Tagasi üles
III kõne - Eesti Väitlusselts

III kõne

Kategooria: Keskkooliväitlus


Kolmandate kõnede eesmärk on terviklikult ümber lükata vastaspoole kaasus. Kolmandad kõnelejad ei too väitlusesse ühtki täiesti uut argumenti. Nende ülesanne on põhjalikult tegeleda juba laualoleva materjaliga. Nagu eelmisedki kõned, algab kolmas kõne sissejuhatuse ning jutupunktide tutvustamisega.

Vali roll, kelle kohta lugemist jätkata:

Kolmandate kõnede ülesehitus erineb esimesest ja teisest kõnest. Selmet rääkida kõigepealt ümberlüketest ning seejärel argumentidest, peaks kolmas kõneleja kogu oma materjali jagama kahe-kolme punkti vahel. Need punktid on peamised vaidluskohad, mille alla saab paigutada kõik olulised vastaspoole argumendid ja omapoolsed ümberlükked. 

Väitluse jagamine paariks laiemaks vaidluskohaks võib algul tunduda keeruline. Abiks on mõne enamlevinud jaotuse kasutamine. Üks variant on väitlus jagada vaidluskohtadeks teemade kaupa, näiteks majandus ja keskkond (sõltuvalt väitlusteemast). Teine variant on üksteisest eristada põhimõttelised ja praktilised küsimused. Nimetatud jaotused pole kindlasti mitte ainsad võimalikud variandid – parim on lähtuda konkreetsest väitlusest ja sellest, milliste küsimuste üle tekkis vaidlus. 

Esimene ja teine kõneleja vastasid teise poole kaasusele pigem pinnapealselt ning keskendusid oma poole kaasuse selgitamisele, kolmas kõneleja aga peaks keskenduma ümberlüketele. Ümberlükkeid saab täiendada kahel viisil. Esiteks võib põhjalikumalt selgitada eelmistes kõnedes mainitud ümberlükkeid, lisades nüansse ja näiteid. Teiseks saab lisada eraldiseisvaid põhjuseid, miks vastased oma argumendis eksisid.

Kuigi kolmandad kõnelejad keskenduvad ümberlüketele, on siiski oluline tugevdada oma kaasust. Sellele saab läheneda kui ümberlükete ümberlükkamisele. Kolmas kõneleja kaitseb oma poole kaasust, selgitades, miks vastaspool ümberlüketes eksis.

Jaatuse kolmandal kõnelejal on rohkem voli tuua uusi põhjendusi kui Eitusel. Eituse kolmandas kõnes peaks täiesti uusi mõtteid vältima, sest Jaatusel pole enam võimalust vastata. Seega võib kohtunik täiesti uued põhjendused arvestamata jätta.

Kolmandas kõnes pole mõtet korrata mõtteid, mis on väitluses juba kõlanud. Rääkida tasub vaid punktidest, millele on kõnelejal midagi lisada. Üldine ülevaade väitlusest tuleks jätta lõpukõneleja hooleks.

Kuna kolmandate kõnede sisu sõltub väitlusest, on neid võimalik vähem ette valmistada kui esimesi ja teisi kõnesid.  

Edasijõudnule

Mõnikord käivad kolmandad kõnelejad punkt punkti haaval väitluse läbi, korrates üle oma poole ümberlükked. Oma kõneaja tõhusamaks kasutamiseks tasub taolist strateegiat vältida. Keskenduma peaks hoopis väitluses oluliseks saanud vaidluskohtadele, asetades rõhku täiendavatele ümberlüketele.

Tihtilugu suudavad mõlemad väitluse pooled oma argumente ja ümberlükkeid enam-vähem veenvalt põhjendada. Võtmeküsimus on aga see: kes suudab argumentide olulisust ja kaalu väitluses paremini näidata? Argumentide kaalumisel mängib olulist rolli just kolmas kõne, sest selleks ajaks on mõlema poole peamised argumendid juba laual. 

Argumentide kaalumisel tasub mõelda, miks on üks või teine argument väitluse tulemuse otsustamisel olulisem. Millised argumendid peaksid võitma selle väitluse? Kuidas on tiim need argumendid võitnud? Kas vastaspool on millestki mööda vaadanud? Mille saaks rääkida oluliseks? Argumentide olulisust saab näidata hinnates seda, kumma poole mõjud on tugevamad, juhtuvad kiiremini või mõjutavad suuremat hulka inimesi. Strateegiliselt võib olla kasulik keskendumine vastaspoole nõrkadele punktidele.

MM-treeneri nipinurk

Kolmas kõneleja ei tohi tuua uusi argumente, kuid võib lisada selgitusi ja loogilisi seoseid juba laualolevatele argumentidele. Eituse jaoks võib seejuures olla kaval strateegia jätta mõne põhjapaneva ümberlükke viimane – seejuures olulisim – seos just kolmandasse kõnesse. Sel moel toimides jääb vastaspoolel üle ainult lõpukõne jooksul vastata. Võib juhtuda, et nad vaatavad sellest mööda või vastus ei osutu piisavaks.
Jaatusel on võimalik sarnast strateegiat kasutada vahemärkuse abil. Kui teha Eituse kolmanda kõne ajal vahemärkus uue loogilise seose kohta, saaks seda jaatavas lõpukõnes ära kasutada, ilma et vastaspoolel oleks võimalik enam reageerida. Vahemärkused on ootamatud ja sunnivad kohapeal mõtlema, seega võib Eituse kõneleja vastus jääda ebapiisavaks.

Individuaalsed harjutused

  1. Kasulik on vaadata mõnda väitlusvideot ja proovida kolmanda kõne vaatamise asemel ise see kõne teha.
  2. Ümberlükete harjutamiseks võib võtta mõne polariseeriva teema, millest palju räägitakse. Seejärel saab mõelda/lugeda, mis on peamised argumendid teema poolt. Järgmiseks tuleb iseseisvalt mõelda, kuidas neid argumente ümber lükata. Kui kõik mõtted on kirjas, saab otsida internetist infot, milliseid ümberlükkeid on tegelikult kasutatud ning kuidas neid on selgitatud. Harjutus laiendab silmaringi ning avardab mõtteviisi, milliseid ümberlükkeid on võimalik teha.

Kolmanda kõne puhul peaks hindama, kui palju suutis väitleja laualolevat materjali täiendada või selgemaks muuta – seda nii enda võistkonna argumente kaitstes kui ka vastaspoole argumente ümber lükates.

Kui kolmas kõneleja toob väitlusesse mõne täiesti uue argumendi või olulise näite, siis üldjuhul ei tohiks seda materjali arvesse võtta – eriti, kui tegemist on Eituse kolmanda kõnelejaga, kellele Jaatusel pole võimalik vastata. Materjalile, mida ei arvestata, aja kulutamine on tõenäoliselt ka kõnelejapunktidele negatiivse mõjuga.

Juhised juhendajale

Kolmandaid kõnesid pole võimalik ette valmistada, seega võib õpilastel algul olla nendega kõige rohkem raskusi. Väga kasulik on teiste väitlejate kuulamine, sest kõrvalseisjana võib õpilasel olla kergem aru saada, millised punktid olid väitluses vähem või rohkem olulised, mida seletati piisavalt ja mida mitte. Seetõttu on hea panna õpilasi väitlusi hindama ka kohtuniku rollis.

Grupiharjutused

Tõenäoliselt parim viis kolmandate kõnede harjutamiseks on väitlemine. Individuaalsete harjutuste all välja toodud harjutusi võib teha ka grupis. Täiendavaks harjutuse ideeks vaata näidistunnikava.

Näidistunnikava

Kokkuvõte Põhjalike ümberlükete harjutamine
Õpieesmärgid Õpilased teavad, mis peaks sisalduma nii Jaatuse kui ka Eituse kolmandas kõnes. Õpilased arendavad oma võimet leida täiendavaid ja põhjalikumaid ümberlükkeid argumentidele.
Ettevalmistus Juhendaja peaks tundma argumendi ja ümberlükke ülesehitust ning olema lugenud peatükki “Kolmas kõne”. Ette tuleks valmistada mõned argumendid ühel-kahel väitlusteemal. Abiks on olemasoleva väitlusvideo/kaasuse kasutamine. Kirjeldatud näidistundi oleks hea kaasata kogenud väitlejat.
Kirjeldus 15 minutit – õpetaja tutvustab nii Jaatuse kui ka Eituse kolmanda kõne eesmärki ja ülesehitust, selgitab harjutust.
15 minutit – õpetaja näitab tahvlil/ekraanil väitlusteemat ja ühte/kahte argumenti teema kaitseks. Õppijad peavad kirjutama argumentitele ümberlükkeid – mida rohkem ja põhjalikumalt, seda parem.
10 minutit – õpetaja laseb mõnel õpilastel oma ümberlükked ette lugeda/esitada. Teised võivad teha oma ümberlüketele täiendusi.
20 minutit – õpetaja annab õppijatele täiendava aja, et paarides arutades või nutiseadme abil oma ümberlükkeid täiendada. Kui kasutatakse nutiseadmeid, siis laste vanusest/väitlustasemest olenevalt võib õpetada juhendada, mida otsingus sisukate tulemuste saamiseks kasutada.
15 minutit – õppijatel on võimalik proovida esitada võimalikult põhjalikku ümberlüket. Esitustele järgneb arutelu ja kaaslaste täiendused.
15 minutit – peamiste arengukohtade tagasisidestamine ja täiendava teooria toomine, kuidas veelgi paremini ümberlükkeid teha.
Hindamine Hinnata saab õppijate põhjalikkust, võimet ühest argumendist mitte kõrvale kalduda ning võimet infot otsida/omandada.

Viited lisamaterjalile

Väitlusvideod

Otsingusõnad: third proposition, third opposition, clash points, burden of proof

Kolmas kõne slaidiesitlus