe väitlusteema (soovitatavalt lihtsa) ning annab väitlejatele 30 sekundit mõtlemisaega. Mõtlemisaja lõppedes esitab jaataja 30 sekundi jooksul argumendi teema poolt. Kui jaataja on lõpetanud, on eitajal samuti 30 sekundit kõneaega, mille jooksul ta võib vabal valikul jaataja argumendi ümber lükata või oma argumendi esitada. Väitluse lõppedes hääletavad kuulajad, kumb väitleja neile usutavam tundus (esitatud argumentide, mitte enda arvamuse põhjal teemast). Rohkem hääli saanud väitleja on tšempion, kes jääb väitlema, vahetades poolt (kui ta enne jaatas, siis nüüd eitab) ning talle tuleb publikust uus vastane. Protsess kordub uute teemadega, kuni kõik õpilased on saanud vähemalt ühe korra väidelda. Seejärel võib kuulutada võitjaks väitleja, kes oli kõige pikemat aega tšempion ehk võitis kõige rohkem väitlusi.
Näidistunnikava
90 minutit
Kokkuvõte | Esimeste kõnede harjutamine |
---|---|
Õpieesmärgid | Õpilased teavad, mis peaks sisalduma nii Jaatuse kui ka Eituse esimeses kõnes. Õpilased oskavad ette valmistada ja esitada esimesi kõnesid. |
Ettevalmistus | Juhendaja peaks tundma formaadireegleid ja peatükki “Esimene kõne” ning olema valinud tunni jaoks väitlusteema. |
Kirjeldus | 15 minutit – õpetaja tutvustab nii jaatuse kui eituse esimese kõne eesmärki, elemente ja ülesehitust. 10 minutit – õpetaja jagab õpilased paaridesse. Pooled paarid on Jaatus, pooled Eitus. Õpetaja kirjutab tahvlile väitlusteema ning annab paaridele 30 minutit aega, et valmistada ette kaasus ning esimene kõne. 30 minutit – ettevalmistusaeg 15 minutit – õpetaja valib suvaliselt, milline jaatav paar (ning kumb neist) esitab kõne. Peale kõnet valib õpetaja eitavast poolest ühe õpilase, kes peab vastukõne. 15 minutit – arutelu, mida kõnelejad tegid hästi ja mida saaks paremini. Kuna kõik õpilased on valmistanud ette kõne, peaks ideid arutamiseks jaguma. |
Hindamine | Kas kõnesid pidanud õpilased kasutasid ettenähtud kõnestruktuuri koos vajalike elementidega? Kui aktiivselt osalesid õpilased tagasiside arutelus? Kuivõrd teooriaga kooskõlas olid nende kriitika/kiitused? |
Viited lisamaterjalidele
Otsingusõnad: first proposition, first opposition, definitions, clarifications, substantive arguments