Väidete tugevus
Kategooria: Meediapädevus
Arvamusartiklites, debattides, sotsiaalmeediapostitustes ja intervjuudes esitavad poliitikuid erinevaid väiteid ja argumente. Seisukohtade sisulisust ja tugevust saab kontrollida kasutades argumendi mudelit ehk vaadata, kas on olemas kõik argumendi osad. Lisaks sellele saab kontrollida ka, kas väitja on kasutanud loogilist seletust või on tegu hoopis demagoogiaga.
Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:
Kuidas hinnata poliitiku argumentide tugevust?
Argument on kindla struktuuriga, loogiliselt korrektne ja tõestatud seisukoht. Argument vastab küsimustele “Miks?” ja “Kuidas?”. Argument koosneb neljast erinevast osast: väide, seletus, tõestus, järeldus.
Esimese asjana saab alati kontrollida, kas argumendi kõik osad on olemas. Arvamusartiklis võib olla olemas väide ja tugev seletus, aga puudu tõestus. Näiteks võib poliitik arvamusartiklis väita, et alkoholimüüki peaks rohkem piirama, et vähendada alaealiste alkoholitarbimist. Poliitik võib anda väitele hea seletuse, kuidas piirangud vähendavad noorte võimalust alkoholi tarbida, ent jätta hoopistükkis kõrvale tõestusmaterjali. Tekstist võib sel juhul leida küll selge väite ja tugeva seletuse, ent puudu on tõestus, mis on samuti argumendi oluline osa. Kui üks osa argumendist kõrvale jääb, on raske hinnata, kas poliitiku seisukoht on päriselt loogiline. Samamoodi on ka probleemne, kui on olemas tõestus, aga puudu seletus. Üks uuring ei pruugi näidata täpselt seda seost, mida poliitik tahab luua.
Teisena saab analüüsida, kas seletus on ikka loogiline ja näitab, mida poliitik öelda tahab. Näiteks võib väita, et kui kütuse hinda tõsta, lõpetaksid kõik autoga sõitmise ja heitgaaside hulk väheneks tohutult, sest keegi ei jõua enam maksta kallist kütuse hinda. Tõenäoliselt on tõsi, et mõned autosõidud jääksid kallima kütusehinnaga tegemata, ent kütusehindade tõustes oleme näinud, et Eestis on endiselt palju inimesi, kellel on raha ka kõrgemat kütusehinda maksta. Samuti ei kaoks ära heitgaasid, sest inimesed peavad ikka tööle ja poodi jõudma. Kui kõik oleks sunnitud ühistransporti kasutama, peaks tõenäoliselt käima rohkem busse ja tramme, et kõik inimesed ära mahuks. See aga tekitaks omakorda heitgaase juurde.
Viimaks saab kontrollida, kas tegu on ikka seletusega või kasutatakse hoopis demagoogiat. Demagoogia on sihilikult vigaste või laiskade selgituste andmine oma seisukoha tõestuseks. Demagoogiavõtteid on palju ja neid kohtab nii poliitilises kui igapäevases suhtluses palju. Üldiselt ühendab demagoogiavõtteid emotsionaalse reaktsiooni loomine või puudulike seoste loomine vigaste seletustega.
Rolli kohta sisu puudub.
Rolli kohta sisu puudub.