Tagasi üles
Keskkooliväitlus - Eesti Väitlusselts

Keskkooliväitlus


Formaaditutvustus

Keskkoolide väitlusformaat (KK-formaat) on kohandatud rahvusvahelisest keskkoolide maailmameistrivõistluste (World Schools, WSDC) formaadist. Väitluses osaleb kaks võistkonda: Jaatus, kes väitleb teema poolt, ja Eitus, kes on teema vastu.

Loe lähemalt

Kaasus

Väitluskaasus on enne väitlust ettevalmistatud materjal, mis toetab seda seisukohta, mida võistkond peab väitluses kaitsma. Tugev kaasus sisaldab endas kõiki seisukohta kaitsmiseks vajalikke elemente: väideldavat küsimust täpsustavaid definitsioone, plaani, argumente ja ümberlükkeid. Jaatava kaasuse eesmärk on tõestada, et teema on tõene. Eitava kaasuse eesmärk on tõestada, et teema ei ole tõene.

Loe lähemalt

Väitlusteemad

Väitlus käib alati kindlal teemal. Selleks, et edukalt väidelda, on kasulik mõista, mis reeglid erinevate teematüüpidega kaasnevad ning kuidas neile lähenema peaks.

Loe lähemalt

Ettevalmistus

Ettevalmistus on iga väitluse nurgakivi – edukas ettevalmistus tagab hea väitluse ja vastupidi. Selle eesmärk on tulevase väitluse hoomamine. Hea ettevalmistuse tulemus on läbimõeldud ja argumenteeritud kaasus, vastused vastaspoole ümberlüketele ja küsimustele. Ei tohiks olla probleemi, mida kõneleja lahendada ei oskaks. Teema mõistmine ja kaasuse koostamine on ettevalmistuse peamised elemendid. Kuigi ettevalmistus võib, aga ei […]

Loe lähemalt

I kõne

Esimeste kõnede eesmärk on avada väitlus oma teemapoolelt, tehes selgeks oma tiimi seisukoht selles väitluses. Esimeses kõnes esitatakse peamised argumendid oma tiimi seisukoha kaitseks. Peale väitluse esimesi kõnesid peaks olema selge, mille üle väitlus käib ja mida kumbki tiim tõestada tahab.

Loe lähemalt

II kõne

Teiste kõnede eesmärk on lükata ümber vastaste argumente, taastugevdada enda omi vastaste ümberlüketele vastates ja laiendada väitlust uute mõtetega. Kui esimene kõneleja esitas kaasuse esimesed argumendid, siis teine kõneleja peaks kaasust laiendama, näiteks tooma välja veel ühe täiendava argumendi. Teiste kõnede lõpuks peavad olema kõik argumendid kõlanud ja kogu oluline tõestusmaterjal esitatud.

Loe lähemalt

III kõne

Kolmandate kõnede eesmärk on terviklikult ümber lükata vastaspoole kaasus. Kolmandad kõnelejad ei too väitlusesse ühtki täiesti uut argumenti. Nende ülesanne on põhjalikult tegeleda juba laualoleva materjaliga. Nagu eelmisedki kõned, algab kolmas kõne sissejuhatuse ning jutupunktide tutvustamisega.

Loe lähemalt

Lõpukõne

Lõpukõne on lühike kokkuvõttev kõne, mille esitab mõlema poole esimene või teine kõneleja. Kolmandad kõnelejad ei saa lõpukõnesid teha.

Loe lähemalt

Väitlusklubi juhtimine

90% väitlemisest ei toimu turniiridel ega emakeeletundides, vaid hoopis väitlusklubis. Väitlusklubi on tunniväline huviring, kus käivad oma väitlusoskusi arendada soovivad õpilased. See peatükk kirjeldab, kuidas klubi käima lükata ja õppeaasta vältel hoogu sees hoida.

Loe lähemalt

Turniiril osalemine

Väitlusturniiril saavad kõnelejad varem õpitu proovile panna ja enda võistlusväitluse kogemust arendada. Kuigi peatükis on eelkõige selgitatud kohapeal toimuvate väitlusturniiri ülesehitust, siis erinevused internetis läbi viidud turniiridega ei ole väga suured. Peamised erinevused seisnevad ajakava ülesehituses, aga iga turniiri ürituse kirjelduses on kõik olulised detailid alati selgelt välja toodud.

Loe lähemalt

Märkmed

Väitluse ajal on kõigil osapooltelt oluline panna kirja, mida erinevad väitlejad ütlevad, et teha parem kõne või kohtunikuna kummagi tiimi öeldu meeles hoida. Väitlejana on mõistlik üles märkida nii enda kaasus kui ka vastaspoole argumendid, et neid ümber lükata. 

Loe lähemalt

Kohtunikutöö

Kohtunik on väitluse kui akadeemilise harjutuse oluline osa: tema ülesanne on otsustada, kes kaitses oma seisukohti paremini ja anda väitlejatele tagasisidet. Üldjuhul on kohtunik ka väitluse juht – ta kontrollib ja suunab kõike ruumis juhtuvat.

Loe lähemalt

Vahemärkused

Vahemärkused on erinevate väitlusformaatide osa, kus väitlejal on võimalus vastasvõistkonna kõne ajal väitlusesse operatiivselt sekkuda. Vahemärkuse eesmärk on sundida kõnelejat rääkima väitlusküsimustest, mis vahemärkust pakkuvale tiimile kasulikud on. Teisalt võimaldavad vahemärkused demonstreerida kõneleja kiiret mõtlemist ja reaktsioonivõimet, vastates küsimustele enda teemapoolt kaitstes.

Loe lähemalt