Tagasi üles
Ülikooliväitlus - Eesti Väitlusselts

Ülikooliväitlus


Formaaditutvustus

Briti parlamentaarne väitlus on enamlevinuim väitlusformaat maailmas, mida kasutatakse peamiselt ülikooliväitluses. See sai oma nime Briti parlamendi arutelukommetelt, millest formaadi reeglid eeskuju võtsid.

Loe lähemalt

Esimene valitsus

Esimene valitsus (1V) on Briti Parlamentaarse väitlusformaadi positsioon, mille kõnelejad räägivad väitluses esimesena. Esimese valitsuse peamised eesmärgid on seada üles väitlus, esitada teemat toetavad argumendid ning vastata esimesele opositsioonile. 1V peab voorus teemat jaatama ehk nõustuma teemas toodud väitega. Näiteks teemas “Valitsus legaliseeriks organite müügi” peab 1V tegema kaasuse, mis toetab organite müügi seadustamist.

Loe lähemalt

Esimene opositsioon

Esimene opositsioon (1O) on esimene teemat eitava lauapoole võistkond, ent kõnelejajärjekorras teine peale esimest valitsust. Sarnaselt esimesele valitsusele on 1O ülesanne seada üles väitlus enda poolelt, vastata esimese valitsuse argumentidele ning esitada teemat eitavaid argumente. 

Loe lähemalt

Teine valitsus

Teine valitsus (2V) on teine teemat jaatav võistkond, järjekorras kolmas tiim, kes sõna saab. Teise valitsuse eesmärk on võita väitlus, tehes paremaid või olulisemaid argumente kui esimene valitsus, samal ajal esimese valitsusega mitte vastuollu minnes. 

Loe lähemalt

Teine opositsioon

Teine opositsioon (2O) on teine eitava poole tiim, kes saab oma argumente esitada neljandana – viimasena. Teise opositsiooni eesmärk on tuua uusi eitava poole argumente, mis on paremad kui esimese opositsiooni analüüs, ent ei lähe esimese opositsiooniga vastuollu.

Loe lähemalt

Klubi juhendamine

BP väitlusklubi on iseseisev organisatsioon, mis ühendab väitlejaid ja loob keskkonna argumenteerimisoskuste arenguks. Võimalik on arendada analüüsi, kriitilise mõtlemise, esinemise ning enese selgitamise oskuseid ning end kontrollitud keskkonnas proovile panna. Üldjuhul toimuvad väitlusklubi kohtumised regulaarselt, liituma on oodatud igal tasemel huvilised. Juba kogenenumatel väitlejatel on võimalik klubi esindada siseriiklikel või rahvusvahelistel võistlustel, väitlusklubide kanda on […]

Loe lähemalt

Väitlusteemad

Väitlus käib alati kindlal teemal. Selleks, et edukalt väidelda, on kasulik mõista, mis reeglid erinevate teematüüpidega kaasnevad ning kuidas neile lähenema peaks.

Loe lähemalt

Ettevalmistus

Ettevalmistus on iga väitluse nurgakivi – edukas ettevalmistus tagab hea väitluse ja vastupidi. Selle eesmärk on tulevase väitluse hoomamine. Hea ettevalmistuse tulemus on läbimõeldud ja argumenteeritud kaasus, vastused vastaspoole ümberlüketele ja küsimustele. Ei tohiks olla probleemi, mida kõneleja lahendada ei oskaks. Teema mõistmine ja kaasuse koostamine on ettevalmistuse peamised elemendid. Kuigi ettevalmistus võib, aga ei […]

Loe lähemalt

Kaasus

Väitluskaasus on enne väitlust ettevalmistatud materjal, mis toetab seda seisukohta, mida võistkond peab väitluses kaitsma. Tugev kaasus sisaldab endas kõiki seisukohta kaitsmiseks vajalikke elemente: väideldavat küsimust täpsustavaid definitsioone, plaani, argumente ja ümberlükkeid. Jaatava kaasuse eesmärk on tõestada, et teema on tõene. Eitava kaasuse eesmärk on tõestada, et teema ei ole tõene.

Loe lähemalt

Vahemärkused

Vähemärkused on väitlusformaatide osa, kus väitlejal on võimalus vastastiimi kõne ajal väitlusesse operatiivselt sekkuda. Vahemärkuse eesmärk on sundida kõnelejat rääkima väitlusküsimustest, mis vahemärkust pakkuvale tiimile kasulikud on. Teisalt võimaldavad vahemärkused demonstreerida kõneleja kiiret mõtlemist ja reaktsioonivõimet, vastates küsimustele enda teemapoolt kaitstes.

Loe lähemalt

Märkmed

Väitluse ajal on kõigil osapooltelt oluline panna kirja, mida erinevad väitlejad ütlevad, et teha parem kõne või kohtunikuna kummagi tiimi öeldu meeles hoida. Väitlejana on mõistlik üles märkida nii enda kaasus kui ka vastaspoole argumendid, et neid ümber lükata. 

Loe lähemalt

Kohtunikutöö

Kohtunik on väitluse kui akadeemilise harjutuse oluline osa: tema ülesanne on otsustada, kes kaitses oma seisukohti paremini ja anda väitlejatele tagasisidet. Üldjuhul on kohtunik ka väitluse juht – ta kontrollib ja suunab kõike ruumis juhtuvat.

Loe lähemalt

Turniiril osalemine

Väitlusturniiril saavad kõnelejad varem õpitu proovile panna ja enda võistlusväitluse kogemust arendada. Kuigi peatükis on eelkõige selgitatud kohapeal toimuvate väitlusturniiri ülesehitust, siis erinevused internetis läbi viidud turniiridega ei ole väga suured. Peamised erinevused seisnevad ajakava ülesehituses, aga iga turniiri ürituse kirjelduses on kõik olulised detailid alati selgelt välja toodud.

Loe lähemalt