Tagasi üles
Klubi juhendamine - Eesti Väitlusselts

Klubi juhendamine

Kategooria: Ülikooliväitlus


BP väitlusklubi on iseseisev organisatsioon, mis ühendab väitlejaid ja loob keskkonna argumenteerimisoskuste arenguks. Võimalik on arendada analüüsi, kriitilise mõtlemise, esinemise ning enese selgitamise oskuseid ning end kontrollitud keskkonnas proovile panna. Üldjuhul toimuvad väitlusklubi kohtumised regulaarselt, liituma on oodatud igal tasemel huvilised. Juba kogenenumatel väitlejatel on võimalik klubi esindada siseriiklikel või rahvusvahelistel võistlustel, väitlusklubide kanda on ka kohalike väitlusürituste korraldamine. Väitlusklubi lähtub enda tegevuses Eesti Väitlusseltsi missioonist.

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Väitlusklubi igapäevast tööd juhib ja korraldab selle juht või juhatus. Uue klubijuhina varu aega, et teha eeltööd – uuri, kas tegemist on uue või eksisteeriva väitlusklubiga, kes on potentisaalsed liikmed, mis tõi osalejad klubiga liituma ning kuhu võiks klubi areneda.

5 olulist küsimust igale klubijuhile:

  1. Miks ma tahan klubi juhtida?
  2. Millisena ma selle arengut ette kujutan?
  3. Kelle jaoks klubi korraldan ehk kes on sihtgrupp?  
  4. Missugune programm on vajalik osalejate arenguks? 
  5. Kui tihti, millal ja kus toimuvad kohtumised? 


Vasta küsimustele nii üksi kui ka liikmetega koos, leides nii ühisosa kui ka erinevusi, et tekiks ettekujutus meeskonna soovidest tervikuna.

Klubi näidiseesmärgid:

  1. Arendada osalejate analüüsivõimet ja avaliku esinemise oskust. Väitlus on rohkelt maailmapilti, analüüsivõimet ja kriitilist mõtlemist arendav tegevus, mistõttu näeme väitlejaid edaspidi edukatel positsioonidel tööelus.
  2. Liikmete kasvatamine väga headeks väitlejateks, kes suudavad edukalt võistelda nii Eestis kui ka välismaal.

Klubi juhtimisel on kõige olulisem planeerimine ning eeltöö, kaasates vajadusel enda ümber teisi, kellega moodustada klubi juhatus. Meeskonna suurus oleneb klubi iseloomust, kuid kõik juhtimisega seotud valdkonnad peaksid saama kaetud. 

Meeskonna tööjaotuse näidis klubi juhtimisel:

  1. Klubi igapäevane juhtimine
  2. Koolitused
  3. Turundus ja liikmete haldamine
  4. Koostööpakkumised
  5. Rahastamine

Klubi hooaja ettevalmistustega tuleb tegelema hakata vähemalt kuu aega enne esimese kohtumise toimumist. Varajane alustamine on vajalik, et korralduslikud ettevalmistused saaksid tehtud ning info jõuaks potentsiaalsete huvilisteni. 

Kindlasti peab veenduma, et väitlusklubi tegevus oleks väljapoole nähtav. Hästi üles ehitatud infovahetuse kanal (näiteks sotsiaalmeedia leht või oma koduleht) tekitab huvi, meelitab kohale ja lihtsustab sellega klubijuhi tööd. Info jagamisel võiks kasutada kõiki teadaolevaid kanaleid – teaduskonna ja ülikooli meililistid, üliõpilasesinduse kanalid, ülikooli stendid, koolilehed, sotsiaalmeedia, Eesti Väitlusseltsi kanalid, teiste organisatsioonide infokanalid. Ei tasu karta, et osalejaid liiga palju tuleb, kõik ei soovi pikaajaliselt klubi tegevuses osaleda. Kõige paremini toimib otsesuhtlus, seega võimalusel tutvustada oma tegevust üliõpilasorganisatsioonide avatud uste päeval või külastades ülikooli loenguid. 

Asukoha valimisel tasub arvestada, et kohtumine peab toimuma osalejatele võimalikult hõlpsasti ligipääsetavas kohas. Väitluseks sobivad kõik klassiruumid, kuid enne esimest kohtumist peab ruumi üle vaatama, teadmaks, kus on selle asukoht ning kas lauad on liigutatavad. Tehnikat ei ole üldjuhul tarvis, kuid tahvli või projektori olemasolu lihtsustab koolituste läbiviimist ja väitlusteema jagamist osalejatele. Veel võiks varuks hankida pliiatseid ja pabereid. Kohtumiseks planeeritud ajakavast lähtudes peab vastavaks ajaks ka ruumid broneerima.

Igapäevase tegevuse juht valmistab ette kohtumise sisu. Seejuures peab arvestama, et väitlejad võivad olla eri tasemega. Uutele osalejatele tuleks selgeks õpetada väitluse põhitõed ja formaat, kogenumatele väitlejatele sobivad juba spetsiifilisemad formaadi- või teemakoolitused. Võistlusväitlejate puhul valmistutakse ette väitlusturniirideks. Unustada ei tohiks ka kohtunike koolitamist. Vajadusel saab korraldada uutele osalejatele individuaalsed kohtumised või alustada algajate koolitusega enne väitlust, paludes teistel hiljem tulla. Hea viis nii väitluse kui ka konkreetse formaadi tutvustamiseks on näidisväitlus, selleks võiks kaasata kogenumaid väitlejaid või kasutada olemasolevat videomaterjali. Väitlusteemasid leiab varasemate turniiride ajakavast, samuti sobivad löövad päevakajalised teemad, mis osalejates huvi võiksid äratada.

Briti parlamentaarse väitlusformaadi kohaselt osaleb väitluses 8 inimest, seega on klubi toimumiseks tarvis vähemalt 8 väitlejat. Lisaks on vajalik kohtunike olemasolu. Osalejate arv võiks jääda seega vahemikku 9–12. Suurema osalejate arvu puhul on võimalik korraldada paralleelselt mitu väitlusruumi, kus väideldakse samal või erinevatel teemadel. Mitme väitlusruumi korraldamine võimaldab väitlejaid soovi korral taseme järgi grupeerida.

Klubi juhil tuleb pidada meeles järgnevat:

  1. Uut osalejat peab aitama – kogenenumale väitlejale võib kõik toimuv olla loomulik, kuid uue osaleja jaoks on see võõras keskkond. Selleks saab aidata tal end mugavalt tunda.
  2. Üks teema korraga – mida rohkemate teemadega peab osaleja korraga tegutsema, seda keerulisem on tal teha oma tööd kvaliteetselt. 

Liikmete hankimine ja hoidmine on eduka klubi eelduseks – ükski väitlusklubi ei toimi aktiivse liikmeskonnata. Võimalusel tuleb ehitada süsteem, kuidas uusi liikmeid vastu võetakse ja nende sisseelamine mugavaks tehakse. Uutele liikmetele tuleb põhjalikult selgitada, miks ja kuidas konkreetne organisatsioon töötab ning missugused on osaleja võimalused selles keskkonnas. Mugava õhkkonna loomiseks peaks klubi juht veetma liikmetega koos aega, kutsuma esinema väliskülalisi, korraldama väitlejate aruteluõhtuid või päevakajaliste saadete ühisvaatamisi. Iga väitlusklubi on oma nägu, mistõttu tasub siinkohal lähtuda oma liikmete vajadustest ja huvidest. Seejuures ei tohi unustada tunnustamist ning oma tegevuse kohta tagasiside küsimist.

Klubijuht vastutab ka rahastuse ning eelarve koostamise eest. Mõnikord on osa rahastusest juba olemas, kuid mitte alati. Klubijuhi ülesanne on partnerite abil rahastus leida. Selleks on olemas erinevad projektifondid. Kui klubi on seotud ülikooliga, tasub uurida, kuidas saab kool toetada – tavaliselt on üliõpilasorganisatsioonide toetamine võimalik. Lisaks rahalisele toetusele tasub uurida, kas ülikoolil on pakkuda ruumi väitlusklubile või olemasolevaid materjale, mida osalejatele jagada. Enamlevinud kulutustega seotud tegevused:

  1. Igapäevase klubi juhtimiseks on vajalik pastakate ja paberite (A4 või A3 formaat) olemasolu. 
  2. Liikmesürituste korraldamine.
  3. Kui väitlejad osalevad rahvusvahelistel turniiridel, tuleb osta lennupiletid ning tasuda osalustasu.
  4. Kui klubi saab õiguse korraldada väitlusturniiri, on tarvis vajaliku rahastuse olemasolu.
  5. Võimalik on ka kulutuste vajalikkus seoses klubi nähtavuse, väljapaistvuse ning identiteedi hoidmisega.

Klubijuhi manuaal

Eesti Väitlusselts osales aastail 2022–23 Erasmus+ rahvusvahelises koostööprojektis, mille üheks väljundiks oli manuaal klubijuhtidele. Juhend sisaldab infot ja nõuandeid kõikvõimalikel teemadel – kiika sisse ja leiad kindlasti vastuse!

“Empowering University Debate Clubs” manuaal

Eelvaade puudub

Rolli kohta sisu puudub.